Katsenõue on täidetud, kui kodutütar tunneb hästi Eesti loodust (taimed, loomad, loodusvarad, pinnavormid, jõed, järved).
Eesti loodus
Eestlastena võime Eesti looduse üle uhkust tunda. Kõik meie metsad, rabad, rannad ja sood, mis tunduvad igapäevased, on tegelikult haruldased ja väärtuslikud. Vaba ja rikkumata loodus on see, mille pärast tahetakse Eestisse tulla lähedalt ja kaugelt.
Meil ei ole kõrgeid lumiseid mäetippe, laiu jõgesid, lainetavaid ookeane ega valgeid paradiisirandu. Ent meil ei ole ka orkaane, maavärinaid, laviine ega üleujutusi. Mis meil on? Meil on inimnäoline ja -mõõtmeline loodus. Ilus, õrn ja oma. Olgem tema väärilised.
Kodumaa armastamine eeldab tema tundmist. Kõike ei pea ju peast teadma, aga me peame teadma väärtusi, mille keskele on meil olnud õnn sündida. Siis tunneme paremini nii oma maad kui ka oma maa inimesi. Tunneme – peaga ja südamega.
III järgus rääkisime Eesti loodusvaradest.
Tuleta meelde, mida õppisime?
Taastuvad loodusvarad on ...
- õhk, vesi, mets, muld.
- paekivi, liiv.
- põlevkivi, fosforiit, turvas.
- taimed, tuul, metsloomad.
Taastumatud loodusvarad on ...
- õhk, vesi, mets.
- meri ja Päike.
- fosforiit, põlevkivi, paekivi, liiv.
- kruus, turvas.
Taastuvad loodusvarad on need, mis ...
- inimesest üle jäävad.
- uuenevad ja tekivad jälle.
- on kergesti tehases valmivad.
- saavad otsa.
Eestimaa taimed
Eesti niidukooslused on eriti liigirikkad. Lääne-Eesti Laelatu puisniidu ühel ruutmeetril on loendatud 76 (!) soontaimeliiki. Niisuguse liigirikkusega on Laelatu eriline kogu maailmas, olles sellega suisa teisel kohal. Kooslusi, mis säilivad ainult inimese kaasabil nimetatakse pool-looduslikeks kooslusteks.
Eestis leidub Euroopas hävinud või haruldaseks muutunud taimi. Suureks liigirikkuseks loob eeldused erinevate elupaikade rohkus.
Rannaniite, loopealseid ja puisniite on Eestis rohkem kui üheski teises Euroopa riigis.
Eestis asub ka üks Euroopa suurim luht – 4000 hektari suurune Kasari luht.
Need loodusväärtused säilivad aga ainult inimese kaasabil. Ilma niitmise või karjatamiseta kasvavad nii loopealsed kui ka luha- ja puisniidud kiiresti võssa ning nende liigirikkus kaob.
Kõige suurema osakaalu meie maastikus on viimase poolesaja aastaga omandanud metsad. Metsasusega oleme Euroopas Soome, Rootsi ja Sloveenia järel 4. kohal.
Säilinud on ulatuslikud metsaalad, nagu näiteks Kõrvemaa ja Lahemaa. Viimane on oma 72 500 hektariga üks Euroopa suuremaid kaitstavaid metsaalasid.
Teadlaste hinnangul võib Eesti metsades elutseda ligikaudu 20 000 liiki – sammaldest-samblikest lindude ja imetajateni.
Tuleta meelde, millised TAIMED Eestis kasvavad. Lahenda ülesanne.
Märgi fotol mürgised taimed.
Märgi samal joonisel ravimtaimed.
Vali taimedele nimetused
1. –
2. –
3. –
4. –
5. –
6. –
Linnud ja loomad
Eesti looduskaitse sünniks loetakse saja aasta tagust aega, kui Vilsandi läänerannikul võeti kaitse alla lindudele häid pesitusvõimalusi pakkuvad Vaika saared. Sestsaadik on Eesti kuulsus linnuvaatlejate seas aina kasvanud.
Lisaks saartele (Vilsandi, Käina laht, Saareküla jt) ja rannikule (Puhtulaid, Matsalu laht) on häid linnuvaatluskohti ka sisemaal (Endla, Nigula, Taevaskoja).
Eesti jääb veelindude Ida-Atlandi rändeteele. Siitkaudu rändab igal kevadel ja sügisel mitu miljonit lindu. Eesti rannikumeri arvukate väikesaarte, lahtede ja rannaniitudega on paljudele lindudele kõige tähtsam peatuspaik pesitsus- ja talvitusalade vahel.
Näiteks ligikaudu pool kevadrändel olevatest merivartidest peatub Eesti vetes, nagu ka tuhanded aulid, kaurid, haned ja sookured.
Tuleta meelde III järgu peatükk Eesti linnud.
See on .
See on .
See on .
See on .
See on .
See on .
Meie taimestiku ja loomastiku mitmekesisus võrreldes teiste põhja poole jäävate aladega on üks maailma suuremaid ja siin leidub mitmeid Euroopas haruldaseks jäänud liike. Paljudele välismaalastele on esmapilgul uskumatu, et Eesti metsades elab mitusada ilvest, karu, hunti.
Kuigi Eesti pindala on väiksem kui Lätil, oleme ligi 900 samblikuliigiga neist eespool.
Liigirohkus pole võistlemise teema, aga eeltoodu annab aimu me koduse keskkonna ainulaadsusest.
Tuleta meelde III järgu peatükki Eesti loomad.
See on .
See on .
See on .
Eesti saared
Tähtis eripära on meie saared.
Lätis ja Leedus on meri saarteta.
Soomes ja Rootsis on enamasti kõrged kaljusaared.
Eesti valdavalt madalad meresaared ja -laiud, mida on kokku üle 2222, on unikaalsed linnusaared kogu Läänemeres.
Tuleta meelde III järgu peatükki Eesti saartest.
- Piirissaare
- Vormsi
- Vilsandi
- Prangli
- Suur-Pakri
- Osmussaare
- Saaremaa
- Hiiumaa
- Abruka
- Väike-Pakri
- Muhu
- Ruhnu
- Naissaar
- Kihnu
Jõed ja järved
Eesti jõed
Vooluveekogusid on Eestis üle 7000. Üle 100 km pikkuseid jõgesid on 10.
Vaata Kääpa jõest VIDEOT!
Tutvu Eesti jõgedega SIIN! Lahenda ristsõna.
Tuleta meelde III järgu peatükki Eesti jõgedest ja järvedest.
Eesti järved
Eestis on üle 2300 rohkem kui ühehektarilise pindalaga järve. Kokku võtavad nad enda alla üle 2100 ruutkilomeetri ehk ligikaudu 4,8% Eesti pindalast.
Suurema osa järvede kogupindalast moodustavad Peipsi, Võrtsjärv ja Narva veehoidla.
Väikejärvede all on kõigest 176 ruutkilomeetrit ehk 8,5%. Enamik Eesti looduslikke järvi on mandrijäätekkelised.
- Paunküla veehoidla
- Võrtsjärv
- Saadjärv
- Narva veehoidla
- Ülemiste järv
- Vagula järv
- Peipsi-Pihkva järv
- Ermistu järv
- Suurlaht
- Veisjärv
Uuri Eesti järvede suuruse ja sügavuse kohta SIIN!
- Vellavere Külajärv
- Väike-Palkna järv
- Uhtjärv
- Udsu järv
- Tsolgo Mustjärv
- Kärnjärv
- Rõuge Suurjärv
- Saadjärv
- Valgjärv
- Piigandi järv
Sood ja rabad
Erinevad sookooslused – madalsood, siirdesood, rabad, allikasood – moodustavad Eesti pindalast ligi kümnendiku.
Oleme maailmas esirinnas kaitsealuste soode osakaalu poolest – pindalaliselt umbes pooled meil säilinud sookooslustest on võetud kaitse alla.
Soode tähtust mõisteti Eestis muu maailmaga võrreldes suhteliselt varakult ning esimesed sookaitsealad moodustati 1981. aastal.
Selle tulemusena on meil rohkem kumerrabasid kui meist seitse korda suuremas Soomes. Teistes Euroopa riikides on rabade pindala aga kümneid või isegi sadu kordi meie omast väiksem.
Ja kuigi meie madalsoodest on kuivendatud ligi 90 protsenti, on ka nende osas võrdlus muu Euroopaga meie kasuks. Seetõttu on just meie suured sood need, mida nähes Euroopa loodussõprade silmad särama löövad.
Intensiivse põllumajandusega tihedalt asustatud Euroopas on praktiliselt kõik sood hävitatud ning looduskaitsjad ei tegele nende kaitsmise, vaid taastamisega.
Tuhandete aastatega kujunenud soode ja neid ümbritsevate metsade ürgsus on just see, millest tänapäeva linnastunud inimene puudust tunneb. Eestis saab neid näha.
Pinnavormid
Eluta looduse all peetakse silmas geoloogilisi objekte – pinnavorme, astanguid ja pankasid, jugasid, karstivorme, paljandeid, koopaid ning rändrahne.
Vaevalt et nemadki eluta on, kuid et nende eluiga ulatub miljonitesse aastatesse, siis näivad nad taimede, loomade ja inimese kõrval tõesti elutud.
Põhja-Eesti pankrannik ehk klint moodustab osa üle 1200 km pikkusest Balti klindist. Pankrannik on võimsa pinnavormina valitud ka meie looduse sümboliks ja paekivi rahvuskiviks.
Balti klint saab alguse Rootsis, Ölandi saarest lõunas merepõhjas kulgeb piki saare läänerannikut ja merepõhja Eestisse, paljandub siin kõigepealt Osmussaarel, siis Pakri saartel ja poolsaarel, kulgedes praktiliselt katkematuna läbi Eesti mandriosa Venemaale Laadoga järve juurde, kus kaob nooremate setete alla.
Põhja-Eesti klindilt leiame pea kõik meie joad ja joastikud ning salajõed, koopad, langatuslehtrid ja kurisud.
Põhja-Eesti klindi kõrval on tähelepanuväärsed ka Saare- ja Muhumaa Siluri klindi pangad. Lõuna-Eestit ilmestavad Devoni liivakivist kaldajärsakud ja nendesse uuristatud koopad.
Rändrahnude esinemistiheduse ja mõõtmete poolest on Eesti kunagisel Põhja-Euroopa jäätumisalal esikohal. Koguni 90 protsenti ülisuurtest ehk hiidrahnudest asub just siin.
Üle 25-meetrise ümbermõõduga rahne on meil üle saja. Eestis asub ka Põhja-Euroopa jäätumisala suurim rändrahn – üle 10 meetri kõrgune ja 1100 m³ mahuga Toodrikivi Nõva ranna lähedal, ulatudes madala veeseisuga üle veepinna. Niisamuti asub Eestis Põhja-Euroopa suurima maapealse osaga rändrah Ehalkivi, mis paikneb Lääne-Viru maakonnas Letipea neeme rannavees. Kõrgus on 7,6 meetrit, ümbermõõt 49 meetrit ja maht 930 m³.
Suuri, 10–25-meetrise ümbermõõduga rändrahne on meil aga kaugelt üle 1500.
Ka meteoriidikraatrite esinemistiheduse poolest oleme maailmas konkurentsitult esikohal. Kraatreid on Eestis kaheksa: Ilumetsa, Kaali, Kärdla, Lasnamäe, Neugrund, Simuna, Tsõõrikmäe ja Vaidasoo.
Vanim (u 535 mln a) ja suurim (läbimõõt u 20 km) asub Osmussaare lähedal merepõhjas.
Noorim (72 mln a) ja üks väiksemaid (läbimõõt u 8,5 m) on Simuna kraater.
Kasutatud Allikad: Keskkonnaagentuur, Keskkonnaministeerium, Eesti Entsüklopeedia
