Polka

Hiir hüppas ja kass kargas!

Lastelaul

Tants kaheosalises taktimõõdus

Polka on 2-osalises taktimõõdus hüplev paaristants, mille kodumaa on Tšehhimaa.

Pidude paaristants

19. sajandil muutus polka väga populaarseks kogu Euroopas, seda tantsiti Prahas, Viinis, Pariisis, Londonis.

Polkat tantsiti nii külakõrtsides kui ka ballisaalides, kanti isegi spetsiaalseid polkakleite ja -kübaraid.

Nagu valss, nii on ka polka leidnud tee paljude heliloojate loomingusse. Polkasid on kirjutanud Tšehhi helilooja Antonín Dvořák, Vene helilooja Sergei Rahmaninov, Johann Strauss noorem jpt.

Aegade jooksul polkavaimustus vaibus, kuid see tants on jäänud püsima paljude rahvaste, teiste hulgas ka eesti rahvamuusikasse.

  • Tantsi näpupolkat.

1. Mis maa on polka kodumaa?

  • Austria
  • Inglismaa
  • Tšehhimaa

2. Kus tantsiti polkat?

  • Ballidel
  • Tänavatel
  • Kõrtsides
  • Kodudes

3. Kuhu polkamuusika levis?

  • Popmuusikasse
  • Rahvamuusikasse
Rein Rannap. Klaveripala „Maru­polka“ tsüklist „Naiivsed palad“
Rein Rannap
Polka „Väike Ants“ (Võrumaalt, Karl Kikase järgi)
Tarmo Noormaa

Tuntud polkad

Johann Strauss vanem. „Anna-polka“
Viini Filharmoonikud, dir Herbert von Karajan
Edvard Grieg. „Larviki polka“
Einar Steen-Nøkleberg (klaver)​
Franz von Suppé. „Herrjegerle-Polka“
Slovakkia Riiklik Sümfooniaorkester, dir Chistian Pollack
Franz Behr. „Naerutuvikeste polka“ (klaverile seadnud Sergei Rahmaninov)
Yuja Wang (klaver)
Antonín Dvořák. „Polka“
Slovakkia Raadio Sümfooniaorkester, dir Ivan Anguélov

Virulaste tants