Hapniku saamine

  • Kui palju hapnikku leidub õhus?
  • Miks vajame puhast hapnikku?
  • Kuidas saadakse puhast hapnikku?

Puhas hapnik

Hapnik moodustab 21% kuiva õhu ruumalast. Teaduses, tööstuses, meditsiinis ja spordis on mõnikord vaja kasutada õhu asemel puhast hapnikku. Näiteks kui kasutada õhku teras­talade valmistamisel, siis võivad need tulla rabedad ja ebaühtlased ning nendest ehitatud maja võib kokku kukkuda. Puhast hapnikku vajavad teatud tingimustes ka näiteks astronaudid, mägironijad ja sportlased.

Hapnikumaskiga on mägironijatel madala hapniku­sisaldusega kõrgmäestikuõhus kergem hingata.

Hapniku saamine laboris

Laboris kasutatakse puhta hapniku saamiseks näiteks hapnikku sisaldavaid ühendeid, mis kuumutamisel lagunevad.

Lagunemisreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus aine laguneb kaheks või enamaks aineks.

Kaaliumpermanganaat (KMnO4) on lillakas kristalne aine, mis laguneb kuumutamisel katseklaasis, reaktsiooni käigus eraldub gaasiline hapnik.

2KMnO4t° K2MnO4+MnO2+O2

Hapnikku saadakse laboris lagunemisreaktsiooni käigus.

Sama toimub ka näiteks siis, kui kuumutada musta püssirohu ja väetise koostisainet kaaliumnitraati (KNO3).

2KNO3t° 2KNO2+O2

Aineid, mille lagunemise saaduseks on hapnik, kasutatakse ka lennukite hapniku­maskides, mis lastakse hädaohu korral istmete kohale rippuma. Sellised ained on näiteks naatrium­kloraat (NaClO3) ja kaalium­kloraat (KClO3).

2NaClO3t° 2NaCl+3O2

Kloraatidega tuleb laboris ettevaatlik olla. Plahvatuse vältimiseks tuleb kasutada puhtaid aineid ning õigeid töövahendeid.

Kloraate leidub ilutulestikus ja teistes püro­tehnilistes toodetes, näiteks paukhernestes.

Mõtle

Milline on KClO3 lagunemise reaktsioonivõrrand?

  • KMnO4
  • NaCl
  • NaClO3
  • KNO3
  • HCl
  • KClO3
  • 2KMnO4 → K2MnO4 + MnO2 + O2
  • C + O2 → CO2
  • NaOH + HCl → NaCl + H2O
  • 2NaClO3 → 2NaCl + 3O2

Hapniku kogumine ja tõestamine

Laboris saab hapnikku koguda kas vati või paberiga kaetud püstisesse katseklaasi või veega täidetud kummuli­pööratud anumasse. Hapnikku saab tõestada hõõguva pirruga. Hapniku­vaeses keskkonnas hõõguv pird kustub, hapnikurikkas kesk­konnas aga hakkab eredalt põlema.

Hapnik on suurema tihedusega kui õhk ning seda saab koguda püstisesse katse­klaasi.
Hapniku kogumine veega täidetud kummuli­pööratud anumasse.
Hapnikuvaeses keskkonnas hõõguv pird kustub, hapnikurikkas keskkonnas aga hakkab eredalt põlema.
  • 1.
  • 2.
  • 3.
  • 4.

Hapniku saamine tööstuses ja kasutusalad

Hapniku saamine tööstuses

Tööstuses on eesmärk toota aineid alati võimalikult odavalt ja korraga suures koguses. Hapnikku saadakse tööstuses vedela õhu destillatsioonil, st õhk muudetakse vedelaks ning ained eraldatakse segust nende keemis­temperatuuride erinevuse põhjal. Esimese sammuna eraldatakse õhust süsihappegaas ja veeaur. Kuivas õhus on 78% lämmastikku, mille keemis­temperatuur on −196 °C; 0,9% argooni, mille keemis­temperatuur on −186 °C; 21% hapnikku, mille keemis­temperatuur on −183 °C. Hapniku eraldamiseks jahutatakse õhk kuni −200 °C, mil see muutub vedelaks. Lämmastiku, argooni ja hapniku eraldamiseks tõstetakse nende segu temperatuuri (kuni −185 °C), argoon ja lämmastik aurustuvad ja eraldatakse gaasidena, järele jääb vedel hapnik.

Tööstuses saadakse hapnikku vedelat õhku destilleerides, selle käigus eraldatakse segust lämmastik ja argoon.

Tööstuses toodetud hapniku kasutusalad

Kasutusala

Terase tootmine

Kosmoselennud

Sport

Milleks?

Kaevandatud ja eeltöödeldud raua­maagist mitte­vajalike lisandite (nt väävli ja fosfori) eemaldamiseks

Vedela hapniku juures­olek tagab kütuse kiire põlemise, annab raketile tõuke­jõudu

Vigastuse põhjustatud paistetuse alandamiseks

Kuidas?

Hapnik reageerib väävli ja fosforiga ning reaktsiooni saadused eemaldatakse segust

Vedel vesinik ja hapnik segunevad ning segu süüdatakse

Hapniku rõhukambris tõmbuvad veresooned kokku

  • Lämmastik ja argoon eralduvad gaasina.
  • Õhk veeldub.
  • Segust eraldatakse CO2 ja vesi.
  • Vedela segu temperatuur tõstetakse –185 ℃‑ni.
  • Saadakse puhas vedel hapnik.
  • Õhk jahutatakse –200 ℃-ni.

Ma tean, et

  • Hapnikku saab toota nii laboris kui ka tööstuses.
  • Laboris saadakse hapnikku näiteks hapnikku sisaldavate ühendite lagunemisreaktsiooni käigus.
  • Lagunemisreaktsioon on keemiline reaktsioon, milles aine laguneb kaheks või enamaks aineks.
  • Tööstuses saadakse hapnikku vedela õhu destillatsioonil.

Küsimused ja ülesanded

  1. Mitu lähteainet on lagunemis­reaktsioonis?
  2. Nimeta valdkondi, kus on vaja puhast hapnikku.
  3. Milline on hapniku keemis­temperatuur?