Leonardo da Vinci
Loe avateksti ja märgi vastused tekstis
- Kuidas hinnatakse Leonardot kui kunstnikku tänapäeval?
- Millega tegeles Leonardo veel peale kunsti?
- Mis teose katkendit asud lugema? Kes on selle autor? Millest katkend räägib?
Kunstnikud on jätnud oma loominguga ajalukku kustumatuid jälgi, mis pakuvad kõneainet veel aastasadu. Itaalia maalikunstnikku Leonardo da Vincit (1452–1519) on nimetatud kõigi aegade suurimaks geeniuseks. Maalikunst oli vaid üks tegevusala, millega ta on ajalukku läinud. Tema tegevus oli tõeliselt mitmekesine: ta oli teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik. Tema joonised, skeemid ja kavandid kõnelevad tõeliselt uuenduslikest avastustest ja leiutistest, need on rikastanud ja täiendanud teadust. Ta elas mitusada aastat oma ajast ees.
Tema elu ja tegevus on andnud ainest paljudele filmidele, kirjandusteostele, teadustöödele, uurimustele ning teooriatele. Samas on tema looming looritatud salapäraga: mida varjab Mona Lisa naeratus ja kuidas saab olla nii, et tema taustal kujutatud maastiku osad omavahel kokku ei klapi? Kelle käsi on Johannese õlal maalil „Püha õhtusöömaaeg”? On väidetud, et Leonardo pani maalidesse salajasi koode, tema teoseid on uuritud peegelpildis ja leitud sealt uusi salapäraseid vihjeid. Näiteks on muusikud avastanud, et maalilt „Püha õhtusöömaaeg” võib leida noodikirja, mida tähistavad inimfiguurid ja laua peal olevad toidud.
Kunst pakub suurt tõlgendusruumi ning võimaldab käsitleda ajaloolisi fakte ja inimsaatusi suure loomevabadusega. Nii sünnivadki sellised raamatud nagu Dan Browni „Da Vinci kood”, kus tõlgendatakse maali „Püha õhtusöömaaeg” nii, et see kõigutab kristluse alustalasid.
Järgmine katkend pärineb aga František Jileki ilukirjanduslikust teosest „Mees Vincist“, mille loomisel on kirjanik mõtteaine saamiseks toetunud Leonardo da Vinci isiklikele mälestustele. Katkendis kujutatakse aega, mil Leonardo valmistus looma piiblilool põhinevat maali „Püha õhtusöömaaeg”. Katkendis jälgitakse, kuidas Leonardo piiblilugu tõlgendas, et sellest omakorda uut kunstiteost luua.
Vaata lisaks
Louvre on suurim muuseum maailmas, seal käib aastas 8–9 miljonit kunstihuvilist. Vaata, milline näeb Louvre’i sisehoov välja õhtutuledes.
Peale lindude ja nende liikumise uuris ta ka inimese anatoomiat, loomi, taimi, maastikke, loodusnähtusi, geomeetriat ja palju muud. Paljud uurimused talletas ta märkmikutesse joonistuste ja kirjapandud mõtetena. Leonardo da Vinci oli vasakukäeline ja ta kirjutas paremalt vasakule ning ta märkmed olid peegelpildis. Arvatakse, et ta kirjutas niimoodi sellepärast, et tint paberil laiali ei läheks.
See kuulus joonistus hõlmab nii Leonardo anatoomia-, matemaatika- kui ka geomeetriateadmisi. Ta ühendas siin inimese ideaalproportsioonid arhitektuuri täiusega, nii nagu seda nägi ette Vana-Rooma arhitekt Vitruvus (siit ka nimetus). Tänapäeval on joonistus saanud omamoodi kultuuriikooniks ja on muu hulgas ka üheeurosel mündil.
„Üks teie seast annab mind ära”
Uuri
Mida sa tead piiblis kirjeldatud pühast õhtusöömaajast? Kui sa pole seda lugenud, siis otsi teavet raamatutest või internetist ja jutusta oma sõnadega ümber.
Leonardo silmitseb lagedat seina; ta peab otsustama, missugust draamat tema kujutama hakkab. Isegi selle pildiga ei taha ta religioosset dogmat teenida. Just nondel aastatel kirjutab ta oma päevikutesse Kristuse kohta ketserlikke lauseid, millest järgmise sugupõlve ajal oleks piisanud, et teda tuleriidale saata. Ta otsib „Püha õhtusöömaaja” sündmuses inimlikku saatust. Tema pildil peavad elama inimesed ja jutustama oma kannatustest, oma tunnetest, oma tragöödiatest.
Kujutada „Püha õhtusöömaaega” nõnda, nagu olid teinud tema eelkäijad – see hakkab talle vastu. Ta hülgab mõtte, et jäädvustab silmapilgu, mil Jeesus ennast ohverdades lunastab oma sõbrad. See polnud talle küllalt inimlik ega tõetruu.
- Märgi ühe värviga need kohad, kus kirjeldatakse, kuidas Leonardo eelkäijad püha õhtusöömaaega kujutasid. Teise värviga tähista need kohad, kus on juttu sellest, kuidas Leonardo seda kujutada tahab.
Tema ei taha, et Jeesus oleks üheteistkümne ustava apostli keskel ja Juudas asuks hüljatuna teisel pool lauda. Tema ei taha seda rahu, mil on juba selge, kes on hea, kes on halb, kes on ustav ja kes reedab. Isegi see ei tundu talle küllalt inimlik olevat. Tema tahab, et hea ja halb oleksid segamini ühe laua ääres. Tema tahab kirjeldada riidu nende vahel ja pajatada otsimisest ning ebakindlusest, tema tahab rääkida meis kõikides peituvast hirmust, sellest, et meie kõikide sisemuses on omajagu kurjust ja kahtlus võib langeda igaühele.
Leonardo käsituses muutub „Püha õhtusöömaaeg” selle inimese tragöödia haripunktiks, kes on tulnud levitama inimeste hulgas armastust, headust ning tundepuhtust. See-eest lüüakse ta homme risti. Seda kõige kibedamat inimlikku draamat, mis kordub erinevates variantides igavesti, tahab Leonardo oma suurele valgele seinale jäädvustada. Ta silmitseb seina, ta juba näeb oma kolmeteistkümmet inimest laua ääres istumas, veel seob neid kõiki vendlus, mitte keegi ei aima, mida toob homne päev. Kui nad on söömise lõpetanud, ja siin see üks laua keskpaigas toetab oma käed lauale, kõik jäävad vait, vaatavad talle otsa ja kuulevad tema häält, mis teatab homsest ristipuust, aga on rahulik ning vaikne; ja sellest hoolimata kõlab õhtusöömaaja vaikses hingerahus kõuekärgatusena tema hääl:
„Üks teie seast annab mu ära.”
Aga kes on see reetur? Juudas on juba oma kolmkümmend hõbeseeklit kätte saanud ja lubanud variseridele, et ta annab oma õpetaja nende kätte. Aga siin laua ääres ei kahtlusta teda mitte keegi.
Näoilmed peavad jutustama, mis toimub kolmeteistkümne inimese hinges. Mitte keegi ei aima, et Juudas on reetur; aga maalikunstnik peab juba tema silmavaate ja žestidega ütlema, et tema on Jeesuse vastane. Ja nende kahe ümber on kohkunult püsti tõusnud teised. Leonardo on nende näoilmetega vahendanud tavalisi, ebalevaid inimesi, kelle sooviks on karistada kurjust. Tema ei tahtnud maalida „Püha õhtusöömaaega” kui lunastusretke; tema tahtis maalida reedetud inimese tragöödiat.
Oli ju kogu see maa reedetud. Ikka veel laastasid Itaaliat võõrad hordid. Aga võõramaalased ei ole süüdi. Kõik unistused vabadusest ja uuestisünnist, mis olid sündinud Itaalias eelmiste sugupõlvede ajal, olid juba reedetud. Kõikjal olid haaranud valitsusvõimu jällegi üksnes türannid. Raha otsustas kõik ja rikkuseihas kihutati ummisjalu ohvritest üle. Kirik üksnes sahkerdas Kristuse pärandiga, apostlite mälestustest olid preestrid teinud endale tulutoova allika.
- Märgi tekstis kohad, kus on juttu sellest, mis Leonardot tolleaegse ühiskonna juures ärritab.
Leonardo õiendab arveid oma kaasajaga. Mitte kunagi pole ta olnud nii sõjakas kui nondel aastatel, mil ta töötas oma suure maali kallal. Ta otsib kõikjalt igasuguseid Juudaid ja ründab neid oma joonistustega, millel on ülespuhutud ning moonutatud lõustad; ta kujutab nende ahnust, kasuiha ja enesega rahulolevat nürimeelsust.
Tõlkinud Leo Metsar
Fakte maali sünniloost
- Leonardo maalis „Püha õhtusöömaaega” 4 aastat. Ta tegi selle Milano Santa Maria delle Grazie kloostri refektooriumi seinale.
- Milano valitsejad keeldusid pärast maali lõpetamist kunstnikule palka maksmast, väites, et tal polnud lepingut.
- „Püha õhtusöömaaeg” on tehtud temperaga, mis segatakse kokku värvipulbrist ja munarebust. Seetõttu on tulnud maali korduvalt taastada.
- II maailmasõja ajal, 1943. aastal, pommitati Santa Marie delle Grazie kloostrit, õnneks jäi refektooriumi sein püsti, maal ise oli liivakottidega kaitstud.
- „Püha õhtusöömaaega” restaureeriti 21 aastat, alles aastal 1999 võisid kunstihuvilised seda uuesti näha.
Küsimused ja ülesanded
- Milliste valdkondadega on selle õppetüki teema seotud?
- Kuidas iseloomustaksid loetud katkendi põhjal kunstniku tööd? Kas kunstnik töötab ainult siis, kui tal on pintsel käes? Põhjenda.
- Mis on sinu meelest see, millega on Leonardo da Vinci inimkonna arengut mõjutanud?
- Service provided by Star Cloud LLC