Iga inimene peab olema kriisideks valmis. Selles peatükis saad teada, kuidas erinevates kriisiolukordades tegutseda. Õpid nii Eestis toimunud kui ka toimuda võivate kriisiolukordade kohta. Saad teada, kuidas erinevad ametkonnad Eesti siseturvalisust tagavad ja kriise lahendavad. Peatüki lõpuks oskad oma teadmisi perele ja lähedastele edasi anda ning oled kriisideks veelgi paremini valmis.
Elanikkonnakaitse algusest Eestis
Eestis saab elanike organiseeritud ja süsteemsest kaitsest rääkida alates 1930. aastate teisest poolest, kui hakkas arenema kodanlik õhukaitse. Õhukaitse fookus oli kaitsel totaalsõja eest. Õhukaitse hõlmas eelkõige selliseid valdkondi nagu õhuoht, keemilised ründeained, tulekaitse, kollektiivkaitse, gaasikaitse ja esmaabi. Kodanlik õhukaitse tegeles ka taudide ohu ja vaenlase propagandaga, selgitustöö ja pääste- ja remonditegevusega, sh elutähtsa taristu (teed, sillad, elekter, sidevõrgud, reovee kanalisatsioon, gaasi- ja veevarustus) taastamisega.
Elanikkonnakaitse eesmärgiks saab pidada elanikkonna kaitsmist katastroofide ja loodustekkeliste sündmuste korral rahuajal. 1990. aastatel hakati paljudes riikides elanikkonnakaitse all mõistma elanikkonna ja kogu ühiskonna kaitsmist mistahes kriisiolukorras, kaasaarvatud sõjaajal.
Alates 2000. aastast keskendub USA ja paljude Euroopa riikide elanikkonnakaitse nii sõjaliste kui ka rahuaja kriiside valmisolekule.
Mis on kriis?
Traditsiooniliselt on termin „kriis“ olnud rohkem seotud rahvusvahelise julgeolekuga ja terminit on defineeritud eelkõige sõjalise konflikti ohu kaudu. 1990. aastatel täienes selle mõiste traditsiooniline käsitus.
Ava mõiste "kriis" olemust Sõnaveebi abil.
Nüüdisaegne elanikkonnakaitse
Nüüdisaegne elanikkonnakaitse on meetmete süsteem, mille eesmärk on inimese ja ühiskonna kaitsmine kriisiolukorras nii rahukui ka sõjaajal. See tähendab, et kaitstakse inimeste elu ja tervist ning põhiväärtusi, nagu demokraatia, õigusriik, inimõigused ja -vabadused, säilitades elutähtsad teenused, ning hoitakse ära või piiratakse varalist ja keskkonnakahju.
Nüüdisaegset elanikkonnakaitset iseloomustab mitu olulist põhimõtet:
- Esiteks on tegemist kõiki ohte kaasava laia ja kogu ühiskonda puudutava planeerimise alusega inimeste kaitseks nii rahu- kui ka sõjaajal;
- Teiseks on oluline kogu ühiskonda hõlmav sidusus ja ühine jõupingutus, kus on suur osa koostööl eri partneritega: inimeste, kogukondade, vabatahtlike, ettevõtjate, kohalike omavalitsuste ja riigiasutustega. Elanikkonnakaitse toetab senisest suurema kerksuse ülesehitamist.
Elanikkonnakaitse algab sellest, et iga üksikisik suurendab oma kriisivalmidust ja parandab kriisikindlust.
Tõhus elanikkonnakaitse paneb rõhu kriisiennetusele ja -valmidusele, tähtsal kohal on varajane hoiatus ja teavitamine, elanikkonna teadlikkuse ja oskuste arendamine ning teaduspõhine, järjepidev ja usaldusväärne riskikommunikatsioon.
Nüüdisaegse elanikkonnakaitse eesmärk on kaitsta inimeste ja ning , nagu demokraatia, õigusriik, inimõigused ja -vabadused, säilitades , ning ära hoida või piirata ja .
Mis on kriis?
Arutle
Tuleta meelde, millised kriisiolukorrad on viimaste aastate jooksul kõige rohkem Sinu ja lähedaste elu mõjutanud (näiteks tugevad tormid, ulatuslikud elektrikatkestused, epideemia).
Selleks, et mõista elanikkonnakaitset, tuleb mõista ka kriisi. Tänapäevase teadusliku käsituse järgi on kriis alati seotud inimtegevusega. Võib öelda, et kriisid:
- omavad alati mõju inimtegevusele,
- ohustavad ühiskonna põhilisi väärtusi või norme ning tekitavad ühiskonnas ebakindlust,
- on ajaliselt ja sündmuste kulult ettenägematud, üldjuhul ootamatud ja ainukordsed,
- toovad kaasa olukordi, kus asutused on sunnitud tegema rohkem koostööd teiste ühiskonnagruppidega,
- nõuavad kriitiliste otsuste langetamist suures määramatuses.
- Tegu on kriisiga.
- Tegu ei ole kriisiga.
Põhjenda oma vastust.
Eristatakse tsiviilkriisi ja riigikaitselist kriisi.
Eriolukorrad
Selleks, et ühiskonda paremini kriiside eest kaitsta, on põhiseadusega sätestatud võimalus kuulutada kriisiolukorra lahendamiseks välja eriolukord.
Paraku võib sellega kaasneda ka inimeste põhiseaduslike õiguste ja vabaduste suurem piiramine. Piltlikult öeldes on eriolukord tööriistakast, mis kriisi olemuse põhjal kasutusele võetakse.
Covid-19 ajal kehtestati maskikandmise kohustus. | |
Annab võimaluse kehtestada politseitundi. | |
Annab võimaluse piirata sidevahendite kasutamist. | |
Selle kuulutab välja president. |
Kriisiolukorrad Eestis
Pole olemas ühiskonda, kus puuduksid riskid. Riskid tulenevad kultuurilistest, majanduslikest ja sotsiaalsetest arengutest. Paljud riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid teevad jõupingutusi, et luua paindlikum ja tugevam ühiskond, mis suudaks vastu seista loodus- ja inimtekkelistele, sh kuritahtlikult põhjustatud kriisidele.
Loodustekkelised riskid
Loodustekkelised riskid | ||||
Inimtekkelised kuritegelikud riskid
Kas teadsid, et ...?
Igaüks saab uurida ja hinnata ka ise oma kodukohas olevaid riske.
- Uuri Maa-ameti kaardirakenduse soojusaarte teemakihti;
- Erinevad ilmastikuolud ja –hoiatused (tuleohukaart, tormihoiatused jmt) – www.ilmateenistus.ee.
- Täpsemad ohuhinnangud, halvimad stsenaariumid ja käitumisjuhised leiab Riigikantselei kodulehelt.
- Üle-eestilise teepiirangute ja -andmete info ning ohutuma teekonna planeerimine – www.tarktee.ee.
Inimtekkelised riskid
Arutle klassikaaslastega, kas inimtekkelised kuritegelikud riskid on viimase kümnendiga pigem suurenenud või vähenenud. Too näiteid.
Inimtekkelised mittekuritegelikud riskid
Uuri Riigikantselei kodulehelt erinevate riskide tõonäolisust Eestis.
- Eesti lähipiirkonnas toimuv tuumaõnnetus
- Sõjaline oht
- Äkkrünnak
- Rahapesu ja terrorismi rahastamine
- Õnnetus lennuvahendiga
- Õnnetus raudteel
- Küberrünnakud
- Äärmusluse levik
- Välismaalaste massiline ebaseaduslik sisseränne
- Loomataud
- Üleujutus
- Ulatuslik elektrikatkestus
- Vaenulike eriteenistuste tegevus
Uuri kodulehte. Milliseid riske ei ole ülevalolevas ülesandes nimetatud? Lisa mõlemasse kategooriasse veel vähemalt kolm riski.
Uuri Riigikantselei kodulehelt, kui suur on Eestis erinevate riigikaitseliste, riigi julgeoleku ja avaliku korra vastu suunatud ohtude tõonäosus.
Millised on tsiviilkriise – epideemia, loodusõnnetus, tehnoloogilised õnnetused?
Uued esilekerkivad riskid
Uute esilekerkivate riskide all peetakse eelkõige silmas kliimamuutuste mõju ja negatiivseid muutusi ökosüsteemis. Lisaks kerkivad üleilmsete keskkonnaprobleemide riskid:
- üleilmne soojenemine
- süsihappegaasi emissiooni kasv
- kõrbestumine
- liigilise mitmekesisuse vähenemine
- mulla vaesumine
- maavarade ammendumine
- veekogude ja põhjavee reostus
- happevihmad
- õhusaaste
- märgalade ja vihmametsade hävimine, jms
Riskide hulka kuuluvad ka päikesetormid ja teised kosmose ilmaga seotud riskid ning geneetiliselt muundatud organismidega seotud riskid.
- Suureneb metsapõlengute sagedus
- Väheneb üleujutuste oht linnades
- Paraneb kanalisatsioonisüsteemide vastupidavus sademeveele
Riskikommunikatsioon
Hea riskikommunikatsioon on kahekõne ühiskonnaga ehk kahesuunaline infovahetus. Riskikommunikatsioon ei tohi jääda ühekordseks kampaaniaks. See peab olema järjepidev tegevus läbi erinevate kommunikatsioonikanalite. Ilma järjepidevuseta tekib ühiskonnas usaldamatuse ja tegevusetuse tunne.
Riskikommunikatsioon on vajalik meede, et aidata kriisidega paremini toime tulla. Eriti tähtis on see nende kaitsemeetmete puhul, mis vajavad kaitsva mõju saavutamiseks inimeste õigeaegset, sihipärast ja teadlikku tegutsemist. Seetõttu on oluline:
- õppida iseseisvalt hakkama saama elutähtsate teenuste katkemise korral,
- soetada koduseid varusid pikaajalisteks kriisideks,
- olla valmis evakuatsiooniks ja varjumiseks,
- lahkuda ohualast õigel ajal (nt üleujutuse korral).
Rollid kriisis
Uuri www.olevalmis.ee kodulehelt, millised rollid on kriisis:
- elanikul?
- kohalikul omavalitsusel?
- riigil?
Ohuteavitus
Kriisiolukorrast ning olukorra lahendamisest teavitamine on kriisikommunikatsiooni osa ja see on üks kriisi lahendamise meetmetest.
Kui kriisikommunikatsioon toimib hästi, aitab see kaasa riigi kui terviku usaldusväärsuse tagamisele ja olukorra lahendamisele. Kriisiolukorda iseloomustab olukorra kiirus ja määramatus, mis tekitab inimestes ebakindlust, ning infovajadus suureneb. Seetõttu peab teave olema praktiline, lühike, selge ja konkreetne ning avama ohu olemuse, tõsiduse ja piirkonna. Samuti tuleb elanikke teavitada sündmuse lahendamise käigust ja selle võimalikust kestusest.
Mida teha, kui kuuled ohusireene?
Uuri Päästeameti ohuteavitus trükist.
- Millised on kolm sammu, mida pead tegema, kui kuuled ohusireeni?
- Kus on Sinu kodule kõige lähim ohusireeni asukoht?
Kriisikommunikatsiooni esimene etapp on ohuteavitus, mille eesmärk on inimeste õigeaegne teavitamine kriitilise sündmuse vahetust ohust ning anda vajalikke käitumisjuhiseid.
Selleks luuakse ja kasutatakse erinevaid kanaleid ja vahendeid, mis võimaldavad õigel ajal ohu eest hoiatada võimalikult paljusid ohupiirkonnas viibivaid inimesi.
Kas Sinul on mobiilirakendused "Olev valmis!" ja "Eesti.ee" telefonis? Leiad nendest usaldusväärset infot kriisideks valmistumiseks ning kriisiolukorras käitumiseks.
Rakendus: Ole valmis!
Saab infot mida teha ootamatutes olukordades, kuidas nendeks valmis olla ja neid ennetada.
Rakendusest saab juhendmaterjale lugeda ka siis, kui internetti ei ole.
Rakendus: Eesti.ee
Selle kaudu edastatakse ohuteavitusi.
Uuri rakendust "Ole valmis!" või veebilehte www.olevalmis.ee.
- Kuidas perega kriisideks valmistuda?
- Kuidas valmistuda kogukonnaga või korteriühistuga kriisiks?
Varjumine
Elanikkonnakaitse lähtekohaks on elanike kaitsmine nende alalises elukohas ning siin on esmane kaitsemeede varjumine.
Varjumine tähendab ajutist ümberpaiknemist ohustatud alalt sobivasse ruumi või ehitisse isiku elu ja tervise kaitseks.
Kui inimesed juba on mingis hoones sees, siis tuleb neil sinna ka jääda (nt kodu, töökoht, kool) ning järgida edasisi juhiseid (püsida akendest eemal jne).
Varjumine on vajalik ka sõjalise ohu (õhurünnak, lahingutegevus linnas ja tiheasustusalal) ja tsiviilkriiside korral (äkkrünnak, radioaktiivse saaste või keemilise aine levimine).
Kas teadsid, et ...?
Kas tead, milline on Sinule kõige lähim avalik varjumispaik? Kui ei, leia Maa-ameti kaardirakenduselt.
Varjumispaigad jagunevad kaheks
Kas teadsid, et ...?
Sireenid käivitab riik ainult äärmuslikul juhul, kui on kiire ja vahetu oht inimese elule - näiteks suurõnnetused ohtlike kemikaalidega või sõjaline oht.
Kui kuuled ohusireene, siis varju esimesel võimalusel lähimasse siseruumi ning siis otsi lisainfot.
- Tegutsen vastavalt saadud juhistele.
- Saan EE-ALARM teavituse või kuulen sireeni.
- Liigun lähimasse varjumispaika.
- Otsin lisainfot ruumist või riigi kriisiinfo kanalitest.
Varjumine
Uuri www.olevalmis.ee kodulehelt juhiseid varjumiseks. Vasta küsimustele:
- Kui varjumisruumis on aknad. Mida peab siis tegema?
- Mida peab tegema suure õhusaaste korral?
- Milline on varjumise meelespea?
Ulatuslik evakuatsioon
Ulatuslik evakuatsioon on kriisiolukorra või selle ohu korral elanikkonna ajutine ümberpaigutamine ohutusse asukohta.
Evakueeritakse eelkõige neid, kes iseseisvalt ohutusse keskkonda liikuda ei saa või kel puudub ohutul alal alternatiivne elukoht. Ulatuslikku evakuatsiooni viib ellu Päästeamet.
- Millised on evakuatsiooni viisid?
- Võrdle kolme evakuatsiooni viisi.
- Miks on oluline evakuatsiooni olukorras järgida juhiseid?
Kuidas valmistuda evakuatsiooniks?
Evakuatsiooni meelespea
- Lülita välja elekter, keera kinni sisendvee kraan ja gaasi olemasolul ka gaasikraanid.
- Sulge aknad ja lukusta uksed.
- Paku vajadusel evakueerumisel naabritele abi.
- Pea meeles, et lemmikloom on ja jääb ainult omaniku vastutada.
- Iseseisval evakueerimisel kasuta teid, mida ametlikud kanalid soovitavad.
- Ära mine koju tagasi enne, kui saad ametliku kinnituse, et see on turvaline.
- Mida ja miks peab evakuatsioonikotti kaasa pakkima.
- Mida peab silmas pidama kaasavõetava toidu puhul?
- Milline peab olema joogipudel, mille kaasa pakid?
- Miks on vajalik kaasaskantav raadio?
- Milleks on vajalikud suured kilekotid?
Elutähtsad teenused
Elutähtsad teenused või kriitiline infrastruktuur on teenused ja taristu (hooned, erinevad tehnilised rajatised), mis on riigile ja elanikkonnale olulised igapäevaseks toimimiseks. Need tagavad meile turvalisuse, elu ja tervise kaitse ning üldise heaolu.
Kui võrrelda elutähtsaid teenuseid ja kriitilist infrastruktuuri inimese kehaga, on elutähtis teenus selline inimese keha osa, milleta ta osaliselt või tervikuna ei suuda toimida näiteks süda ja vereringe, aju ja närvisüsteem, kopsud, maks, neerud, käed ja jalad, silmad, kõrvad jne.
Elutähtsad teenused | ||||
Kas teadsid, et ...?
Eesti elanike ja ettevõtete kriisiolukorras mootorikütustega varustamiseks on moodustatud üle-eestiline avariitanklate võrgustik, mis suudavad toimida ka ulatusliku elektrikatkestuse korral ning mille mahutites peab igal ajahetkel olema piisavalt bensiini ja diislikütust.
Uuri, www.varudekeskus.ee kodulehelt, kus asub Sinu kodukohale lähim avariitankla!
Kuidas sidekatkestuseks valmis olla?
Kirjuta kindlasse kohta üles kõige olulisemate isikute telefoninumbrid, kellega võib kriisiolukorras tekkida vajadus suhelda (pereliikmed, lähedased, naabrid, hädaabi- ja infonumbrid).
Valmistumine sidekatkestuseks
- Soeta endale (päikese)patareidel või alalisvoolugeneraatoril töötav raadio. Uudiseid ja kriisiinfot saad kuulata ka autoraadiost.
- Hangi nutiseadmesse mobiilne internet, sest kodune internetivõrk sõltub elektrist.
- Hoia kodus hädavajalikku sularaha.
- Tee endale selgeks, kus asuvad lähimad kohad, kuhu saad sidekatkestuse korral hädaabi kutsumiseks ise kohale minna (päästekomando, politseijaoskond, kiirabi, haigla jne).
- Kasuta vabalevis olevate telekanalite jälgimiseks toa- või katuseantenni.
Kuidas helistada hädaabinumbrile, kui levi pole?
Kuidas elektrikatkestuseks valmis olla?
Tee selgeks, kuidas mõjutab elektrikatkestus Sinu kodu, ning mõtle läbi alternatiivsed lahendused (kütmine ahjuga, hügieen ilma ühisveevärgita, info hankimine ilma internetita jne).
Valmistumine elektrikatkestuseks.
- Kui sõltud keskselt korraldatud teenustest (keskküte, maagaas, ühisveevärk ja -kanalisatsioon jmt), uuri teenuseosutajatelt, korteriühistult või kohalikult omavalitsuselt, kas ja kui kaua need teenused elektrikatkestuse korral toimimist jätkavad.
- Hoolitse kodus selle eest, et saaksid elektriga töötavaid uksi ja väravaid avada ka mehaaniliselt. Hoia võtmeid kindlas kohas, et leiaksid need kiiresti üles.
- Varu koju patareitoitel valgusteid, sh tasku- ja pealampe. Hoia neid kohas, kust Sina ja Su pereliikmed need ka pimedas üles leiavad.
- Kogu koju piisavalt varusid, et saada seitse päeva iseseisvalt hakkama. Pikaajalise elektrikatkestuse tõttu võivad olla suletud kauplused, apteegid ja tanklad.
Kuidas valmis olla teiste elutähtsate teenuste katkemisteks?
Ole valmis nädal aega iseseisvalt hakkama saama!
Mõtle läbi, mida Sinu pere hädaolukorras vajab. Mõtle läbi, kus ja kuidas varusid hoida, et need oleks lihtsalt leitavad ja kättesaadavad.
Kuidas planeerida ja hoiustada oma koduseid varusid?
- Mõtle läbi, milliseid vahendeid ja varusid vajab su pere, et iseseisvalt ühe nädala jooksul hakkama saada.
- Veendu, et sul oleks kodus oma perele piisavas koguses joogivett ja toitu vähemalt üheks nädalaks ning hoia neid pidevas ringluses.
- Toit võiks olla lihtsasti valmistatav ja pika säilivusajaga. Varu ka sellist toitu, mis ei vaja külmkapis või sügavkülmas hoidmist (konservid, purgisupid, kuivained jne).
- Auto kütusepaak hoia võimalusel alati pooltäis.
Uuri www.olevalmis.ee kodulehelt, mida veel silmas pidada varude hoiustamisel ja planeerimisel.
- Joogivesi
- Erinevad konservid
- Kuivleib
- Helbed
- Sool, maitseained
- Tualettpaber
- Grill/matkapliit
- Taskulamp
- Küünlad, tikud
- Raadio
Loetelus olid mõned asjad, mida peaks varuma.
Hinda rakenduse "Ole valmis!"abil Sinu pere olukorda kriisivarude osas. Millised varud vajavad täiendamist?
Kodused varud
Kontrolli, kas Sinu perel on piisavalt toitu, joogivett, ravimeid, hügieenitarbeid, energiaallikaid (nt akupank, taskulamp), valgusallikaid ja esmatarbevahendeid (nt konserviavaja, taskunuga).
Uuri Päästeameti kodulehelt, milline on soovituslik nädalane varu.
Tee nimekiri asjadest, mis sul veel puuduvad või mida on vaja täiendada.
Inimeste hakkamasaamine ei sõltu ainult nende individuaalsest toimetulekust, vaid ka kogukondlikust turvalisusest, ning omavahelisel koostööl on kriisiolukordades tähtis roll.
Paljusid ohtlikke olukordi on otstarbekam lahendada ühiselt, sest nii võib kaitse olla tõhusam ja odavam, näiteks elektrigeneraator tasub soetada majasisesele küttesüsteemile või veepumbale.
Uuri Päästeameti nõuandeid elutähtsate teenuste katkestumisel eramajas ning korterelamus.
Too konkreetseid näiteid, millele peab mõtlema korterelamu elanik kuid talumajas elav inimene ei pea kui katkevad elutähtsad teenused.
Siseturvalisust tagavad asutused
Turvalisuse all mõistetakse stabiilset elukeskkonda, kus inimene tunneb ennast kaitstult, tagatud on tema heaolu, ohutus ja kindlustatus, kuid mille kujundamisele ta ise kaasa aitab.
Siseturvalisus on suuresti Siseministeeriumi valitsemisala tegevusvaldkondi kokkuvõttev termin, kuid turvatunne sõltub ka majanduslikust ja sotsiaalsest toimetulekust, tervishoiuteenuste kvaliteedist ja kättesaadavusest, hariduse korraldusest, tööalasest kindlustundest jne.
Turvalisus algab meist endist: üksteisest hooliv käitumine loob võimalused ühiskonna turvalisuse säilitamiseks ja suurendamiseks.
Millised ametkonnad juhivad kriise?
PÄÄSTEAMET
Päästeameti viis põhivaldkonda on ennetustöö, ohutusjärelevalve, päästetöö, demineerimistöö ja kriisiohje. Päästeamet korraldab ka täidesaatva riigivõimu asutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste vahelist koostööd ning nõustab omavalitsusi kriisohje korraldamisel.
Päästeamet juhib kriisi lahendamist päästesündmuse korral (tulekahju, plahvatus, transpordiõnnetus, keskkonnareostus, loodustekkeline sündmus jm) ning on juhtiv asutus elanikkonnakaitse korraldamisel.
POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMET
Politsei- ja Piirivalveameti peamised ülesanded on seotud avaliku korra tagamisega, süütegude uurimise ja ennetamisega, piiri valvamise, merepääste ning isikut tõendavate dokumentide väljastamisega.
Politsei- ja Piirivalveamet juhib kriisi lahendamist politseisündmuste korral (massiline korratus, põgenike massiline sisseränne, äkkrünnak, merepäästesündmus jm).
KAITSEPOLITSEIAMET (KAPO)
KAPO on julgeolekuasutus, kelle ülesandeks on riigi julgeoleku tagamine teabe kogumise ning süütegude uurimine.
KAPO juhib kriisi lahendamist terrorismi ning keemilise, bioloogilise, radioloogilise, tuuma- või lõhkeaine kuritahtliku kasutamise korral.
HÄIREKESKUS
Häirekeskuse ülesanne on olla esimene abistaja olukorras, kus ohus on inimese elu, tervis ja vara. Häirekeskus on vahelüli abivajajate ja abiandjate vahel, juhtides kiirabi, päästjad ja politsei abivajajani.
Hädaabinumbrile 112 tuleb aastas üle miljoni kõne. Häirekeskus jagab teavet maantee-, pääste- ja keskkonnaküsimustes ning kriiside korral usaldusväärset kriisiinfot ja käitumisjuhiseid.
Siseturvalisust tagavaid asutusi on ka teisi. Näiteks:
- Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT) on riigi suurim IT-asutus, kes loob ja haldab elupäästeks ja siseturvalisuse tagamiseks vajalikke infosüsteeme.
- Sisekaitseakadeemia on siseturvalisuse valdkonna hariduskeskus, kus erialaspetsialiste valmistavad ette pääste-, finants-, justiits- ning politsei- ja piirivalvekolledž.
- Riigikantselei ülesanne on arendada riigi kriisideks valmisoleku süsteemi ja toetada kriisikindluse parandamist riigis tervikuna.
- Põllumajandus- ja Toiduamet koostab loomataudi riski analüüsi ja juhib loomataudist põhjustatud kriisi lahendamist.
- Terviseamet juhib kriisi lahendamist ulatusliku mürgistuse ja epideemia korral.
- Riigi Infosüsteemi Amet juhib küberintsidendist põhjustatud kriisi lahendamist.
- Keskkonnaamet juhib kriisiolukorra lahendamist riigisisese kiirgusõnnetuse korral ning kiirgusõnnetuse korral naaberriigis, kui sellel on piiriülene mõju.
- AS Eesti Varude Keskus haldab kriisiolukorraks vajalike elutähtsate kaupade varumist ja hoiustamist ning korraldab nende kasutuselevõtu.
- Kaitsevägi ja Kaitseliit toetavad tsiviilsektorit siseturvalisuse tagamisel ja päästesündmuse lahendamisel. Lisaks juhib Kaitsevägi Eesti merealal merereostusest põhjustatud kriisolukorra lahendamist. Naiskodukaitse toetab kriiside korral elanikkonda.
Kirjelda nende ametite rolli siseturvalisuse tagamisel.
- Asutuse nimi:
- Millega asutus tegeleb?
- Too viis konkreetset näidet, kuidas toetab asutus siseturvalisust.
Ohutu viibimine välismaal
Eesti riik kaitseb oma kodanikku nii kodu- kui ka välismaal. Välismaal hätta sattudes on võimalik saada konsulaarabi lähimast Eesti saatkonnast või aukonsulilt.
Kui konkreetses riigis neid pole, tuleb ühendust võtta Eesti Välisministeeriumiga või leida mõne Euroopa Liidu liikmesriigi saatkond (nt Saksamaa, Soome, Rootsi vm saatkond), kes on kohustatud Eesti kodanikku kui Euroopa Liidu kodanikku abistama.
Kliki siia, uuri kontrollnimekirja ja valmistu reisiks!
Enne välismaale reisimist:
Uuri www.reisitargalt.ee – leiad sealt kogu info, mis puudutab reisimist.
- Mida teha, kui satun välismaal kriisiolukorda?
- Mida pean tegema, kui reisi ajal haigestun?
- Mida teha, kui kaotan välismaal oma reisidokumendid?
