Liiklusohutus

Liiklus tähendab seda, kui inimesed liiguvad jalgsi või mõne sõidukiga ühest kohast teise. Me kõik osaleme liikluses iga päev. Liikluses, eriti linna liikluskeerises, tuleb käituda nii, et kõigil oleks turvaline. Selleks, et liiklus kulgeks sujuvalt ja ohutult, peavad kõik tundma ja järgima liiklusreegleid.

Selleks, et ohutult liigelda, tuleb olla hooliv teiste suhtes ning tunda ja järgida liiklusseadust. Kui kas või üksainus liikleja reegleid rikub, seab ta peale iseenda ohtu ka teised. Ohutu liiklemine peab olema harjumus, seda aitab kujundada positiivne eeskuju. Näiteks kui kannad rattaga sõites kiivrit, oled oma sõpradele heaks eeskujuks ja ka nemad panevad rattaga sõitma minnes alati kiivri pähe.

Selleks, et ohte vältida, tuleb neid osata ette näha. Kindlasti oled koos vanematega köögis midagi koos teinud ja sa tead, et terav nuga, keev vesi ja kuum pliit võivad põhjustada üliraskeid vigastusi. Nii on ka liikluses: sõiduteed võib vöötrajal ehk sebral ületada alles siis, kui oled veendunud, et lähenemas pole ühtegi autot; pimedal ajal tuleb kanda helkurit; jalgrattaga sõites peaks olema peas kiiver ja seljas helkurvest jms. Liikluses kehtivad reeglid ja neid tuleb järgida.

Liiklusõnnetuste uurimine on näidanud, et enamiku neist on põhjustanud inimene ise, ta on kas eksinud või liiklusseadust eiranud. Seega oleneb kõik inimesest endast, st sellest, mida ja kuidas ta liikluses teeb.

Soovitusi ohutuks liiklemiseks

• Märka teisi liiklejaid ja ole ise teistele hästi nähtav. Hämaras, pimedas või sajuga kanna helkurit ja võimalikult erksaid riideid.
• Varu alati piisavalt aega. Kes liigeldes kiirustab, pole küllalt tähelepanelik.
• Vali ohutum tee ka siis, kui sinu teekond seetõttu pikeneb.
• Ole kogu aeg väga tähelepanelik (nt mobiiliga kõneldes või muusikat kuulates ei pruugi sa võimalikku ohtu märgata).
• Ratta või rulluiskudega sõites ära unusta kiivrit ja kanna erksaid riideid (nt helkurvesti). Sõida ainult töökorras jalgrattaga.
• Autos sõites kinnita alati turvavöö.
  ​

Sõiduauto juhil ja kõigil sõitjatel nii ees- kui ka tagaistmel on kohustus kinnitada turvavöö. Sõiduki juht peab olema veendunud, et ka lapsed on turvavarustusega kinnitatud, nagu nõutakse. Kui bussis on turvavöö, peab reisija seda kasutama.

Helkurit on vaja, et autojuht pimedas või hämaras liikuvat jalakäijat juba varakult märkaks.

Jalgrattaga saad sa küll kiiresti edasi liikuda, kuid kokkupõrgete ja kukkumiste vastu oled üsna kaitsetu. Sinu ainsaks abiliseks on hoolikalt valitud ning nõuetele vastav turvavarustus ja tehniliselt korras jalgratas.

Jalgratturi kõige tähtsam turvavarustus on kiiver. Kiiver kaitseb kukkumise korral pead. See peab olema paras ja korralikult kinnitatud. Kui kannad prille, proovi kiivrit koos nendega. Maantee- ja maastikusõidu jaoks on erinevad kiivrid. Maanteekiivrid on voolujoonelisemad, kuid õhuavasid on neil vähe. Maastikukiivritel on õhuavasid palju, enamasti on neil ees ka väike nokk, mis kaitseb päikese, pori ning tolmu eest. Rattakiivrid on tehtud materjalist, mis põrutamisel leevendab löögi jõudu. Kukkumise tõttu võivad kiivrisse tekkida silmale nähtamatud praod ning seepärast tuleb osta uus kiiver.

Peale kiivri peaks jalgrattur veel kandma

• ohutusvesti või erksavärvilisi riideid;
• liibuvad pükse, mis erinevalt tavalistest pükstest ei jää ratta keerlevate osade vahele (või kinnitama püksisääred alt klambriga);
• kindlalt jalas püsivaid jalanõusid;
• kindaid.