Arvuti­muusika

Loominguline masinavärk

Võimaluste paljusus

Elektroonilise muusika abiline

Samal ajal, kui täiustusid süntesaatorid, arenes edasi ka arvuti­maailm. Hakati otsima võimalusi, kuidas arvuti võiks heliloojate ja muusikute tööd kiirendada, lihtsustada. Arvuti raken­damiseks elektroonilises muusikas on leitud palju võimalusi.

Muusikastuudio

Noodistamine

  • Helilooja saab nootide arvutisse sisestamiseks kasutada MIDI-klaviatuuri, selle abil teeb arvuti elektrofonil esitatud muusikapalast ise noodi või partituuri;
  • noodimärke arvutisse trükkides loovad arvuti­programmid (nt Sibelius, Finale) partituuri, mida saab kohe ka kuulata;
  • partituurist võib vajadusel eraldada üksikuid partiisid.

Arvuti rakendamine elektronmuusikas

  • Arvuti on muusikule abiks süntesaatorite program­meerimisel, kuna arvuti monitoril on töödeldavate helide parameetrid hästi näha;
  • arvutiprogramm võimaldab tegutseda mitmel süntesaatoril korraga;
  • muusikalise esitusinfo (nt millist klahvi, millal ja kui kiiresti vajutatakse) võimaldab arvutisse salvestada MIDI-liides, mis ühendatakse arvuti ja elektrooniliste muusika­instru­men­tidega;
  • arvuti mäluseadmesse tehtud salvestusi on vastavalt vajadusele võimalik hiljem viimistleda ja täiendada;
  • arvutiprogramm saab süntesaatori tegema panna asju, mida muusik ei suudaks – vallandada ühele klahvile vajutades terve helide kaskaadi või esitada soolosid tempos, milleks inimene pole võimeline;
  • arvuti võib vastavalt sisestatud reeglitele ise muusikat luua;
  • keerulisemad programmid võimaldavad koos muusikaga esitada ka visuaalset materjali, näiteks video­installatsioone;
  • osa programme suudab elavat musitseerimist sünkroni­seerida arvuti esitatatud materjaliga, seda kasutatakse solisti saatmiseks või ansamblimänguks;
  • tänapäeval kasutatakse arvutit sageli iseseisva digitaalse heliallikana;
  • klaviatuurid, nupud jm välised kontrollerid võimaldavad juhtida virtuaalsete pillide toimimist ja heliefekte.

Loometöö stuudiotes

Esimene elektronmuusika­stuudio rajati juba 1949. aastal Bonni ülikooli juures.

Üks maailma juhtivamaid elektron­muusika­keskusi on Kölni elektron­muusika­stuudio, mida aastatel 1953–1990 juhtis helilooja-avangardist Karlheinz Stockhausen.

Stuudiotes töötavad nii teadlased kui ka muusikud, kes uute väljendusvahendite otsingul töötavad välja uudseid tehnilisi lahendusi ja eksperimenteerivad kõlaga.

Arvutimuusika Eestis

1995. aastal avati elektronmuusika­stuudio ka Eesti Muusika- ja Teatri­akadeemia juures.

Eestis harrastatakse elektroonilist muusikat alates 1960. aastatest, kui Heino Pedusaar ja Anatoli Sügis konstrueerisid süntesaatori eeskujul pilli Varioola.

1970. aastatel sai tuntuks Sven Grünbergi asutatud ansambel Mess, kes esimesena tollases NSV Liidus kasutas süntesaatorit. Pilli ehitas Härmo Härm.

1949. aastal avati  ülikooli juures esimene elektron­muusika­stuudio. Eestis loodi see aastal .

Heino Pedusaar ja Anatoli Sügis konstrueerisid süntesaatori eeskujul pilli . Eestis kasutas oma muusikas süntesaatorit ansambel .

Arvutiga loodud muusikapalast teeb partituuri -klaviatuur. Finale muusikaprogrammi kõrval on väga tuntud üks teine, helilooja nime kandev programm, see on .

Jean-Claude Risset. „Computer Suite from Little Boy“
Jean-Claude Risset (arvuti)
Larry Austin. „BluesLude“
Steve Duke (saksofon), Larry Austin (arvuti)

Kasutusala ja loojad

Arvuti igas muusikažanris

Elektrooniliste muusikainstrumentide leiutamine avas uued perspektiivid nii klassikalises kui ka popmuusikas.

Paljud heliloojad – näiteks Pierre Boulez, Edgar Varèse, György Ligeti, Olivier Messiaen, Karlheinz Stockhausen – ühendasid uusi instrumente ning nende kõlaomadusi tradit­siooniliste orkestripillidega, luues niimoodi põnevaid teoseid.

Tänapäevased rock- ja popmuusikud on süntesaatorile ja stuudiotehnikale toetudes loonud uusi stiile ning saavutanud populaarsuse tihti ka stuudiost väljumata. Elektroonilise muusika ajalugu on veel noor ning võimaluste­rohke.

Jean-Michel Jarre
Sven Grünberg

Loojaid ja esitajaid

  • Vangelis
  • Jean-Michel Jarre
  • Isao Tomita
  • Brian Eno
  • ans. Kraftwerk
  • ans. Tangerine Dream
  • Sven Grünberg
  • Igor Garšnek
  • ans. Galaktlan
  • Taavi Kerikmäe

Süntesaatorite loojaid

  • Korg
  • Roland
  • Yamaha
  • Kurzweil
Laserharf on kõlanud pea kõigil Jean-Michel Jarre’i kontsertidel aastast 1981. Siin kuuled pala „The Time Machine“.

Muusika kuulamine

Edgar Varèse. „Poème électronique“ (katkend)
Edgard Varèse
Kraftwerk. „We are the Robots“ (katkend)
Ansambel Kraftwerk

Küsimused ja ülesanded

  1. Mille poolest erineb süntesaator akustilisest klaverist?
  2. Missuguse heli omaduse põhjal tunneme ära heli tekitaja?
  3. Kirjelda, mida on tänapäeval võimalik süntesaatoriga teha.
  4. Nimeta maailmas tuntud süntesaatori­mängijaid.
  5. Kes oli Eesti esimese süntesaatorit kasutanud ansambli rajaja ja helilooja? Nimeta ka filme, millele ta muusika on loonud.