Vee tähtsus, omadused ja puhastamine

  • Kui palju on Maal joomiseks kõlblikku vett?
  • Kuidas saadakse joogivett?
  • Kui palju puhast vett vajab inimene?

Merevesi joogiks

Vesi on tähtis ja asendamatu aine. Organismide elutegevuseks vajalikud magevee­varud pole aga ammendamatud ning juba praegu tarbivad paljude suurlinnade, näiteks Londoni ja Hong­kongi elanikud magestatud merevett. Kuigi täna­päevaks on magestusjaamu üle 16 000, üritavad teadlased ja insenerid muuta protsessi energia­tõhusamaks ning keskkonna­säästlikumaks, et tulevikus jätkuks vett üha suureneva vajaduse tagamiseks.

Saksamaal Hamburgis asub veemagestus­jaam.

Vee tähtsus

Puhas joogivesi

4. sajandil eKr hakkas Rooma elanike arv kiiresti kasvama ning seetõttu suurenes ka veevajadus. Varasem peamine joogivee­allikas Tiberi jõgi oli muutunud solgiseks ja tarbimis­kõlbmatuks ning roomlased olid sunnitud ehitama esimese akvedukti. Praegu, mil maailma rahva­arv on ületanud 8 miljardi piiri, ei piisa vee­vajaduse rahuldamiseks magevee transportimisest või põhja­vee kasutamisest ja inim­ühiskond seisab silmitsi üha süveneva keskkonna­probleemiga – puhta vee puudusega.

Kuigi  ligikaudu kolmveerand maakera pinnast on kaetud veega, moodustab kergesti kättesaadav joogiveevaru alla 1% ja seegi on Maal ebaühtlaselt jaotunud. Arenenud riigid suudavad joogi­kõlbliku vee saamiseks puhastada pinna- ja reovett või magestada merevett. Arengu­maades pole puhas vesi kaugeltki iseenesest­mõistetav ressurss ja sageli tuleb seda transportida kilomeetrite kauguselt. Puhta vee puuduse ja sellest tingitud haiguste tõttu küündib surmajuhtude arv arengumaades aastas miljonitesse.

Umbes 70% Maa pinnast on kaetud veega, aga kergesti kättesaadav joogiveevaru on alla 1%, mis on ebaühtlaselt jaotunud.
Eestlane tarbib päevas keskmiselt umbes 100 liitrit vett, etiooplane peab hakkama saama aga kõigest 15 liitriga – meil kulub selline kogus vett ära kergelt duši all pestes.

Inimene ja vesi

Inimeses on kuni 70% vett (imikutes kuni 75%), vesi moodustab keskkonna nii rakkudes kui ka rakkudevahelises alas. Väga veerikas organ on aju (üle 80% vett ) ning kõige vähem sisaldub vett rasvkoes (~10%). Vesi on vere, sülje ja uriini koostises ning sellel on oluline roll liigeste töös ja keha­temperatuuri reguleerimisel.

Inimese organid sisaldavad erinevas koguses vett.

Inimesele on elutähtis vett tarbida. Piisava veevaru tagamiseks soovitatakse päevas tarbida umbes 28–35 ml vett iga kehakaalu kilogrammi kohta. See kogus muutub sõltuvalt aastaajast, tarbitavast toidust ning kehalisest aktiivsusest. Rohkelt vett saame taimsest toidust, näiteks kurgi massist moodustab vesi 95%. Inimene suudab vett tarbimata vastu pidada umbes kolm päeva.

Mõtle

Kui palju vett on kõigis inimestes kokku? Arvesta, et inimese keskmine kehakaal on 62 kg ja inimesi on Maal juba üle 8 miljardi.

Vett vajatakse tänapäeval nii koduses majapidamises kui ka tööstuses ja põllu­majanduses. Ligikaudu 70% loodusest pärit veest kulub põldude niisutamiseks ja toiduks vajaliku tooraine saamiseks.

1 kg toiduaine tootmiseks kuluv keskmine vee kogus

Toiduaine

Vee kogus liitrites

Šokolaad

17 200

Loomaliha

15 400

Kanaliha

4 300

Juust

3 200

Nisu

1 500

Araali meri 1989. (vasakul) ja 2014. aastal (paremal). See Kesk-Aasia järv, mis oli varem maailmas suuruselt neljas, kuivas kokku peamiselt seetõttu, et sellesse voolavate jõgede vett kasutati puuvillakasvatuses. Ühe puuvillase T-särgi tootmiseks kulub keskmiselt 2700 l vett.

Ligikaudu maakera pinnast on kaetud veega. Kättesaadav joogiveevaru moodustab aga sellest ja see on Maal jaotunud.

Inimese keha sisaldab vett umbes. Kõige suurema veesisaldusega organ on, milles on ligikaudu vett.

Vee omadused

Klaasi valatud puhast joogivett uurides saab mitut selle omadust kirjeldada. Vesi on läbipaistev värvuseta lõhnata maitseta ning toatemperatuuril vedel aine. Vesi esineb Maal kolmes olekus: tahkena (jää), vedelana (vesi) ja gaasilisena (veeaur). Vesi tahkub temperatuuril 0 °C ja keeb temperatuuril 100 °C (normaal­rõhul). Vee sulamis- ja keemistemperatuur on temperatuuri püsi­punktid Celsiuse skaalal.

Vee tihedus on suurim temperatuuril 4 °C. Ühe liitri (1 dm3) 4-kraadise vee mass on 1 kg, seega on vee tihedus 1 kg/dm3 ehk 1000 kg/m3. Kui vee temperatuur tõuseb või langeb, siis vee tihedus väheneb. Vedelike ruumala tahkumisel enamasti väheneb, vee ruu­mala aga hoopis suureneb. Veemolekulid paiknevad tahkes olekus hõredamalt kui vedelas. Seetõttu on jää veest väiksema tihedusega, 0 °C juures on jää tihedus 0,92 kg/dm3.

Labori tingimustes on võimalik tagada, et vesi esineb korraga kolmes olekus.
Vee tihedus on suurim temperatuuril 4 °C. Kui temperatuur tõuseb või langeb, vee tihedus väheneb.

Vesi on hea lahusti, selles lahustuvad paljud ained. Näiteks on looduslikus vees lahustunud gaasilised ained hapnik (O2) ja süsihappe­gaas (CO2), mõlemad on olulised vee-elustiku jaoks. Merevesi on soolase maitsega, sest selles on lahustunud suures koguses (keskmiselt 3,5 g/100 g vees) soolasid, mis jagunevad lahustudes ioonideks (vt ptk 3.1). Ioonide tõttu juhib mere­vesi üsna hästi elektrit. Destilleeritud vesi elektrit ei juhi, kuna selles pole laetud osakesi.

Akvaariumis on oluline puhuda õhku vette, et selles oleks kalade jaoks piisavalt hapnikku.​
Surnumere kaldal võib näha kividel soolakristalle, mis on tekkinud vee aurustumise tõttu.

Mõtle

Mille tõttu juhib elektrit metall, mille tõttu soolane vesi?

  • Valge
  • Läbipaistev
  • Lõhnatu
  • Hapuka maitsega
  • 20 ℃ juures vedel
  • Tahkudes ruumala suureneb
  • Tahkudes tihedus suureneb
  • Ei juhi elektrit

Paljude vedelike ruumalatahkudes, seega nende tihedus. Vee ruumala agatahkudes ja seetõttu on jää tiheduskui vedelal veel. Jää tihedus on1 kg/dm3.

  • Suhkur
  • Plast
  • Sidrunimahl
  • Keedusool
  • Õli
  • Liiv
  • Kuld
  • Söögiäädikas
  • Parafiin

Vee puhastamine

Üldjuhul töödeldakse magevee­allikatest pärit vesi enne tarbijani suunamist veepuhastus­jaamades. Seal eraldatakse veest võimalikud saast­eained, vähem kahjulikud ühendid ja sodi, et tagada kraanivee puhtus ja ohutus. Peale põhjavee kasutatakse tänapäeval linnades tihti ka pinnavett, mida puhastatakse mitmes etapis. Eestis kasutatakse joogiveeallikana pinnavett Tallinnas ja Narvas. Tallinnas puhastatakse joogi­veeks Ülemiste järve vett, mida tarbib enamik tallinlasi, Narva saab oma joogivee Narva jõe veehaardest.

Ka reo­vett puhastatakse. Tallinnas ja selle lähi­ümbruses tekkinud reo­vett puhastatakse Paljas­saare reovee­puhastus­jaamas. Reovee puhastuse käigus tekib reovee­sete, millest valmistatakse haljastus­mulda. Puhastatud heit­vesi suunatakse Tallinna lahte.

Vesi läbib veepuhastusjaamas mitu etappi. Esmalt juhitakse järvevesi pumpadega läbi võrede ja mikro­filtrite, millega eemaldatakse suurem praht, vetikad ja hõljum. Edasi liigub vesi basseinidesse, kuhu juhitakse õhu ja osooni segu. Osooni toimel paraneb vee värvus, maitse ja lõhn ning hävivad kahjulikud bakterid. Seejärel suunatakse vesi segistitesse, kus sellele lisatakse kemikaale, mille tulemusena peene­teralised osakesed liituvad suuremateks ja sadenevad. Tekkinud sade eemaldatakse ning vesi suunatakse järgmiseks puhastamiseks läbi söe- ja liivafiltrite. Filtrimine eemaldab viimasedki mittevajalikud osakesed ja parandab vee maitset. Lõpuks desinfitseeritakse vett klooriga ja joogivesi suunatakse veevõrku tarbimiseks.

Vee puhastamine Ülemiste veepuhastusjaamas.
  • Peeneteralised osakesed liituvad ja nendest vabanetakse.
  • Vee värvus ja maitse paranevad.
  • Eemaldatakse suurem praht, vetikad ja hõljum.
  • Vett desinfitseeritakse.

Ma tean, et

  • Vesi on läbipaistev värvuseta lõhnata maitseta ning toatemperatuuril vedel aine.
  • Vesi on hea lahusti.
  • Vee tihedus on suurim 4 °C juures (1 kg/dm3).
  • Puhas vesi ei juhi elektrit.
  • Vett kasutatakse suures koguses näiteks tööstuses, põllu­majanduses ja koduses maja­pidamises.
  • ­Vett puhastatakse mitmes etapis ja nii saadakse puhas joogivesi.

Jätan meelde!

Küsimused ja ülesanded

  1. Kuidas on mõjutanud puhta vee kätte­saadavus asustuste paiknemist?
  2. Seleta, kuidas on vesi inimesele tähtis.
  3. Arvuta, kui palju vett peaksid sa iga päev minimaalselt tarbima.
  4. Milleks tarbid sina iga päev vett ja kui palju sul seda kulub?
  5. Millisest allikast pärineb sinu kodu­koha joogivesi?