Stress

  • Mis on stress?
  • Kuidas stressiga toime tulla?

Mis on stress?

Kas oled vahel tundnud, et näiteks homne kontrolltöö rõhub hinge nagu raske kivi? Või oled olnud ärevuses enne tähtsat võistlust või esinemist? Sellised tunded tähendavad seda, et oled kogenud stressi.

Stress on organismi pingeseisund, mis tekib, kui inimene peab kohanema muutustega, uue või keerulise olukorraga. Kõik inimesed kogevad aeg-ajalt stressi, kuid toime tulevad nad sellega erinevalt: mõni saab raskustega kergesti hakkama, mõni mitte.

Mõningane stress on möödapääsmatu ja tuleb teinekord isegi kasuks, näiteks pingeliselt kontrolltööks või koolipeol esinemiseks valmistudes. Kerge stress aitab sul ennast paremini kokku võtta ja ka paremaid tulemusi saavutada.

Lühiajaline stress võib olla koguni kasulik, kuid pidev pingeseisund mõjub organismile kurnavalt

Kuidas stressi ära tunda?

On mõned tundemärgid, mis sagedasti võivad stressiga kaasneda:

  • kurvameelsus ja närvilisus (oled tavapärasest kurvem ja ärritud kergesti);
  • väsimus ja tüdimus (väsid kiiresti, paljud varem huvi pakkunud asjad ei köida sind enam);
  • sagedased kõhu- ja peavalud (valudele ei oska põhjust leida);
  • unehäired (raske on magama jääda või ärkad öösel tihti üles);
  • söömishäired (oled hakanud sööma kas liiga palju või hoopis liiga vähe).
  • Millises olukorras oled sina stressi kogenud? Kuidas sa sellega toime tulid?
  • Seleta, miks on kerge stress kasulik.
  • Stress tähendab uuest või keerulisest olukorrast põhjustatud pingeseisundit.
  • Igasugune stress on organismile kahjulik.
  • Stressi kogevad ainult kurvameelsed või keskmisest ärevamad inimesed.
  • Kerge ja lühiajaline stress aitab eesmärkide poole püüelda.

Rambipalavik ehk lavahirm

„Lavahirmust täiesti üle saada polegi võib-olla kunagi võimalik,“ tõdes Ott Lepland. Ka Ines ütles, et kuigi lavahirm on aastate jooksul kõvasti väiksemaks jäänud, jääb mingi osa sellest siiski alles. Inese arvates võib ebakindluses peituda hoopiski edu võti, sest sunnib rohkem harjutama ja pingutama. „Kindlasti ei tohiks ebakindlusest heituda ja otsustada asjaga mitte tegeleda,“ ütles Ines.

Muusikute sõnul lavahirmust täielikult üle ei saagi. Menu.err.ee, 04.05.2020

Ines ja Jüri Pootsman TV3 saate "Tantsud tähtedega" saatejuhtidena
  • Kas sa tead nippe, kuidas lavahirmu leevendada? Jaga neid klassikaaslastega.

Mis tekitab stressi?

Keerulised ja pingelised olukorrad, nagu näiteks kooli või elukoha vahetus, halvad suhted vanematega või perekonna majanduslikud raskused, võivad pikaajalist stressi tekitada. Aga stress võib tekkida ka siis, kui sul pole küllalt aega puhata, pead pidevalt kuhugi kiirustama ning sul on palju kohustusi täita. Selline pidev pinge on tervisele väga kahjulik ja võib põhjustada mitmesuguseid haigusi, nt südamehaigusi ja kõrgvererõhktõbe. Stressi tulemusena võib tekkida ka depressioon. See on raske haigus, millega kaasneb sügav masendus ja elurõõmu puudumine.

Kuidas stressist jagu saada?

Oma muredest tuleks kindlasti rääkida mõne lähedase inimesega, pereliikme või sõbraga. Ka koolipsühholoog oskab abiks olla ning stressiga toimetulekuks head nõu anda. Kui stress on tekkinud sellepärast, et kohustusi on liiga palju, tuleb oma nädalaplaan hoolega läbi mõelda ning mõnest tegevusest, kas trennist, huviringist või muust sellisest, vajaduse korral loobuda.

Pikad ja pingelised koolipäevad väsitavad lapsed sageli ära. Kuidas väsimuse vastu võidelda? Teadlased on leidnud, et need, kes lähevad õhtuti varakult magama, söövad tervislikult ning teevad aktiivselt sporti, on teistest vähem väsinud. Seega aitab väsimuse vastu tervislik eluviis. Kui aga pärast küllaltki pikka puhkust ikka end väsinuna tunned, võib see olla mõne haiguse märk. Igal juhul tuleb siis sellest rääkida vanematele, et nemad, kui vaja, perearsti poole pöörduksid.

Murede jagamisest usaldusväärse kaaslasega võib olla palju abi
  • Kellega on sul kõige lihtsam oma muredest rääkida? Miks?

Kuidas inimesed stressiga toime tulevad?

Inimesed, kes on loomu poolest kurvameelsed või ärevad, kogevad sagedamini ka stressi ning neil on sellega raskem toime tulla. Sellised inimesed kalduvad stressis olles kergesti vihastama, ennast süüdistama või proovivad pingelisele olukorrale mitte mõelda. Näiteks kui neil on kehv õppeedukus, püüavad nad oma halbu hindeid lihtsalt ära unustada. Tahtejõulised ja sihikindlad inimesed aga proovivad tekkinud probleemi ära lahendada ja sel viisil stressist vabaneda. Näiteks kui nad on halva hinde saanud, püüavad nad pigem aru saada, miks see juhtus, ja järgmiseks korraks kõik hästi selgeks õppida.

Nipid stressiga toime tulemiseks

  1. Tee endale selgeks, mis sinus pingeid põhjustab.
  2. Hoolitse oma keha eest. Toitu tervislikult, maga ja liigu piisavalt.
  3. Tee asju, mis sulle meeldivad. Kuula muusikat, käi jalutamas, suhtle sõpradega.
  4. Planeeri oma aega. Tee kõigepealt ära olulisemad kohustused, kuid jäta aega ka puhkamiseks.
  5. Vaatle olukorda eemalt. Keskendu positiivsele.
  6. Ära muretse asjade pärast, mida sa ei saa mõjutada.
  7. Suhtle teiste inimestega. Kui oma muret kellegagi jagad, võid näha asju uues valguses.
  8. Lepi sellega, et sa ei saa teha kõike kõige paremini või olla igas valdkonnas parim.

Allikas: www.tudengiveeb.ee

Ma tean, et...

  • Kõik inimesed kogevad aeg-ajalt stressi. Stress on pingeseisund, mis tekib, kui inimene peab kohanema muutustega, uue või keerulise olukorraga.
  • Kerge stress aitab inimesel end paremini kokku võtta ja paremaid tulemusi saavutada.
  • Pidev stress on tervisele väga kahjulik ja võib mitmesuguseid haigusi põhjustada.