Pere tulud
Põhimõtteliselt on kolm võimalust, kuidas raha teenida. Kõige levinum viis on töötada mõnes asutuses või ettevõttes, seega teenida palka. Sellist inimest nimetatakse töövõtjaks.
Teine võimalus on pakkuda ise teistele inimestele tööd ja võimalust palka teenida. Sellist inimest nimetatakse ettevõtjaks ehk tööandjaks. Ettevõtja on inimene, kes organiseerib mingi kauba või teenuse tootmist, ostab selleks töövahendid (investeerib) ja palkab inimesi.
Kolmas võimalus raha teenida on müüa või rentida midagi. Näiteks kui sinu pere viljaaias oli hea saak, võite üle jäänud õunad või ploomid turul maha müüa. Samuti võite müüki viia väikseks jäänud riideid või vanu mänguasju. Ka võib pere välja üürida kasutult seisva toa või majaosa.
_m.jpg)
- Nimeta Eesti või välismaa ettevõtteid. Millised ettevõtted tegutsevad sinu kodukohas?
- Kas sina oled ise raha teeninud? Mis tööga?
Pere kulud ja eelarve
Igal perel on mingid tulud. Mida rohkem on peres rahateenijaid, seda parem. Suurem osa kulutusi teevad pereliikmed koos. Majanduses nimetatakse pereks koos elavaid inimesi, kes langetavad ühiselt majanduslikke otsuseid ja kulutavad raha koos. On ju nii, et mitmekesi ühte televiisorit vaadata või ühes külmkapis toitu hoida on odavam kui igaühel eraldi?
Kulusid liigitatakse püsi- ja muutuvkuludeks. Püsikuludeks nimetatakse igakuiseid kindlaid väljaminekuid, nt üür, laenumaksed. Muutuvkulud on jooksvad kulud, mis sõltuvad pereliikmete arvust ja nende tarbimisharjumustest, nt toit, rõivad, kütus.
Enamiku perekondade üheks suuremaks kuluks on eluasemekulud.
- Pangalaen. Kui eluase on ostetud pangast laenuks võetud rahaga, tuleb seda iga kuu vähehaaval tagasi maksta. (Uuri vanematelt, kas teie perel on pangalaen ja mitu aastat peate seda veel maksma.)
- Korteriühistu liikmed peavad iga kuu vastavalt korteri ruutmeetritele osamaksu maksma.
- Küttekulu. Eesti kliimas tuleb suur osa aastast elamuid kütta.
- Elekter, vesi ja prügivedu.
- Nimeta pere ühiseid kulutusi.
- Mis sa arvad, mille peale kulutatakse sinu peres kõige rohkem?
Sageli on pere teiseks suuremaks kuluks transpordikulud, eriti siis, kui sõiduauto on liisitud. Liising tähendab seda, et auto on ostetud pangalaenuga. Auto suurus ja hind sõltuvad pere vajadustest. Üksikul linnainimesel pole üldiselt autot vaja (või kui, siis väikest). Maal elaval suurel perel on tarvis suurt autot. Kuna autokütus on kallis ja selle hind üha tõuseb, on oluline pere sõidud hästi läbi mõelda.
- Kas sinu peres mõeldakse kõik sõidud läbi?
- Kuidas sina kooli või trenni lähed? Kuidas sa veel võiksid seda teha?
Vältida ei saa ka kulutusi toidule, riietele ja jalatsitele. Kuid ka seejuures on võimalik neid kulusid mõistliku tarbimisega kokku hoida. Arvestama peab, et kiir- ja valmistoit on enamasti kallim ja toidab vähem kui kodus tehtu, ka kohvikus või restoranis süüa on palju kulukam kui kodus.
Unustada ei tohi, et me ei saa ka oma vaimseid ja sotsiaalseid vajadusi ilma rahata rahuldada. Kuid selleski osas tuleb kulutada mõistlikult. Eriti käib see soovitus taskuraha kohta.
- uus pesumasin
- küttekulu
- teatriskäik
- elekter
- korteriüür
- jäätis
Sääst ja ülekulu
Pere eelarvet planeerides tuleb arvestada kolme võimalusega: tasakaalu, säästu ja ülekuluga. Kõige parem, kui tulud ja kulud on võrdsed, st tasakaalus. Ent sageli pole võimalik seda saavutada.
Juba vastsündinud beebi peale hakkab kohe raha kuluma, ent iseseisvalt raha teenima hakkab inimene enamasti alles kahekümnendates eluaastates. Noor, kes õpib ega käi veel tööl, on paratamatult ülekulutaja. Loomulikult peavad teda üleval tema vanemad. Ka noorel inimesel, kes alles alustab iseseisvat elu ja hakkab oma kodu ja peret looma, on kulutused tuludest suuremad. Säästjad on enamasti vanemad inimesed, kel on kõik eluks vajalik juba olemas, aga ka suurema sissetulekuga inimesed.
Tänapäeval tarbitakse sageli asju ja tehakse kulutusi ette, st võetakse laenu. Sageli laenavad inimesed kodu ja auto ostmiseks. Võimalik on ka raha koguda, nt säästes reisiks, mõneks suuremaks ostuks või üleüldse tuleviku kindlustamiseks.
TASAKAAL: TULUD = KULUD
SÄÄST: TULUD > KULUD
ÜLEKULU: TULUD < KULUD
Ükskord ostsin kaubamajas jäätisele igasugu vahvleid ja kaunistusi peale. Kui pärast hinda nägin, imestasin väga, kuidas see võimalik on. Müüja aga näitas jäätise kaunistuste hinnasilte. Otsustasin, et edaspidi, kui näen poes mõnda uut ja põnevat jäätist, uurin kõigepealt selle hinda.
Annika, 11 a
Laenamine
Kulutan kohe ja teenin raha homme – laenuga koos maksan intressi
Säästan täna ja kulutan homme – (hoiustamisel) teenin tasuks intressi
Osa inimesi saab üle kulutada, st laenata, ainult seetõttu, et teised säästavad.
Intress on tasu, mida laenuvõtja maksab laenuandjale laenatud raha eest. Tegelikult maksame intressina kinni oma kärsituse. Laenu eest tarbimine on alati kallim kui säästudest või jooksvatest tuludest tarbimine.
Suuremat laenu, mida võetakse pikema aja peale, saab pangast. Pangad pakuvad ka lühiajalist ehk tarbimislaenu, kuid selle intress on alati kõrgem. Kõige kallimat laenu (nt SMS-laenu) pakuvad kiirlaenukontorid.
- ... rahasumma, mille ühe kuu jooksul oled säästnud.
- ... laenu hind, mida tuleb laenuandjale raha kasutamise eest maksta.
- ... laenu hind, mida laenuandja laenajale maksab.
- Kas sa oled kunagi kellegi (nt klassikaaslase) käest laenu võtnud?
Pangakaardid
- Seleta oma sõnadega, mis vahe on deebet- ja krediitkaardil.
Valitse oma raha, muidu valitseb raha sind!
„Nii, aga nagu ma juba ütlesin, siis varanduse kogumine saab alguse ikkagi vankumatust rahakulutamise kontrollimisest ja hoolikast säästmisest.”
„Mina panen alati peaaegu kogu taskuraha, mis ema mulle annab, kogumiskarpi, aga kuidas see rahakulutamise kontrollimine siis veel käib?” tahtis Ann teada.
„Kui sa enamiku taskurahast säästad ja ka ülejäänu puhul hoolikalt mõtled, millele seda kulutada tasub, siis sa kontrollidki oma raha. Aga kuidas teistega on, kas teie teate, mis teie möödunud kuu taskurahast sai?”
„Hmm, täpselt ei meenugi... Ilmad olid palavad, käisin vahetunni ajal tihti limonaadi või jäätist ostmas...” meenutas Mart.
„No vot,” naeratas onu Valter sõbralikult. „Õnneks on mul teile selle vastu üks hea retsept. Kuna teie ei pea ema-isa kombel arveid või pangalaene maksma, on teil igapäevast rahakulutamist palju lihtsam jälgida! Kohe näitan, kuidas seda teha. Mart, ole kena ja anna kõigile üks paberileht ja pliiats. Nii, nüüd jagage lehekülg kaheks tulbaks. Kõigepealt kirjutage vasakusse tulpa Säästud ja selle taha pange kirja, kui palju on teil praeguseks kogutud raha ehk sääste. Seejärel kirjutage Tulud, mille taha märkige palk ja taskuraha, mis te nädala jooksul saate. Parempoolsesse tulpa pange kõigepealt kirja Võlad, kus saate näidata, kui olete kellelegi võlgu või maksate oma taskurahast mingisugust järelmaksu. Järgmiseks pealkirjaks on Kulud, mille alla märkige iga päev kõik kulutused – kui ostate näiteks oma raha eest limonaadi või jäätist, pange see kohe kirja. Nii saate iga nädala lõpus kokku arvutada, kui palju olete nädala jooksul raha saanud, kui palju sellest säästnud ja kui palju kulutanud. Ja kui järk-järgult võlga või järelmaksu maksate, saate välja rehkendada ka selle, kui palju teil veel maksta on jäänud.”
Katkend Jaak Roosaare ja Mihkel Trumani raamatust „Kuidas saada rahatargaks”, 2017
- Miks hoida silma peal sellel, kuhu raha kulub? Kuidas seda teha?
- Pane oma tulud ja kulutused ühe nädala jooksul kirja. Millele sul kõige rohkem raha kulub? Mille pealt saaksid raha kokku hoida?
Ma tean, et...
- Inimene võib olla tööandja, st ta maksab kellelegi töö eest palka.
- Kui inimene töötab kellegi teise heaks, on ta töövõtja.
- Majanduses nimetatakse pereks ühiselt majandavaid inimesi.
- Laenu eest tarbimine on palju kallim kui säästudest või jooksvatest tuludest tarbimine.
- Service provided by Star Cloud LLC