Nõia lapsed
Elas-oli kord kuri vanamoor – oskas nõiduda, püüdis kõigile oma naabritele paha teha. Kord ütles see kuri vanamoor oma lastele:
„Muudkui teete aina vallatust ja sööte niisama jumalamuidu mu leiba, aga et te emale vahel kah abiks oleksite, vaat selleks pole teil viitsimist! Minge kohe ja lõigake mulle teistre talu lävepakust kolm laastu, mul on neid hädasti tarvis!“
Lapsed aga – nagu lapsed kunagi! – mõtlesid omal kombel:
„Laastud ikka laastud, olgu need siis kellegi naabri lävepakust või siit meie endi omast!“
Ning lõikasidki emale kolm laastu mitte teistre, vaid oma kodutalu lävepakust.
Järgmise päeva hommikul kõneldi külas, et kurjal vanamooril olevat ära surnud kolm kõige paksema villaga utte.
Naabritalu sulane nägi aga omaenda ihusilmaga, kuidas vanamoor liivaaugus mängivate laste juurde jooksis ja neid tugevasti sakutas, ning kuulis omaenda kõrvaga, kuidas ta neid kurjalt sõitles:
„Ah, teie, laiskvorstid! Ah, teie, muidusööjad! Kas ma ei ütelnud, et te toote mulle need laastud teistre talust!“
Aga või see kärkimine ja sakutaminegi enam midagi aitas! Läks, va tigedusekott, teistele auku kaevama, kukkus aga ise sinna sisse, nii et tolm tuiskas.
August JakobsonMis on vanasõna?
Vanasõna on lühike, ilmekas ja õpetliku sisuga ütlus. Vanasõna kirjeldab ja iseloomustab mitmesuguseid elunähtusi või õpetab, kuidas õigesti talitada.
- Majas on kolm magamistuba.
- Sõpra tuntakse hädas.
- Argpüks kardab ka oma varju.
- Vaenlane võib olla hirmuäratav.
- Mida ei saa jõuga, seda saab nõuga.
- Väike lehmake, magus piimake?
VANASÕNA | TÄHENDUS |
Õige õnn õitseb. | See, kes ausaks jääb, saab ka õnnelikuks. |
Inimene elab eluea, aga targaks ei saa ilmaski. | Alati on midagi uut õppida. Inimene võib ka vanast peast rumalusi teha. |
Üheksa korda mõõda, üks kord lõika. | Mõtle hoolega, enne kui otsustad. |
Küsimusi ja ülesandeid
- Õpetliku sisuga ütlus, mis kirjeldab elunähtusi.
- Piltlik väljend, mis kirjeldab mingit olukorda, nähtust, eset või omadust.
- Kujundlik kirjeldus, mille järgi tuleb ära arvata, kelle või millega on tegemist.
Pada sõimab katelt, .
Kes püüab kõigest väest, .
Kus häda kõige suurem, .
Mees läks metsa jänesejahile. Kõndis siia, kõndis sinna. Viimaks nägi: oksarisus kükitab jänes.
Mees hüüdis rõõmsalt: „Oh, näe! See jänes on küll minu! Kahele pojale annan kummalegi tagumise kintsu. Kahele tütrele annan kummalegi esimese jala. Selg saab naisele. Pea võtan endale.“
Selle aja sees, kui mees hõiskas ja saaki jagas, kargas jänes üles ja lippas minema. Mees kõndis metsas õhtuni, aga isegi vesirotti ei hakanud talle enam silma.
- Ära hõiska enne õhtut.
- Jagajale jäävad näpud.
- Mis metsas, pole veel kotis.
- Lähed kahte jänest püüdma, ei saa ühtegi.
- Ega töö jänes ole, et eest ära jookseb.
- Jänest tuntakse jälgedest.
