Tund 5

  • Luuletus „Kas sa küsisid temalt, miks ta nutab?”. Maimu Linnamägi
  • Probleem. Katkend Helga Nõu jutustusest „Pea suu!”
  • Mati ja Tiina arvamused meeldivast inimesest
  • Jutustus mõistekaardi „Ilu meie sees ja meie ümber” järgi

315. Õpi luuletust ilmekalt lugema.

Õpi luuletust ilmekalt lugema. Kuidas vastad luuletuses esitatud küsimusele?

Kas sa küsisid temalt, miks ta nutab?

Maimu Linnamägi

Kas sa küsisid temalt,
​miks ta nutab?
​Ta on ometi sinu noorem vend!
​Ei, mitte päriselt sinu kodupesast,
​aga ikkagi vend,
​sest ilmalapsed öeldakse olevat vennad.
​Ja nimelt noorem,
​sest küünib sulle vaid õlani.
​Kas sa küsisid temalt,
​miks ta nutab?
​Keegi võis ehk teda solvata,
​keegi temale liiga teha?
​Kuigi olevat seaduseks,
​et nõrgemat ei lööda
​ja kambaviisi ei minda kallale,
​võis mõni armetu selle ometi unustada …
​Kas sa küsisid temalt,
​miks ta nutab?

Jäta meelde!

Loe ja tõlgi. Jäta meelde.

liiga tegema: hakkab liiga tegema, on harjunud liiga tegema
liiga teha: ei tohi liiga teha, võid kogemata liiga teha, ärge tehke talle liiga, ei lase endale liiga teha
teen liiga: teeb liiga, ei tee liiga, ära tee liiga
tegin liiga: ta tegi mulle liiga, ei teinud liiga, ärge tehke liiga!
lööma: ei hakka lööma, ei lähe lööma, ei ole nõus lööma
lüüa: on inetu lüüa, on raske lüüa, võib lüüa, lubas lüüa
löön: ta lööb, ta ei löö, ta ei lööks, ära löö! ärge lööge!
lõin: ta lõi, miks ta lõi, kuhu ta lõi, millega ta lõi, ta ei löönud

316. Arutage.

Arutage klassikaaslastega,
  • kas heategevusega saaks tegeleda iga inimene, nende hulgas ka laps;
  • kuidas te olete teistele inimestele abiks olnud;
  • kui tihti te inimestele häid sõnu ütlete;
  • kes ja kui tihti teid kiidab;
  • mille eest võib teisi inimesi kiita.

Jäta meelde!

Jäta meelde, kuidas võib öelda, kui midagi ebaõnnestus.

Kirjelda mõnd sündmust, kus antud väljendeid (fraseologisme) kasutada saaksid.

Matemaatikatöö läks metsa.
​Pidu läks käest ära.
​Tänane päev läks untsu.
​Suvi läks tuksi/untsu/nihu.

Asi läks rappa.
​Võistlus läks aia taha.
​Lootus läks vett vedama.

317. Loe ja mõtle.

Loe tekst vaikselt omaette läbi. Mõtle minategelasele nimi ja loe siis jutustus klassile ette.

Probleem

Katkend Helga Nõu jutustusest „Pea suu!”

Igaühel meist on oma robleemid ja raskused. Ka tütarlapsel, kes saab varsti viisteist.

Üks mu suurematest probleemidest on nina. Ma mõtlen, et mu nina on suur. Ma vaatan ennast vannitoa peeglist ja otse vihkan, vihkan seda nina! See on nagu hiigelkartul jämeda otsaga, keskel veel kühm. Lihtsalt hirmus! Seda mu vanemad muidugi ei taha tunnistada ega aru saada. Ütlevad, et on kena nina küll. Jama! See rikub kogu mu välimuse ära – peale mu pikkuse on mul 100 000 vinni näos. See rikub mu elu ära. Te arvatavasti leiate, et mu jutt on narr ja naeruväärne, sest maa­ilmas on veel suuremaid probleeme, nagu nälg ja sõjad ja haigused ja on inimesi, kes ilma käte ja jalgadeta ja peavad ratastoolis istuma. See on kõik tõsi. Aga ma ütlen teile, et ühele tüdrukule on tema välimus kõige tähtsam maailmas. Selle läbi saab ta kontakti ülejäänud maailmaga. Muidugi, ma saan aru, et lõplikult on kõige tähtsamad need sisemised ilusad omadused nagu headus, heldus, ausus ja nii edasi. Aga keegi ei näe ega avasta neid ilusaid omadusi minu juures, kui mul ei ole ilus välimus. Kogu ühiskond on niimoodi üles ehitatud, et naised peavad olema ilusad. Vaadake ainult ajalehti või tele­visiooni või lugege mis romaani tahes! Poisid vaatavad ainult ilusaid tüdrukuid. See on juba nii. Ja mitte ainult poisid – ilus fassaad avab uksed igale poole. See on nii hirmus ebaõiglane! Keegi ei armu iialgi minusse. Igal juhul mitte Ralf.

Rääkisin oma ninast. Varem, kui olin noorem ja lapsikum, püüdsin vältida näitamast ennast profiilis kellelegi, kes mulle meeldis. Sest külje pealt vaadatuna on mu nina veel inetum kui otse eest. Aga muidugi on võimatu pead alati õigetpidi hoida. Eelmisel aastal, seitsmendas, läks mul nina pärast üks matemaatika töö metsa. Meil juhtus nimelt tavalise mataõpetaja Pudeli asemel olema üks noor poiss, kes väga sarnanes John Travoltaga. Ma mõtlesin, et pean ikka aitama Saatust ja andma talle võimaluse mind avastada, ilma et see pagana nina ette jääks. (Ei, vastupidi, et nina just ette jääks ja mitte külje peale, kui te mind mõistate.) Hoidsin nägu kogu aeg otse kramplikult tema poole ega vaadanud kordagi kõrvale. Nii läks mitu päeva ja ta hakkas tundide ajal ikka rohkem ja rohkem just minu poole vaatama. Aga siis ta andis meile kirjatöö. Kirjutas ülesanded tahvlile ja istus ise aknalauale minu vasakul küljel. See oli lõpp. Mul tuli valida John Travolta ja kirjatöö vahel. Püüdsin leida mingisuguse kesktee. Hoidsin nina ikka rohkem akna poole, aga piilusin silmanurgast tahvlile ja vihikusse. Muidugi läks asi rappa. Kirjatöö sain kahe ja järgmisel päeval oli vana Pudel tagasi.

318. Jutusta.

Jutusta,
  • mis probleem tüdrukul on;
  • mis talle enda juures ei meeldi;
  • miks tema enda probleem tundub maailmaprobleemidest tähtsamana;
  • kuidas püüab tüdruk oma ninast teistele parema mulje jätta;
  • kuidas käitus tüdruk matemaatika­tundides;
  • miks sai tüdruk sinu arvates matemaatikatöö eest hinde kaks.

319. Arutage klassikaaslastega.

Arutage klassikaaslastega.
  1. Tüdruk on arvamusel, et väline ilu on tähtsam kui sisemine. Miks ta nii arvab? Kas sa jagad tema arvamust? Põhjenda!
  2. Tüdruk arvab, et tema välimus rikub ära kogu tema elu. Millist nõu sa tüdrukule annaksid, et ta oma välimuse pärast nii palju ei muretseks?
  3. Tüdruk on märganud, et ajalehtedes ja ajakirjades ning televiisoris näeme ainult ilusa välimusega inimesi. Kas sinu tähelepanekud on samasugused?
  4. Kas probleem, millest tüdruk kirjutab, on ikka tõsine või mõtles ta selle enda jaoks välja? Miks sa nii arvad?
  5. Tuntud on vanasõnad „Kõik ei ole kuld, mis hiilgab” ja „Välimus on petlik”. Mis situatsioonis võiks neid vanasõnu kasutada?

320. Kirjuta.

Kirjuta lühike jutustus (umbes 80–100 sõna) ühel antud teemadest.

Kõik ei ole kuld, mis hiilgab.
​Välimus on petlik.
​Igaühel meist on oma probleemid ja raskused.

321. Kirjelda.

Kelle arvamus on ka sinu arvamus? Kirjelda üht konkreetset meeldivat inimest.
Mati arvamus

Meeldiv inimene on see, kes

  • ei ole liialt uudishimulik ja ei topi oma nina teiste inimeste asjadesse;
  • ei sekku laste omavahelistesse tülidesse;
  • reageerib sinu probleemidele ainult siis, kui sa ise abi palud;
  • läheb rahulikult mööda lastest, kes rikuvad korda, suitsetavad, joovad alkoholi või kasutavad narkootikume.
Tiina arvamus

Meeldiv inimene on see, kes

  • on siiralt tähelepanelik ja osavõtlik, kui näeb abivajajat;
  • püüab alati sekkuda, kui näeb jõhkrust ja hoolimatust;
  • püüab sekkuda, kui näeb lapsi kes, suitsetavad, joovad alkoholi, kasutavad narkootikume, teevad liiga väiksematele. Võimaluse korral teatab nähtust politseinikule.

Jäta meelde!

Jäta meelde, kuidas juhtida tähelepanu valele käitumisele.

Õpi söögilauas viisakalt käituma.
​Õpi vaiksemalt rääkima.
​Pead oma käitumist muutma.
​Peaksid osavõtlikum olema.
​Peaksid tagasihoidlikumalt riietuma.
Sa ei peaks tülisse sekkuma.
​Ära hakka jälle jalgrattaga kihutama.
​Ära hakka jälle suitsetama.

Pole ilus maha sülitada.
​Pole viisakas kõvasti rääkida.
​On inetu prahti maha visata.
​Nii ei tohi õpetajaga rääkida.
​Nii ei kõlba riietuda.
​Pole vaja väiksemaid narrida.
​Ma ei saa sinu käitumist heaks kiita.
​Trammis ei tohi jäätist süüa.

E-ülesanne 1

Õpi vaiksemalt .

Pole viisakas kõvasti .

Trammis ei tohi jäätist .

Sa ei peaks tülisse  .

Nii ei tohi õpetajaga .

Peaksid osavõtlikum  .

On inetu prahti maha .

Ma ei saa sinu käitumist heaks .

Pead oma käitumist  .

322. Jätka.

Jätka näidise järgi. Kasuta väljendeid eelmisest ülesandest.

Ära räägi nii kõvasti! Õpi vaiksemalt rääkima!

Ära sülita maha! …
​Ära viska prahti maha! …
​Ära sekku meie tülisse! …
​Ära söö trammis jäätist! …
​Ära kihuta jalgrattaga! …

Ära narri tüdrukuid! …
​Ära kasuta narkootikume! …
​Ärge kulutage nii palju raha! …
​Ära mine talle kallale! …

323. Kirjuta.

Kirjuta sõnad vihikusse kahte rühma.

siiras, jõhker, ülbe, kasulik, osavõtlik, pikanäpumees, aeglane, arg, avameelne, keelepeksja, kiidukukk, heatahtlik, naljahammas, laiskvorst, hoolas, rahulik, tark, viisakas, lohakas, kannatlik, laisk, mitmekülgne, hädavares, maiasmokk, argpüks, ettevaatlik, korralik, häbelik, jutukas, kannatlik, närviline, seltsiv, õnneseen, aus, ebaaus

E-ülesanne 2

324. Kirjuta.

Kirjuta vihikusse sinu jaoks tähtsuse järjekorras
  • 5 inimest kaunistavat iseloomujoont;
  • 5 iseloomujoont, mis teevad inimese inetuks.

325. Jutusta.

Jutusta mõistekaardi järgi teemal „Ilu meie sees ja meie ümber”. Jutustuses too välja ka see, mis sulle muret teeb ning mis võiks teisiti olla.

Uued sõnad

kiusa/ma, -ta, -n – дразнить, придираться

(pesus) kokku minema – садиться при стирке

liiga tegema, liiga teha, teen liiga – обижать

loopima, loopida, loobin – разбрасывать, швырять

pahanda/ma, -da, -n – сердить, досаждать

uhkusta/ma, -da, -n – хвастаться, хвалиться

unusta/ma, -da, -n – забывать

põgene/ma, -da, -n – спасаться бегством

roni/ma, -da, -n – лазать

argipäev, -a, -a – будни

kamp, kamba, kampa – компания

nöör, -i, -i – верёвка

seadus, -e, -t – закон

trepp, trepi, treppi – лестница

öö/särk, -särgi, -särki – ночная рубашка

armetu, -, -t – убогий

higilõhn, -a, -a – запах пота

jõhker, jõhkra, jõhkrat – грубый, циничный

läbi/märg, -märja, -märga – насквозь мокрый

märg, märja, märga – мокрый

nõrk, nõrga, nõrka – слабый

osavõt/lik, -liku, -likku – участливый

ükskõik/ne, -se, -set – равнодушный

E-ülesanne 3

  • закон
  • сердить, досаждать
  • спасаться бегством
  • обижать
  • убогий
  • грубый, циничный
  • верёвка
  • садиться при стирке
  • разбрасывать, швырять
  • участливый
  • забывать
  • слабый
  • лестница
  • запах пота
  • равнодушный
  • хвастаться, хвалиться
  • насквозь мокрый
  • лазать
  • будни
  • компания
  • ночная рубашка
  • мокрый
  • дразнить, придираться

kiusa/ma, -ta, -n – 

(pesus) kokku minema – 

liiga tegema, liiga teha, teen liiga – 

loopima, loopida, loobin – 

pahanda/ma, -da, -n – 

uhkusta/ma, -da, -n – 

unusta/ma, -da, -n – 

põgene/ma, -da, -n – 

roni/ma, -da, -n – 

argipäev, -a, -a – 

kamp, kamba, kampa – 

nöör, -i, -i – 

seadus, -e, -t – 

trepp, trepi, treppi – 

öö/särk, -särgi, -särki – 

armetu, -, -t – 

higilõhn, -a, -a – 

jõhker, jõhkra, jõhkrat – 

läbi/märg, -märja, -märga – 

märg, märja, märga – 

nõrk, nõrga, nõrka – 

osavõt/lik, -liku, -likku – 

ükskõik/ne, -se, -set –