Katsenõue on täidetud, kui kodutütar teab ja järgib keskkonna- ja looduskaitse põhimõtteid.
Looduskaitse
Eestlased peavad end ajalooliselt loodusrahvaks. Enne laialdast ristiusustamist olid meie esivanemad taarausku. Nad uskusid looduse vägevusse, tunnetades end looduse osana ja loodusest sõltuvana.
Tekkisid looduslikud pühapaigad, kus palvetati, annetati, ohverdati, küsiti nõu, raviti haigusi jpm. Pühapaikadeks võisid olla puud, metsatukad, kivid, allikad, jõed, järved, pangad jm. Nende erilise staatuse tõttu rahva elus saab neid lugeda ka esimesteks looduskaitseobjektideks.
Looduskaitse kaitseb loodust inimtegevuse mõju eest, kuid hõlmab ka looduskeskkonna hooldamist ja võimalusel taastamist. On ilmne, et loodus ise saab ilma inimeseta suurepäraselt hakkama, kuid inimene vajab loodust.
Eesti Looduskaitseseadus määrab ära looduskaitse põhimõtted ja korralduse.
Eesti Keskkonnaministeerium töötab välja seaduslikke akte.
Keskkonnaamet korraldab praktiliselt nende elluviimist.
Looduskaitse eesmärgid Eestis on järgmised:
- elurikkuse säilitamine,
- kultuurilooliselt väärtusliku või ilusa looduskeskkonna säilitamine,
- loodusvarade säästlik kasutamine.
Eesti kaitstavad loodusobjektid on järgmised:
- kaitsealad,
- hoiualad,
- kaitsealused liigid,
- kivistised ja mineraalid,
- püsielupaigad,
- kaitstavad looduse üksikobjektid,
- kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.
- Direktiiv
- Keskkonnakaitse
- Natura 2000
- Looduskaitse
- Euroopa liidu seadus
- Inimese elukeskkonna kaitse
- Hoiualade võrgustik Euroopa Liidus
- Looduskeskkonna kaitse
Keskkonnakaitse
Keskkonnakaitse on laiem mõiste kui looduskaitse, mille sisuks on loodusliku mitmekesisuse kaitse ja säilitamine.
Keskkonnakaitse
Keskkonnakaitse keskendub inimese elukeskkonna kaitsele. Keskkonnakaitse eesmärgiks on alljärgnev:
- loodusvarade säästlik kasutamine,
- keskkonna saastamise vähendamine,
- loodusliku mitmekesisuse säilitamine.
Jäätmepoliitika
Keskkonnapoliitika tegevusvaldkonnad on näiteks jäätmekäitlus, veekaitse ja -kasutus, looduse mitmekesisuse kaitse, keskkonnakorraldus jm.
Eesti jäätmevaldkonna eesmärk on taaskasutada võimalikult palju tarbimisest ülejäävaid jäätmeid.
Kõige targem on vältida jäätmete teket. Kui aga jäätmed on tekkinud, tuleks need uuesti materjalina ringlusse võtta.
Lisaks on oluline vähendada jäätmetest tulenevat keskkonnariski, pöörates tähelepanu ohtlike jäätmete ja elektroonikajäätmete kogumisele ning käitlemisele.
Kolm võtmesõna jäätmetega toimetulekuks on
- jäätmetekke vältimine,
- korduskasutamine,
- taaskasutamine.
Veepoliitika
Veepoliitika eesmärk on alljärgnev:
- vee kõrge kvaliteedi saavutamine,
- veekogude hea seisund,
- vee säästev kasutamine.
Veevarude otstarbekaks majandamiseks koostatakse veemajanduskava.
Riigi territoorium jagatakse vesikondadeks nii, et lisaks merre suubuvatele jõgedele ja ojadele oleksid hõlmatud ka rannaveed ning põhjavesi.
- Väldin pakendeid.
- Poes käin riidest kotiga.
- Kasutan vanni.
- Eelistan e-arveid.
- Poes käin kilekottidega.
- Ei kasuta ühekordseid nõusid.
- Väldin fooliumi kasutamist.
- Väldin toidukile kasutamist.
- Hoian laadijad vooluvõrgus.
- Panen kogu prügi olmejäätmetesse.
- Sorteerin prügi.
- Parandan asju.
- Eelistan paberarveid.
- Mõtlen, enne kui ostan.
- Jälgin hooajamoodi.
- Kasutan dušši.
- Pesen nõusid jooksva kraanivee all.
- Ei hoia laadijaid vooluvõrgus.
Looduskaitse või keskkonnakaitse?
Looduskaitse kaitseb looduslikku mitmekesisust.
Keskkonnakaitse teemaks on inimese elukeskkond.
Looduskaitse kaitseb , keskkonnakaitse kaitseb .
Looduses viibija meelespea
Enne loodusesse rändama minekut tasub meelde tuletada peamised põhimõtted, mida looduses järgida.
- Püüa tegutseda loodusesse jälgi jätmata.
- Tähistatud/tarastatud eramaal liikumiseks küsi luba omanikult.
- Põld, istandik ja mesila ei ole matkamiseks.
- Jalgrattaga võid liikuda teedel ja radadel.
- Veekogudel võid sõita sisepõlemismootorita ujuvvahendiga.
- Kõigil avalikuks kasutamiseks määratud veekogudel on kasutamiseks avatud 4 m laiused kallasrajad.
- Kui kallasrada on üle ujutatud, on kallasrajaks 2 meetri laiune kaldariba veeseisu piirjoonest.
- Metsamarju, seeni, lilli, ravimtaimi, sarapuupähkleid ja muid loodusande, mis ei ole looduskaitse all, võid korjata alati eeldusel, et korjamiskohas on viibimine lubatud.
- Eramaal, kui see on piiratud ja tähistatud, on loodusandide korjamiseks vajalik maavaldaja luba.
- Telgi ja tee lõket ainult selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohtades, lõkkekohast lahkudes kustuta lõke.
- Kui metsadele on antud tuleohuhoiatus, on lahtise tule tegemine alati keelatud, ka lõkkealustel.
- sõita jalgrattaga
- suusatada
- vigastada puid ja põõsaid
- visata prügi maha
- mootorsõidukiga metsavahel liikuda
- teha lõket suvalises kohas
- aerutada
- kalastada lihtkäsiõngega
- korjata loodusande
- pidada jahti ilma loata
- telkida loata
- telkida ühe ööpäeva loaga
- ratsutada
- liikuda põllumajandusmaal
- saastada loodust
- kolada võõrastes hoovides
- kõndida, joosta
