Tantsuõhtute jazz
Kurt Strobel ja The Murphy Band
1920.–1930. aastatel oli Eestis esile kerkinud arvestatav põlvkond jazz- ja praeguses mõistes ka popmuusikuid.
1925. aastal ci eestvõtmisel loodud ansambel The Murphy Band tähistab eesti jazz’i (ning samas ka popmuusika) algust. Rohkem levis see noorema linnarahva hulgas, kõlades peamiselt restoranides tantsumuusikana.
Uus mood tekitas umbusku
Kuigi tollane jazz oli praeguste arusaamade järgi ülimalt taltsas, ei soostunud muusikakriitikud seda algul sugugi heaks kiitma.
1936. aastal Estonia kontserdisaalis toimunud eesti esimese jazz-kontserdi kohta ilmus järgmise päeva ajalehtedes üsna krõbedaid kommentaare. Noore Artur Rinne kohta kirjutati, et tema ei kõlbavatki muuks kui ainult „jatsilauljaks“. Vaatamata sellele sai Rinnest hiljem meie kõigi aegade populaarsemaid rahvalike laulude esitajaid.
Valgre fenomen
Haruldase andega muusik
Tänaseks on Raimond Valgrest (1913–1949) saanud legend. Hoolimata lühikesest eluteest, jõudis ta kirjutada palju omanäolist muusikat.
On avaldatud arvamust, et kui Valgre sündinuks teisel ajal ja teises kohas (näiteks USA-s), oleks temast võinud saada rahvusvaheliselt tunnustatud lööklaulude autor. Valgre aga kirjutas oma laule Eestis, kus 1930. aastate lõbustuspaigad ja seal kõlav muusika õhutasid teda küll musitseerima ja looma, kuid järgnenud sõja-aastad mõjutasid pöördumatult tema edasist elukäiku.
Pärast sõja lõppu koju naasnud, süvenes muserdus veelgi. Ning leidmata kohta nii endale kui oma muusikale, suri Valgre pärast kiiret allakäiku vaid 36-aastaselt.
Raimond Valgre mälestusele pühendatud teosed
- Eluloofilm „“
- Muusikal „“
- Dokumentaalnäidend „“
- Skulptuur linnas
Raimond Valgre. „Saaremaa valss“
1940.–1950. aastad. Pöördeline aeg
Vaba maailma rütmis
Vahetult pärast II maailmasõda, millest liitlased NSVL ja USA olid väljunud võitjatena, valitsesid nende vahel küllaltki soojad suhted.
See oli aeg, mil Eesti kinodes jooksid Ameerika filmid ja vabalt võis mängida toonast moemuusikat jazz’i.
Svingivad suurnimed
Populaarseks sai sving. Selle žanri viljelejatest olid meil tuntumad ansamblid
- Kuldne 7,
- Mikid,
- Rütmikud.
Neis mänginud muusikutest on enamik hiljem ühel või teisel viisil eesti (pop-)muusika arengut mõjutanud:
Arne Oit, Uno Naissoo, Valter Ojakäär, Gennadi Podelski, Erich Kõlar, Vallo Järvi.
Külma sõja keeluaeg
Põhjalikud muutused algasid 1949. aastal nn külma sõjaga Nõukogude Liidu ja läänemaailma vahel. Kõik läänest tulnu kuulutati halvaks ja kahjulikuks. Jazz-muusikutel tuli hakata tegutsema n-ö põranda all ning rock’n’roll’i tulek Eestisse oli mõeldamatu.
Olukord hakkas muutuma alles 1956. aastal seoses nn Hruštšovi sulaajaga. Stalini poliitika hukkamõistmine andis ka muusikutele avaramat mänguruumi.
Uued tuuled
1957. aastal toimus Moskvas ülemaailmne noorsoofestival. Sinna saabus hulgaliselt nii välisesinejaid kui ka -külalisi ja seetõttu kõlas jälle vahepeal keelu all olnud jazz-muusika. Festivalil esindasid Eestit teiste seas Uno Naissoo ansambel Metronoom ning hilisemad tuntud solistid Heli Lääts ja Kalmer Tennosaar.
Emil Laansoo ansambel
1960. aastate kitarriansamblite buumile valmistas omalt poolt ette pinnast kitarrist Emil Laansoo, kes virtuoosse pillimehe ja eksperimentaatorina katsetas juba 1950. aastatel stuudios mitmekordset pealemängu.
Emil Laansoo ansambel sai omamoodi vahelüliks varasemate jazz-orkestrite ja 1960. aastate kitarriansamblite vahel.
1960. aastad. Jazz, biit, estraad
Jazz-muusika asend muutub
Varasematel aastatel populaarsust nautinud jazz-muusika hakkas eemalduma tantsumuusikas domineerinud svingstiilist, muutudes helikeelelt üha keerukamaks. Iga-aastased Tallinna jazz-festivalid tõid küll endiselt massiliselt rahvast kokku, kuid selle peapõhjuseks olid heal tasemel rahvusvaheliselt tuntud välismaa ansamblid. Tänu neile festivalidele sai tuule tiibadesse uus põlvkond noori jazz-muusikuid: Tõnu Naissoo, Tiit Paulus, Lembit Saarsalu, Arvo Pilliroog jt.
Kitarriansamblite esiletõus
Positsioonid, millelt jazz oli sunnitud taganema, hõivas biitmuusika, mille tulekut võib võrrelda rock’n’roll’i läbimurdega mujal kümmekond aastat varem. Selliste ansamblite nagu The Beatles jt eeskujul tekkis ka meil hulk kitarriansambleid.
Virmalised | Jaak Joala (basskitarrist aastast 1968) |
Toonika | Paap Kõlar |
Peoleo | Taivo Linna, Henno Käo |
Andromeeda | Peeter Randma, Urmas Alender, Ele ja Kaja Kõlar, Priit Pedajas, Paul Mägi |
Mikronid | Gunnar Graps |
Kristallid | Marju Kuut, Olav Ehala, Jaak Joala, Toivo Unt, Boris Lehtlaan |
Eesti biitansamblid
1963. aastal kogunenud ansambel Juuniorid pretendeerib meie esimese biitansambli nimetusele. Nendega koos sai esimest korda laval esineda ka nooruke Tõnis Mägi.
Lisaks Juunioridele tekkis mitmeid ansambleid, kus astusid üles eesti popmuusikas hiljem olulist rolli mänginud muusikud (vt juuresolevat tabelit).
Isetehtud pillid ja pikad juuksed
Eesti popmuusikute uus põlvkond koosnes põhiliselt keskkooliõpilastest, kes meisterdasid endale ise pillid ja neil mängides omandasid ka muusikalised teadmised. Vineerist välja saetud kitarrid, telefoniaparaatidest näpatud helipead, ise ehitatud võimendid ning pahandused pikkade juuste ja valju heli pärast – kõik see kuulus tollase biidivaimustuse juurde. Repertuaari hangiti välismaistest raadiojaamadest lugusid kuulates ja neid jõudumööda üles kirjutades.
Estraadimuusika
Kolmas suurem alajaotus – estraadimuusika – oli laia kuulajaskonna hulgas kõige populaarsem. See hõlmas peaaegu kõike peale jazz- ja biitmuusika, rahvalikest lauludest operetimeloodiateni. Juba 1950. aastatel kerkis esile mitmeid soliste, kelle hulgast silmapaistvaim oli kahtlemata Georg Ots (1920–1975).
1960. aastatel jätkasid edukalt oma lauljateed Artur Rinne, Uno Loop, Kalmer Tennosaar ja Heli Lääts. Neile lisandusid Voldemar Kuslap, Helgi Sallo, Vello Orumets, Els Himma, Tiiu Varik, Heidy Tamme jt.
Meeskvartett ja lauluvõistlused
- Omaette huvitav nähtus 1960. aastate algul oli Eesti Raadio meeskvartett, kes pani aluse meie vokaalansamblite traditsioonile. Selles laulsid Uno Loop, Kalju Terasmaa, Arved Haug ja Eri Klas.
- Tähtis koht 1960. aastate eesti estraadimuusikas oli võistluskontsertidel, mille idee pärines Arne Oidilt ning mis tõi igal aastal tõhusat lisa algupärasesse estraadiloomingusse.
1970. aastad. Polkast rock’ini
Tantsusaalist kontserdilavale
1970. aastad oli ansamblite aeg. Sel kümnendil sai biitmuusikast rock-muusika ning Eesti paremaid gruppe ei otsitud enam tantsupõrandalt, vaid kontserdilavadelt.
Elektrooniline rock
1970. aastateks oli paranenud instrumentide ja helitehnika kvaliteet. Eestisse jõudis ka süntesaator. Sven Grünberg asutas aastal 1974 ansambli Mess, mis sai üheks eesti elektroonilise rock’i alustalaks.
Rahvuslik rock – Ruja
Eesti rahvusliku rock’i lipulaevaks on nimetatud ansamblit Ruja, kes esitas omaloomingut ning kasutas tekstidena eesti autorite luulet. Erinevatel ajajärkudel mängis ansamblis mitmeid eesti tippmuusikuid:
- kitarril Andres Põldroo, Jaanus Nõgisto;
- basskitarril Tiit Haagma, Priit Kuulberg;
- klahvpillidel Margus Kappel, Igor Garšnek;
- löökpillidel Andrus Vaht, Toomas Rull.
Ruja hing läbi aegade oli laulja Urmas Alender.
1970. aastate ansambleid
- Ornament (proge-rock)
- Psycho (jazz-rock, fusion)
- Apelsin, Vitamiin (pop)
- Fix (pop-rock, solist Silvi Vrait)
Maalähedane kantrimuusika
Iseloomulik joon eesti 1970. aastate popmuusikas oli kantriansamblite jõuline esiletõus. Nende muusika toetus pigem eesti rahvaliku laulu traditsioonile kui Ameerika kantristiilile, repertuaarist leiab rohkesti simmanilugusid ja külameeste lorilaule. Tuntumad ansamblid: Kukerpillid, Palderjan ja Justament.
Apelsin
Ansambel Apelsin tõusis lühikese ajaga üheks meie kõigi aegade populaarsemaks ansambliks, seda tänu meeldejäävatele meloodiatele ning efektsele ja humoorikale lava-show’le. Apelsini koosseisus paistsid silma Tõnu Aare, huumorisoonega tromboonivirtuoos Ants Nuut, solistidest parajasti oma kuulsuse tippu jõudev Ivo Linna ja Mati Nuude, samuti Jaan Arder, Gunnar Kriik jt.
Vitamiin
Ansambel Vitamiin on korduvalt vahetanud soliste, pillimehi ja oma muusikalist palet. Raul Sepper ja Mait Maltis alustasid klassikalise lööklaulurepertuaariga, Joel Steinfeldt tõi kaasa oma laulud ning kantri ja folkmuusika vahemaile jääva humoorika esitusmaneeri.
1970. aastate lõpul ja 1980. aastate algul esinesid koos Vitamiiniga mõlemad meie tolle aja tõusvad tähed – Anne Veski ja Marju Länik. Hiljem on ansambli solistideks olnud ka Siiri Sisask ja Aivar Mäe.
1980. aastad. Uus põlvkond
Tähed Venemaa avarustes
1980. aastateks oli eesti popmuusika jõudnud endise Nõukogude Liidu tipptasemele. Läänepiir oli veel kinni, aga sealsed mõjud jõudsid Eestisse kiiremini kui teistesse liiduvabariikidesse.
Hoogustus eesti lauljate juba 1970. aastatel alanud vallutusretk itta. Paljud tuntud vene heliloojad pakkusid oma laule meie kuulsustele, nagu Jaak Joala, Anne Veski, Tõnis Mägi, Marju Länik.
Koolitatud rock
Iga-aastaseks oodatud sündmuseks kujunesid Tartu muusikapäevad. Seal tuli ettekandele palju uut muusikat ning mitmele ansamblile olid Tartu muusikapäevad tänuväärseks hüppelauaks. Esile kerkisid uue põlvkonna noored heliloojad, kes olid enamasti klassikalise koolitusega ja see kajastus ka nende loomingus. Erinevaid muusikažanre ja -vorme sünteesisid Rein Rannap, Erkki-Sven Tüür, Igor Garšnek ja Alo Mattiisen, menukad olid Peeter Volkonski happening’id.
Instrumentaalse fusion-muusika tippe esindasid ansamblid Radar, Kaseke ja V. S. P. Projekt. Kui neile lisada veel Tüüri ning Mattiiseni suuremaid ja tõsisemaid projekte teostanud In Spe, saame neli ansamblit, kus mängis suur osa meie 1980. aastate pillimeeste paremikust:
- Paap Kõlar,
- Sergei Pedersen,
- Raul Vaigla,
- Ain Varts,
- Priit Kuulberg,
- Andrus Vaht,
- Riho Sibul.
Viimati nimetatu osales mõnel aastal kolmes-neljas koosseisus, millest tuntumaks sai Ultima Thule.
Viis olulist laulu
Aastast 1987 hakkasid Eesti elus toimuma pöördelised muutused – just sellel aastal sai alguse avalik rahvuslik vabadusliikumine. See puudutas otseselt ka muusikat.
1988. aastal kirjutas Alo Mattiisen (1961–1996) laulutsükli „Viis isamaalist laulu“, mis ärgitas eestlaste rahvuslikku eneseväärikust.
Kuna laulud said kohe tollase vabadusliikumise muusikaliseks sümboliks, nimetatakse seda perioodi meie ajaloos laulvaks revolutsiooniks.
Punk ja proge
Punk rock’i esitlesid esimest korda mitte noored ja vihased, vaid vanemad ja kogenumad muusikud. Ain Varts, Riho Sibul, Priit Kuulberg ja Peeter Volkonski (algul ka Urmas Alender) moodustasid skandaalse ansambli Propeller, mis aga väljakutsuvalt „toore“ muusika tõttu sai suhteliselt ruttu esinemiskeelu.
Teised tuntud punk rock’i ansamblid on J.M.K.E. (Villu Tamme), Velikije Luki, Vennaskond, Kulo (Kojamees).
1980. aastate teisel poolel alustasid tegevust mitmed progressiivset rock’i mängivad ansamblid. Neist Singer Vingeri võib paigutada heavy ja punk rock’i vahepeale. Ansambli lauljaks ja ideede generaatoriks on filmirežissöörina tuntud Hardi Volmer.
Rock Hotel
1980. aastate meelelahutuslikumas popmuusikas kerkisid esile ansamblid Rock Hotel ja Karavan, kes tegutsesid suhteliselt stabiilses koosseisus pikka aega.
Ansambel Rock Hotel tuli kokku 1970. aastate lõpul. Eesti oludes võis seda nimetada supergrupiks, kuna kõik osalejad olid endile juba varem tuntud ansamblites nime teinud:
- solist Ivo Linna (Apelsin),
- pianist Margus Kappel (Ruja),
- basskitarrist Heigo Mirka (Psycho),
- trummar Harry Kõrvits (Radar),
- kitarrist Andres Põldroo (Ornament ja Psycho), hiljem Tiit Kõrvits.
Ansambli repertuaariks on 1950. aastate rock’n’roll ja sellele stiililiselt lähedane muusika.
Karavan
Ansambel Karavani solist oli Karl Madis. Repertuaari võeti palju professionaalselt seatud lääne ansamblite lugusid, aga oli ka ansambli liikmete omaloomingut. Toonased muusikud:
- Meelis Punder (basskitarr, vokaal),
- Aarne Saluveer (klahvpillid),
- Jaan Karp (trummid),
- Urmas Lattikas (klahvpillid),
- Agu Tammeorg (soolokitarr, vokaal),
- Dmitri Dmitrenko (trummid).
Karavani tugevaim külg oli perfektselt esitatud mitmehäälne vokaal.
1990. aastad. Kõigi võimaluste aeg
Väliskülalised ja uued festivalid
Eesti taasiseseisvumisega 1991. aastal kadusid kultuurilis-poliitilised piirangud ning palju muutus ka popmuusikas. Pärast läänepiiri avanemist tekkis võimalus kutsuda esinema välismaiseid tippartiste. 1990. aastate teisel poolel oli Tallinna lauluväljaku täitmiseks vaja tõelisi megatähti nagu Michael Jackson või The Rolling Stones.
Seepärast spetsialiseerusid kodumaised festivalid üha enam kindlatele sihtgruppidele suunatud muusikale – Jazzkaar, Viljandi pärimusmuusika festival jm.
Katsetused kõlaga
Rock-bändidest olid 1990. aastatel edukamad Smilers, The Tuberkuloited, Vennaskond ja Terminaator.
Selle perioodi eesti popmuusikast leiab aga ka esinejaid, keda on raske kuhugi lahterdada. Omanäoliste projektidega tulid välja Siiri Sisask, Lauri Saatpalu (Folkmill, Beep Shop Boys, Dagö), Henry Laks jpt.
Kumetämbriline basstrumm
1990. aastate eesti popmuusika suundadest oli üks tooniandvam kindlasti tantsumuusika. See võis olla nii disko, techno kui ka hiphop. Kümnendi esimesel poolel paistsid esitajatest silma Nancy, ansamblid Jam ja Hovery Covery ning hiljem Caater. Kõige populaarsemad olid sel perioodil kindlasti ansamblid 2 Quick Start ja Code One.
1990. aastatel kandus läänest Eestisse klubikultuur (reivid, vaibid), üheks esimeseks suunanäitajaks oli DJ Raul Saaremets.
Jazz-muusika renessanss
1990. aastatel käis jazz-muusika Eestis tõusuteed. Esile kerkis palju noore põlvkonna muusikuid, näiteks ansamblid Weekend Guitar Trio ja Tunnetusüksus. Jazz-muusikat hakkas edukalt plaadistama ka poplauljana tuntud Hedvig Hanson.
Eurovisioni lauluvõistlus
Võimaluse läbilöögiks annavad sageli suured rahvusvahelised üritused. 1990. aastatel sai selleks Eurovisioni lauluvõistlus, millest ka iseseisev Eesti võis osa võtta. Esimene suurem edu saavutati aastal 1996 Oslos, kus Ivo Linna ja Maarja-Liis Ilusa lauldud „Kaelakee hääl“ tuli viiendaks.
- Michael Jackson
- Nirvana
- The Rolling Stones
- Madonna
- Peter Gabriel
- Jethro Tull
- Phil Collins
- Pearl Jam
- Freddie Mercury
- Elton John
Uue sajandi algus
Popmuusika triumf lauluvõistlusel
21. sajand algas eesti popmuusikale ainulaadse sähvatusega, kui Tanel Padar ja Dave Benton võitsid aastal 2001 Eurovisioni lauluvõistluse looga „Everybody“. See oli teenitud tunnustus Ivar Mustale ning pani aluse nii Tanel Padari kui ka Dave Bentoni edukale soolokarjäärile.
Popmuusika peavoolu esindajate hulgas on edukalt tegutsenud Ines, 2 Quick Start, Genialistid, Tanel Padar & The Sun, Lea Liitmaa (Blacky), Vaiko Eplik, Liisi Koikson. Viimati nimetatuga seoses tuleb kindlasti mainida ka sajandi algul Eestit tabanud muusikalibuumi, tänu millele on võitnud publiku poolehoiu Hanna-Liina Võsa, Kaire Vilgats, Nele-Liis Vaiksoo, Bert Pringi jt.
Paeluv jazz
Jazz-muusika traditsioone kannab edukalt festival Jazzkaar (algataja ja kunstiline juht Anne Erm), mille kontsertidele on aina raskem pileteid saada. Suurt poolehoidu ja tunnustust nii meil kui ka mujal on pälvinud paljud artistid.
Lauljad | Kadri Voorand, Helin-Mari Arder, Marianne Leibur, Rita Ray |
Pianistid | Kristjan Randalu, Holger Marjamaa, Joel-Rasmus Remmel, Jürmo Eespere |
Saksofonistid | Siim Aimla, Maria Faust, Lauri Kadalipp, Mairo Marjamaa |
Kitarristid | Marek Talts, Argo Vals, Erki Pärnoja, Jaak Sooäär |
Basskitarristid | Janno Trump, Heikko Remmel, Mihkel Mälgand, Peedu Kass |
Trummarid | Tanel Ruben, Reigo Ahven, Ramuel Tafenau |
Konkursid ja konverentsid
Alates 2007. aastast jõuab igal aastal televisiooni vahendusel kõige laiema publikuni konkurss-saade „Eesti otsib superstaari“. Sealt on oma lauljakarjääri alustanud Birgit Sarrap, Ott Lepland, Liis Lemsalu, Getter Jaani, Jüri Pootsman, Taavi Peterson, Marten Kuningas, Teele Viira, Karl-Erik Taukar jpt.
2009. aasta kevadel toimus esimest korda Eesti ja kogu Baltikumi ulatuslikem muusikatööstuse seminar-konverents ning festival Tallinn Music Week. Nädala jooksul astusid lavadel ja saalides üles parimad kohalikud pop-, rock-, urban-, metal-, indie-, punkmuusika, elektroonilise muusika, folgi ja jazz’i viljelejad. Hiljem lisandusid neile ka noored süvamuusika loojad ja esitajad.
Elujõuline folkmuusika
Selles vallas jätkasid varem alustatut ansamblid Eesti Keeled, Jäääär, Dagö (Lauri Saatpalu), metal-kallakuga Metsatöll, Svjata Vatra, Vägilased, Zetod, muusikud Tõnu Raadik, Johansonid, Mari Kalkun, Mari Jürjens jpt.
Lisandus palju uusi tegijaid, näiteks ansamblid Trad.Attack!, Helletused, Duo Ruut, Curly Strings, Lõõtsavägilased, Puuluup, Riffarrica jt.
Sajandi alguse artiste
Räpp | Esimene eestikeelne räppar oli Cool D, värskust ja isikupära lisas Chalice. Olulisemad tolle aja räpigrupid: Noizmakaz, A-Rühm ja Toe Tag. |
DJ | Kuulsamad DJ-d: Critikal, Paul Oja, Kozy, Möls, Bad J, Quest ja Heidy Purga. |
Reggae | Reggae-üritustest võitis populaarsuse Bashment, eestvedajateks Ringo Ringvee ja Tarrvi Laamann. |
Drum&Bass | Rahvarohked trummibassi-üritused tõid avalikkuse ette sellised DJ-d nagu S.I.N, Eero Mander, L-Eazy, Qba, To-Sha jt. |
Klubimuusika | Erilisema klubimuusika sõpradele olid mõeldud Mutant Disco ja Rulahaigla. |
Tantsumuusika | Rahvusvaheliselt pälvisid tuntust sellised tantsumuusika artistid nagu Rulers of the Deep, Ajukaja, Maria Minerva, Def Räädu, Mutated Forms ning DJ-dest Dave Storm, DJ Critikal, Mord Fustang jt. |
Vastanduv suund
Eesti 21. sajandi alternatiivmuusika on tihedalt seotud klubikultuuriga. Kaasaegne klubindus oli sajandivahetuseks jagunenud kaheks:
- peavooluks ehk peamiselt kommertsmuusikat mängivateks klubideks,
- paljudeks klubilisteks üksiküritusteks ja peosarjadeks. Viimased lähtuvad programmivalikul eri tantsumuusikastiilidest, toimumispaigaks on klubid või improviseeritud ruumid.
Elektrooniline muusika
Tähtsamad klubimuusika stiilid olid uue sajandi algul trance, hiphop, reggae ja jungle.
Järgmiste aastate vältel on samad voolud edasi arenenud ja lisandunud on mitu uut elektroonilise tantsumuusika stiili. Näiteks käesoleva sajandi teise kümnendi alguseks olid eriti populaarseks saanud jungle’st edasi arenenud drum’n’bass ning tempokast trummibassist tunduvalt aeglasem, ülimadala bassiga underground muusika – dubstep. Oli sündinud uus mõlemat stiili hõlmav määratlus – bassimuusika.
- 2001
- 2005
- 2009
Küsimused ja ülesanded
- Kuidas on lääne popmuusika mõjutanud Eesti popmuusika arengut? Too näiteid.
- Miks jõudsid mitmed läänes levinud pop- ja rock-muusika stiilid Eestisse hilinemisega?
- Too kümnendite kaupa välja Eesti popmuusikale iseloomulikud jooned. Uuri ja tutvusta mõnd kümnendit lähemalt.
- Pane kirja 10 nime (heliloojad, muusikud, ansamblid), kes on sinu arvates eesti pop- ja rock-muusika arengut kõige enam mõjutanud.
- Nimeta läbi aegade populaarsemaid rock- ja popmuusika festivale ja suurüritusi Eestis.
- Kas eesti popmuusikas on sinu arvates staare või superstaare? Põhjenda.
- Fantaseeri, milline võiks olla Eesti popmuusika 10 aasta pärast. Missugune võiks olla tema koht maailma popmuusikaturul?
Muusika kuulamine
Raimond Valgre. „On kevad tulnud taas“ (katkend)
Gennadi Podelski. „Shake“
Uno Naissoo. „Meditatsioon“
Tony Christie. „Vana jõgi“
Dave Clark. „Sa võisid olla päris kena tüdruk“
Raimond Valgre. „Saaremaa valss“ (katkend)
T. Gilkyson, R. Dehr, F. Miller. „Rohelised niidud“
Rein Rannap. „Must ronk“
Riho Sibul. „Kuulaps“
Erkki-Sven Tüür. „Antidolorosum“ (katkend)
Margus Kappel. „Jänese boogie“ (katkend)
Villu Tamme. „Antikristus ja kuldsed taldrikud“ (katkend)
Gunnar Graps. „Valgus“ (katkend)
Chalice. „Hitimeistrid“ (katkend)
Veljo Tormis. „Meeste laul“ (katkend)
- Service provided by Star Cloud LLC