Peatükk 3.2 (Inimeseõpetus 9)

Eluaseme liigid

Arutle

  • Mida tähendab „eluaseme soetamine“?
  • Miks noor inimene tahab vanematest eraldi elada?
  • Miks noor inimene ei taha vanematest eraldi elada?
  • Mida on noorel vaja, et vanematest eraldi elada?

1. Erinevad eluasemed

Täienda mõttekaarte. Mis on selles eluasemes elamise eelised (+) ja puudused (-)?

MAJAS ELAMINE

+

KORTERIS ELAMINE

+

ÕPILAS-
KODUS
ELAMINE

+

Juhtumite analüüs

Loe juhtumit. Arutle, mille poolest erineb elamine korteris ja majas.

Käid tihti maal vanaema juures. Seal on maja ümber kogu aeg midagi teha. Kevadeti on vaja maad kaevata ja peenraid teha. Suvel peab igal nädalal muru niitma. See võtab aega umbes 4 tundi. Talvel läheb peaaegu sama kaua lume lükkamisele. Sügisel on lume tulekuni vaja pidevalt lehti riisuda.

Üürisite sõbraga kahe peale korteri ja kolisite just sisse. Otsustasite, et kutsute teised sõbrad soolaleivapeole ja tähistate natuke. Kuulate muusikat, räägite juttu ja teil on väga lõbus. Järsku on uksel vali koputus ja lähed avama. Naabrid olid teile politsei kutsunud, sest rikkusite oma lärmiga öörahu.

Hakkad minema rattaga sõitma. Tõstad ratta keldrist välja ja avastad, et tagumine rehv on tühi. Kuna sul pumpa ei ole, laenad selle kõrval-korteri naabrilt.

Arutle

  • Millistes kodudes sina elanud oled?
  • Kui sul oleks valida, kus sa siis elaksid? Põhjenda.

2. Ajutine või alaline elukoht

Eluaseme valikut mõjutab ka eluasemega seotud väljaminekute suurus. Seetõttu on mõistlik kõik korralikult läbi mõelda.

Enne eluaseme soetamist on mõistlik kaaluda erinevaid eluaseme võimalusi, sest kinnisvara soetamine on väga kulukas. Kui inimesed elavad püsivalt ühes paigas, siis sageli ostavad või ehitavad nad sinna kodu. Eestis elab umbes 80% leibkondadest isiklikul elamispinnal. See tähendab, et nemad on eluaseme omanikud. Nad on selle omale ostnud või pärinud selle näiteks vanematelt.

Sageli võetakse eluaseme ostmiseks pangast laenu. Nii on laenu tagasimaksmiseni eluaseme omanik pank. 

Mõnikord otsustavad inimesed, et nad ei soovi eluaset omada. Kui inimesed elavad kuskil ajutiselt, siis nad sageli üürivad omale elamispinna. See tähendab, et eluaseme omanik on keegi teine ja üürnik maksab omanikule selles elamise eest tasu. Näiteks võidakse koolis või tööl käimise ajaks üürida korter või tuba. Teinekord eelistavad ka pikka aega samas kohas elavad pered üürikorterit.

Eluaseme hinnad sõltuvad asukohast ja soovijate hulgast. Seega suurtes linnades on hinnad kõrgemad, sest seal elab palju inimesi ja eluasemete hulk on piiratud. Hinnad on madalamad piirkondades, kus on elukohtasid rohkem kui soovijaid.

Sageli otsustatakse just eluaseme hinna tõttu elada koos teistega. Nii otsustakse kauemaks jääda elama vanemate juurde või üürida korter mõne sõbraga. Ka õpilaskodus on odavam tuba jagada mõne koolikaaslasega.

  • Elukohta saab omada või üürida.
  • Elukoht on alati püsiv.
  • Kodu üüritakse ainult siis, kui seal elatakse lühikest aega.
  • Kinnisvara soetamine on kulukas.
  • Kinnisvara hinnad on igal pool ühesugused.

Arutle, kuidas mõjutab elukoha valikut:

  • pereliikmete arv
  • hobid
  • ühistranspordi olemasolu
  • hoone seisukord
  • kütteliik (ahiküte, keskküte, elektriküte vm)
  • kaugus suuremast keskusest

Täienda mõttekaarte. Mis on selle eluaseme soetamise eelised (+) ja puudused (-)? 

ELUASEME OMAMINE

+

ELUASEME ÜÜRIMINE

+

VANEMATE
KODUS
ELAMINE

+

Selgita mõisteid.

üürima, soetama, kinnisvara, kommunaal-kulud

3. Kust leida infot elukoha soetamise kohta?

Kõige rohkem infot eluasemete müügi või üürimise kohta on kinnisvaraportaalides.

Iseseisvat elu alustavatel noortel on sageli esimeseks elukohaks üürikorter või -tuba. Infot eluaseme soetamise kohta saab erinevatest allikatest, näiteks tuttavatelt, ajalehe kuulutustest, internetis kinnisvara-portaalidest.

Internetist otsides kasuta märksõnu korteri üürimine ja lisa soovitav asukoht. Näiteks korteri üürimine Tapa.

Leia kuulutusest järgnevad andmed.

Kui suur on üüritasu ühes kuus?  eurot.

Mitu tuba korteris on?  tuba.

Kas korteris on vajalik mööbel? 

Millised tasud lisanduvad üürihinnale? (nt elekter, küte, vesi ja kanalisatsioon, prügivedu, televisioon ja internet jm

Kokkuvõtteks

Loe juhtumeid. Märgi, milliste omadustega eluase tegelastele kõige paremini sobiks. Põhjenda iga valikut.

Juhtum 1

Karmen soovib pärast 9. klassi lõpetamist minna teise linna edasi õppima. Ta plaanib käia kutsekoolis ja tal ei ole sissetulekut.

Kuidas peaks eluaset soetama?

Kui suur peaks eluase olema?

Kui pikaks ajaks peaks eluaseme soetama?

Juhtum 2

Kauril ja Silvil on kolm poega. Üsna varsti on sündimas perre veel üks laps. Hetkel elavad nad 2-toalises korteris. Perele meeldib väga piirkond, kus nad elavad.

Kuidas peaks eluaset soetama?

Kui suur peaks eluase olema?

Kui pikaks ajaks peaks eluaseme soetama?

Juhtum 3

Aleksander lõpetas 9. klassi. Ta hakkab õppima kodulinna kutseharidus-keskuses.

Kuidas peaks eluaset soetama?

Kui suur peaks eluase olema?

Kui pikaks ajaks peaks eluaseme soetama?

Arutle

Kuidas iga tegelane peaks elukoha valikul arvestama järgmiste teguritega:

  • elukoha kaugus koolist või töökohast;
  • lähedaste inimeste kaugus elukohast; ühistranspordi võimalused;
  • lisakulud (elekter, küte, vesi jm);
  • mööbli olemasolu?

Palun oota