Uute matemaatiliste mõisteteni on tavaliselt jõutud mingite konkreetsete praktiliste ülesannete lahendamise kaudu. Nii näiteks jõuti funktsiooni tuletise mõisteni keha liikumise hetkkiiruse ja joone puutuja leidmise ülesannete lahendamisel. Integreerimise juurde viisid kujundi pindala leidmise ülesanded ning ülesanded, kus oli tarvis leida keha poolt teatud hetkeks läbitud tee pikkust, kui oli teada keha liikumise kiirus igal ajahetkel.
Vaatlemegi järgnevas ühte pindala leidmise ülesannet. Joonisel 1.5 on kujutatud Peipsi järv ilma Pihkva järveta. Järve pindala (nagu igasuguste kõveratega piiratud tasandiliste kujundite pindala) arvutatakse ligikaudu järgmiselt. Pinnatüki kaart asetatakse ruudustikku või pannakse pinnatüki kaardile ruudustikuga varustatud läbipaistev kile. Seejärel loendatakse, mitu tervet ja mitu poolikut ruutu asub pinnatüki sisepiirkonnas. Pindala saamiseks liidetakse tervete ruutude arvule pool poolikute ruutude arvust. Mida tihedamat ruudustikku me mõõtmiseks kasutame, seda täpsema tulemuse saame (joon. 1.5b).

Arvutage selle meetodiga Peipsi järve pindala ja leidke, kui palju erineb tulemus järve tegelikust pindalast.
Täpsema tulemuse saaksime, kui oskaksime leida ka poolikute ruutude pindalasid. Järgnevas uurimegi, kuidas arvutada nende pinnatükkide pindala, mis ei täida kogu ruutu. Kõiki neid pinnatükke saab tihedamat ruudustikku kasutades tükeldada veel väiksemateks osadeks, mis sarnanevad täisnurksetele trapetsitele, ainult et nende pikem haar on kõverjooneline (joon. 1.6a).

Kõvertrapets on kujund, mis tekib täisnurkse trapetsi pikema haara asendamisel sellise kõverjoonega, mis võib olla mingi funktsiooni graafikuks (joon. 1.6b).
Kõvertrapetsi erijuhtudena võime vaadelda ka joonisel 1.7 esitatud kujundeid (kus kõvertrapetsi üks alus või mõlemad alused on võrdsed nulliga või mõlemad alused on võrdsed).

Vaatleme, kuidas leidis kõvertrapetsi pindala Vana-Kreeka matemaatik ja füüsik Archimedes (elas 287–212 eKr). Ta uuris, kui suure osa ühikruudust eraldab parabool y = x2 (joon. 1.8a). Selleks jagas ta lõigu OB osadeks. Joonistel 1.8b ja 1.8c on see lõik jagatud näiteks neljaks võrdseks osaks. Joonisel 1.8b kujutatud ristkülikute pindalade summa s4 on otsitava pindala S alampiiriks ja joonisel 1.8c kujutatud ristkülikute pindalade summa S4 on otsitava pindala ülempiiriks ehk
Antud juhul
Seega





Jagades lõigu OB näiteks kaheksaks osaks (joon. 1.8d ja 1.8e), saame
.
Seega on otsitav kõvertrapetsi pindala S jadade (sn) ja (Sn) ühine piirväärtus.
Ülesanded A
Ülesanne 47. Kõvertrapetsi pindala
- Jagage kõvertrapets õpik näite eeskujul kolmeks osaks ning arvutage s3 ja S3.
Vaata näidet siit.Vastus. s3 = ja S3 = - Arvutage s6 ja S6, poolitades eelnevas punktis tekkinud lõigud x-teljel.
Vastus. s6 = ja S6 = - Arvutage kõvertrapetsi pindala S trapetsi pindala valemi järgi.
Vastus. S = - Mitme protsendi võrra erinevad s3 ja S3 pindalast S?
Vastus. % võrra. - Mitme protsendi võrra erinevad s6 ja S6 pindalast S?
Vastus. % võrra.
Ülesanded B
Ülesanne 48. Kõvertrapetsi pindala
Vaata peatükki siit.
- Teisendage summade s4 ja S4 valemeid, tuues ühise teguri sulgude ette.
Vastus. s4 = , S4 = - Arvutage s8 ja S8, kasutades eelmises alapunktis saadud valemeid.
Vastus. s8 = ; S8 = - Arvutage s10 ja S10.
Vastus. s10 = ; S10 = - Kujutage arvteljel s4, s8 ja s10 ning S4, S8 ja S10.
- Milline võiks olla otsitava pindala S täpne väärtus?
Vastus. See võiks olla .