Elektrofonid

Elavad elektrist

More like this
More options

Elektri abil loodud muusika

Elektrofonideks nimetatakse muusikainstrumente, millel heli tekitatakse elektrooniliselt. Elektrofonid töötavad ainult elektri abil.

Ostsilloskoobi ekraan
Hammondi orel
Hammondi oreli heeblid heli muutmiseks

Akustilised ja elektroonilised pillid

Akustiliste pillide puhul tekib heli siis, kui pannakse võnkuma keel või membraan, lüüakse vastu kõlakorpust või puhutakse läbi huuliku pillitorusse.

Elektroonilistel muusika­instrumentidel on tarvis generaatorit, mis elektri mõjul tekitab erineva sagedusega impulsse. Valjuhääldite kaudu muudetakse need elektrisignaalid inimkõrvale kuuldavateks helilaineteks.

Elektrofonide olulisim osa ongi generaator ehk ostsillaator, kus elektriimpulsid saavad kindla sageduse. Ostsillaatori abil tekitatud laineid võib näha ostsilloskoobi ekraanil.

Teremin

Percy Grainger. „Beatless Music“
Lydia Kavina (teremin)
Howard Shore. Muusika filmile „Ed Wood“
Lydia Kavina (teremin), Ensemble Sospeso, juhatab Charles Peltz
Igor Stravinski. „Hällilaul“ balletist „Tulilind“
Clara Rockmore (teremin), Nadia Reisenberg (klaver)

Elektroakustiline pill

Elektrikitarr ei ole elektrofon, vaid elektroakustiline pill. Elektrikitarril tekib heli keele võnkumisest ning elekter aitab võnkumisi ainult võimendada.

Elektroakustiline pill on ka jazz- ja rock-muusikas laialt kasutust leidnud Hammondi orel, kus pöörlevatest hammasratastest tekib poolis induktsioonivool, mis tekitab heli.

Ondes Martenot

Olivier Messiaen. Pala nr 4 teosest „Feuillets inédits“
Thomas Bloch (Martenot’ lained), Bernard Wisson (klaver)
Henri Dutilleux. „Dans la Lande“ teosest „Trois tableaux symphoniques“
Valerie Hartmann-Claverie (Martenot’ lained), Orchestre National des Pays de la Loire, juhatab Pascal Rophé
  • elektrooni­line
  • akustiline
  • elektro­akustiline
  • Keel, elekter, induktsiooni­vool. 
  • Generaator, impulss, ostsillos­koop. 
  • Membraan, keel, kõla­korpus. 
More like this
More options

Veidike füüsikat

Heli kõrgus

Heli kõrgus sõltub teatavasti õhuosakeste võnkumise sagedusest. Heli tämber tuleneb aga helilaine kujust.

Siinusvõnkumine
Saehammasvõnkumine
Hammasvõnkumine

Võnkuv õhk

Siinusvõnkumise annab kellukese helin. Helihark tekitab siinusvõnkumisi sagedusega 440 Hz.

Saehammasvõnkumine tekib, kui süntesaatoril imiteerida näiteks viiuli või klavessiini kõla.

Hammasvõnkumine tekib siis, kui matkida trompeti kõla.

Osavad jäljendajad

Elektrofonidega saabki imiteerida akustiliste pillide helisid, matkida inimhäält, aga ka tekitada kõikvõimalikke heliefekte, mida akustilised pillid ei võimalda.

Nii saab elektrofonidega tekitada näiteks nn valget müra, mida looduses puhtal kujul ei esine. See on helide kogum, mis koosneb korraga kõigist inimkõrvale kuuldavatest helikõrgustest.

Elektrofonide kasutamiseks vajab pillimees eelkõige fantaasiat ja tehnilist taipu. Paljud tuntud süntesaatori- ja arvutimuusikud pole sugugi klassikalise muusikaharidusega, sellegipoolest on nende kompositsioonid põnevad, need katsetavad uusi piire.

Valik elektrofone

Elektrofonide hulka kuuluvad süntesaator, rütmimasin, elektroonilised trummid jm.

Tänapäeval võib elektrofonidena käsitleda ka muusika tegemisel kasutatavat arvutit või nutitelefoni.

More like this
More options