Kaitseliit
Eesti on väikeriik ning seega on toimivaks riigikaitseks vajalik kaasata ka kodanikke.
Selleks ongi loodud Kaitseliit, mis peab rahvast kriisiaegadel ühendama, olgu selleks vajadus reageerida loodusõnnetusele, abistada sisejulgeoleku tagamisel või astuda otsesesse sõjategevusse Eesti kaitsmiseks.
Kaitseliidu liikmeskonna moodustabki aktiivsem osa rahvast, kes kriitilistel hetkedel ei oota, et keegi teine appi tuleks, vaid aitab pigem ise abivajajaid enda ümber.
Kaitseliit loodi 11. novembril 1918. aastal.
Organisatsioon moodustati 1918. aasta novembriks. Nimelt koondusid omakaitsesalgad Esimese maailmasõja lõpu segastel aegadel, peamiselt tagalas avaliku korra hoidmiseks, ühiseks riigikaitseorganisatsiooniks.
Kaitseliidu eesmärk on suurendada vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda.
Kaitseliit on Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale Kaitseliidu seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid.
Kaitseliitu juhib ülem, kelleks praegu on Riho Ühtegi.
Kaitseliidu eesmärk on suurendada tahtele ja omaalgatusele rahva kaitsta Eesti ja põhiseaduslikku .
Kaitseliidu eripära
Kaitseliit on tänapäeva maailmas üsna eriline organisatsioon. Taolisi riigikaitseorganisatsioone on keeruline leida nii NATO-st kui ka mujalt maailmas.
Selleks on kaks üsna vastuolulist põhjust:
- Kaitseliit on justkui vabatahtliku kodanikuühenduse sarnane;
- Kaitseliit on sõjaväeline organisatsioon, kus kehtib sõjaväeline distsipliin ja käsuahel.
Selline kombinatsioon on haruldane ning samas ka vastuoluline.
– Kaitseliit on haruldane kogu maailmas.
– Kuigi organisatsioon on sõjaväeline, siis siin ei kehti sõjaväeline käsuliin.
– NATO-s on taolisi organisatsioone päris mitmeid.
Kaitseliidu roll
Kaitseliitu juhib Kaitseliidu ülem ja kollegiaalsed juhtorganid. Kaitseväe juhataja annab Kaitseliidule sõjalisi ülesandeid.
Kaitseliidu ülesanded on kirja pandud Kaitseliidu seadusesse. Neist peamised on järgmised:
- kodanike kaitsetahte suurendamine;
- riigi sõjaliseks kaitseks valmistumine;
- Eesti elanike turvalisuse tagamine ja turvatunde suurendamine.
Kaitseliidu malevad kuuluvad maakaitseringkondadesse. Eestis on kokku neli maakaitseringkonda, need on järgmised:
- Lääne maakaitseringkond,
- Põhja maakaitseringkond,
- Kirde maakaitseringkond,
- Lõuna maakaitseringkond.
Nende eesmärkide saavutamiseks antakse liikmetele sõjaväelist väljaõpet ja muud koolitust.
- Osaleb riigikogu töös.
- Korraldab vajalikku koolitust.
- Korraldab erinevaid ajaviitetegevusi.
- Korraldab sõjaväelist väljaõpet.
Sõjaajal vastutab maakaitse eest Kaitseliit. Nii näiteks on Tallinna, Viru, Tartu ja Pärnu malevatel antud ringkonna maleva staatus. See annab neile neljale malevale sõjaajal järgmise:
- koordinatsiooniõiguse ülesannete täitmiseks oma maakaitseringkonna territooriumil,
- nende malevate pealikud saavad õiguse esindada Kaitseliitu kohalikus kriisikomisjonis.
Tavapärases olukorras keskendub Kaitseliidu üksuste tegevus peamiselt väljaõppele, et neil oleks vajadusel valmisolek organisatsioonile seatud ülesannete täitmiseks.
Nii valmistatakse Kaitseliidus ette järgmisi üksusi:
- lahingukompaniisid,
- sisekaitsekompaniisid,
- võitlusgruppe,
- formeerimismeeskondasid.
Lahingkompanii ülesanne on osaleda lahingus. Sisekaitsekompaniid vastutavad oluliste objektide kaitse ja valve eest.
Võitlusgrupid koguvad luureandmeid ning toetavad oma põhijõudude tegevust.
Formeerimismeeskond tegutseb tagalas ning nad peavad tagama riidevarustuse, erivarustuse, relvastuse ja transportvahendite kiire komplekteerimise ja jagamise.
Uuri videost, millega tegeles kaitseliitlastest koosnev lahinggrupp õppusel Kevadtorm.
Kriisi või sõja korral lähevad need üksused Kaitseväe sõjaaja koosseisu ja alluvad ühtsele käsuliinile.
Kaitseliitlasi näeb tihti ka hädaolukordade (loodusõnnetused, metsatulekahjud, inimeste metsas eksimine jmt) lahendamisel.
- Lahingukompanii
- Võitlusgrupp
- Formeerimisgrupp
- Sisekaitsekompanii
- Lahingus osalemine.
- Luureinfo kogumine.
- Varustuse väljastamine.
- Objektide kaitse.
Kaitseliidu struktuuriüksused
Tead juba, et Kaitseliidu struktuuriüksused on Kodutütred, Noored Kotkad ning Naiskodukaitse.
Nende üksuste eesmärk on aidata kaasa rahva kaitsetahte kasvatamisele sihtrühmades, mida tavapäraselt relvastatud riigikaitse korraldamisega ei seostata.
Naiskodukaitse liikmed on Kaitseliidu tegevliikmed, 7–18-aastased noorkotkad ja kodutütred aga noorliikmed. Noortejuhid, kes tegelevad kodutütarde, noorkotkastega on vastava organisatsiooni tegevliikmed.
Kaitseliidu noorteorganisatsioonid on riigikaitsehuvilise noore esmane võimalus osaleda riigikaitses.
Seetõttu on ka struktuuriüksustel oluline panus Eesti riigikaitse kujunemises ja toetamisel. Nendel üksustel on oluline osa ning kindel roll Kaitseliidu struktuuris.
Meenuta, millised on Kaitseliidu struktuuriüksuste sümbolid.
Kasutatud allikad: Riigikaitseõpik, Sierra, R. 2019 Võitlusgrupid vaenlase tagalas, Kaitseliit
