Ühiskonna probleeme lahkab proosa kõrval ka sotsiaalselt terav luule. Selline luule on aktuaalne olnud läbi aegade. Kuigi ühiskond muutub pidevalt, jääb maailma alati probleeme, millele hooliv inimene lahendusi otsib ja mis ei luba tal end õnnelikuna tunda.
Lõbusalt saeb inimkond oksa, millel ta istub.
Mati Unt
Kalev Keskküla, Andra Teede ja Jürgen Rooste
Kalev Kesküla (1959–2010) luule on sotsiaalse sisuga, sellest annavad aimu ka viimaste luulekogude pealkirjad „Vabariigi laulud” ja „Platoni riigis”. Esimeses neist keskendutakse Eesti Vabariigile ja teises Euroopa Liidule. Kesküla luules on palju viiteid aja- ja kultuuriloost tuntud inimestele, legendidele ja sündmustele, seetõttu on tema luuletuste lugemisel abiks avar silmaring.
Andra Teede (snd 1988) luuletused on jõulised, vahetud ja värsked. Ta on avaldanud mitu luulekogu, „Takso Tallinna taevas”, „Saage üle”, „Atlas”, „Käigud”, „Ühe jalaga põhjas” ja „Emadepäev”. 2014. a sai Teedest telesarja „Õnne 13“ stsenarist. Ta on kirjutanud ka kriitikat ja näidendeid.
Jürgen Rooste (snd 1979) on luuletaja ja aktiivne kultuuritegelane. Ta on töötanud kultuurilehes Sirp ja Maalehes, olnud projektijuht Eesti Kirjanike Liidus ja aidanud teha ETV luulesaateid. Rooste on avaldanud palju luulekogusid, millest värskemad on „Veider aeg”, „Sagittarius A*” ja „Signaal surnud tähelt”. Tema loomingut on tunnustatud mitme auhinnaga, nt pälvis ta oma debüütkogu „Sonetid” eest Betti Alveri luuleauhinna ning kogu „Laul jääkarudest” ja „Higgsi boson” eest Eesti Kultuurkapitali luulepreemia.
- „Vabariigi laulud”
- „Ühe jalaga põhjas”
- „Sonetid”
- „Laul jääkarudest”
- Loomingus palju aja- ja kultuuriloolisi viiteid
- „Platoni riigis”
- Kirjutanud ka õpikuid
- Kirjutanud ka näidendeid
- „Takso Tallinna taevas”
Tühi maa
Jäämere purjus keel lakub Neitsimaa tühirandu
metsade kirju karv varjamas kaitseta üska
kirikud kooljaaedades kauplevad piiblilooga
jumalast maha jäetud ristirahvata maa!
Talud kui leepralaigud mõisade prantsuse haigus
Neitsimaa muhklikul ihul veresoonte köidikuis
libahuntide jäljed marduse kauge karje
igaveses novembris sügise kodumaal
Linnade soojas kõhus tehakse tulutult sugu
tühjuse lasti vaim lehvimas väljade pääl
Saatana kabjanaelu saatuse ristipuudesse
lüüakse lootuse innuga hingamispäevata maal
Tõusevad lauldes teed püsti ja sulevad väljavaate
Saatana silmamunadest lüüakse veidike valgust
pisaraid, higi ja verd, ratsahobuse sitta
matab lumine päev inimhääleta maal
Lugemise järel
- Otsi luuletusest ilmaütlevat käänet ja märgi sõnad, mis näitavad, mida või keda Eestis pole.
- Märgi teise värviga sõnad või värsiread, mis on seotud surma, haiguste või elu hääbumisega.
- Seleta eelmiste vastuste põhjal, kuidas mõistad Kalev Kesküla luuletuse „Tühi maa” pealkirja.
- Märgi kolmanda värviga kõik (rahva)usundiga seotud sõnad ja värsiread. Missuguse teemaga on need peamiselt seotud? Missugust meeleolu see tekitab ja mis mulje kujutatavast maast jätab?
- Jälgi värsiridu, kus nimetatakse Eestit Neitsimaaks. Missugust poeetilist võtet nendes kasutatakse? Mis mulje see kujutatavast paigast jätab? Missuguse meeleolu loob?
Arutage klassis, kuidas neid võiks tõlgendada.
***
ilm tuleks pühkida puhtaks
väikese tolmuharjaga
hakata kusagilt austraaliast või memphisest
või räpinast kõik ookeanipinnad pargirajad
tänavalambid kuivad jõesängid
üsna väikese tolmuharjaga
lõpetada kusagil austraalias
memphises räpinas punasel lagedal
lagedal lagedal
siis vaadata kellegi silmi
ja küsida kella
nii muuseas
kui tal peaks kell olema
kutsuda ta endaga ühes
et paar minutit mõnel pargipingil
(central parkis või kadriorus)
ehk kivil ehk puunotil juttu puhuda
kui te üksteist ei mõista sõnadeta sümfoonia
***
harri on mu lemmikparm
haiseb joob ja ropendab
elab vabaduse väljakul
istub galerii ees prügikastil
ütleb viisakalt tere
ja naeratab kui tast mööduda
vahel annan talle raha
suitsu või süüa
kui ei anna mina siis
teevad seda teised
harri on paljude lemmikparm
vahel tuleb aga
lihtsalt rääkida
raske on muidugi sest
harri haiseb joob ja ropendab
aga kui nuga on eriti terav
ja taksoga harrist
keset kõige hullemaid tööpäevi
mööda kihutada
tuleb vahel mõte et meie
ei ole temast millegi poolest paremad
Lugemise järel
- Millist sotsiaalset probleemi Andra Teede oma luuletuses puudutab?
- Mida võib tähendada luulerida „aga kui nuga on eriti terav”?
- Miks võib minategelasel tekkida tunne, et „meie / ei ole temast millegi poolest paremad”?
- Kuidas suhtud inimestesse, kes kerjavad?
- Kuidas aitab riik inimesi, kes on ühiskonnast kõrvale jäänud?
Küsimused ja ülesanded
- Tehke tahvlile mõttekaart „Eesti ühiskondlikud probleemid”. Arutlege, miks on need probleemid tekkinud ja kuidas neid lahendada.
- Otsi üks teine Andra Teede, Kalev Keskküla või Jürgen Rooste luuletus, mis sulle meeldib, ning õpi seda ilmekalt esitama. Seleta ka, mis sulle selles luuletuses meeldib.
Minule meeldis sellest peatükist kõige rohkem , sest
- Palvelun tarjoaa Star Cloud OÜ