Sõidame suvilasse

Sellel nädalavahetusel sõidame suvilasse. Talvel me suvilas ei käi, sest siis on seal väga külm. Kevadel, suvel ja sügisel on meil suvila-nädalavahetused. Tavaliselt sõidame suvilasse reede õhtul autoga. Vahel bussi või rongiga. Ma olen vanematele öelnud, et sõidame ükskord sinna hoopis paadiga. Nemad ainult naeravad selle peale, sest paadiga sõitmiseks on see liiga pikk maa. Aga mina arvan, et paadiga oleks väga tore suvilasse sõita.

Meil on tõesti suvilas oma paat. Mõnikord käime paadiga merel ja püüame kala. Ükskord juhtus nii, et me läksime kolmekesi kalale: mina, Juhan ja isa. Viskasime õnged vette, ootasime ja ootasime, aga ühtki kala ei tulnud. Isa ütles, et tänaseks vist aitab, kala me täna ei saa. Just siis tundsin, et minu õnge otsas on suur kala! Hakkasin tõmbama ja tõmbasin välja suure ilusa kala! Viie minuti pärast tundsin, et mul on jälle kala õnge otsas! Lõpuks oli nii, et mina sain kolm kala, aga Juhan ja isa mitte ühtegi.

Suvilas on meil üldse natuke teistsugune elu kui linnakodus. Näiteks ei ole meil suvilas arvutit ja televiisorit. Ema ja isa ei luba isegi tahvelarvutit sinna kaasa võtta ning telefonis me ka ei ole! Nad ütlevad, et suvila on koht, kus me arvutimaailmast puhkame. Muidu on nii, et oleme küll looduses, aga istume ikka ekraani ees.

Kui ma sellest Anale rääkisin, siis ta ütles, et tal on minust täitsa kahju. Ma ei saanud alguses aru, miks tal minust kahju on. Siis ta aga selgitas, et ilma arvuti ja televiisorita on ju igav. Tegelikult ei ole! Suvilas lähevad päevad väga kiiresti, vahel isegi liiga kiiresti. Me käime ujumas, paadiga merel, ehitame mere ääres liivalosse, turnime puude otsas ja teeme veel palju-palju muud. Mulle väga meeldivad meie suvila-nädalavahetused.