Hääl

Hüüdes ja hoides

Hääl kui instrument

Hääl edastab teavet ja väljendab meeleolusid. Hääleorgan on kui muusikainstrument, mille kõrgus, tugevus ja kõlavärv on iga inimese puhul kordumatu.

Hääleorganid on need siseorganid, mis aitavad kaasa hääle tekitamisele
Kõri ülaltvaade

Hääleorganid

Hääleorganid jaotuvad ülesannete järgi nii:

  • hingamiselundid – kopsud, diafragma ehk vahelihas, hingetoru
  • hääletekitajad – kõri, häälepaelad
  • resonaatorid – suukoobas, ninakoobas, huuled, hambad

Kuidas hääl tekib?

Häälepaelu läbiv õhk paneb need võnkuma ja nii tekib hääl.

Mis toimub meie kõris?

Vahelihas surub sissehingatava õhu hinge­torru ja kõrisse. Kõri on tugevdatud rõnga­kujuliste kõhredega, millest suurima taga asetsevad häälepaelad ehk -kurrud.

Kahe häälekurru vahel asub häälepilu. Hingamise ajal on häälepilu laialt avatud. Kõnelemise ajal häälekurdude servad pingutuvad ja häälepilu aheneb. Välja­hingatav õhk paneb häälepaelad võnkuma ja sellest tekib hääl.

Hääle omadused

Hääle kõrgus sõltub häälepaelte pikkusest. Pikemad hääle­paelad tekitavad aeglasemaid võnkeid ja hääl on madal. Vastsündinu häälepaelte pikkus on umbes 2 mm, täiskasvanud naiste häälepaelte pikkus 11–14 mm, täiskasvanud meeste oma 15–22 mm.

Hääle tämber on seotud inimese häälepaelte anatoomia iseärasustega ning inimese üldise seisundiga. Hääle tugevus sõltub häälepaelte pingulolekust, see omakorda kopsust väljavoolava õhujoa tugevusest.

Mees- ja naishääled jaotatakse hääleliikideks hääle kõrguse ja ulatuse järgi. Sellest tuleb juttu järgmises peatükis.

Lauluhääl

Simon ja Garfunkel. „Scarborough Fair“  

Scarborough Fair oli traditsiooniline laat keskaegsel Inglismaal Yorkshire’i sadamalinnas. See kestis mitu nädalat ning kaupmehed tulid sinna igalt poolt Inglismaalt, Norrast, Taanist, Baltimaadest ja Bütsantsi impeeriumist. Tänapäeval tähistatakse seda sündmust mõne väiksema kultuuripeoga. Laat talletus vanasse inglise ballaadi „Scarborough Fair“, mis räägib mehest, kes soovib leida oma tõelist armsamat. Laulus kõlavad ürtide nimed tähendasid keskajal teatud voorusi: petersell lohutust, salvei tugevust, rosmariin armastust ja tüümian julgust.

Häälikute tekitamine

Täishäälikud

Helituid
​kaashäälikuid

Helilised
​kaashäälikud

A, E, I, O, U, Õ, Ä, Ö, Ü moodustuvad vabas õhuvoolus, mis läbib häälepaelu, muutub huulte ja kurgulae asend.

G, B, D, K, P, T, H, F, S, Š tekitatakse ainult keele ja hammastega ning huulte ja kurgulae asendit muutes. Häälepaelad nende moodustumisel kaasa ei tööta.

J, L, M, N, R, V moodustuvad häälepaelte, huulte, keele ja hammaste koostöös.

Päritud ja õpitud

Laulmine ehk vokaalmuusika on vanim eneseväljenduse viis. Nii hääle tämber kui ka kõrgus on pärilikud omadused, sageli sarnanevad emade-tütarde ning isade-poegade hääled, see ilmneb pärast häälemurret.

Hääle tekitamise viis on stiiliti väga erinev. Nii klassikaline-, popmuusika, rahvalaul kui ka jazz vajavad igaüks isemoodi häälekäsitlust. Professionaalsed lauljad pööravad õppides tähelepanu hääle tämbrile, kõrgusele ja tugevusele: nad avardavad selle ulatust nii üles- kui ka allapoole, arendavad hääle tugevust ja kandvust ning kujundavad tämbri isikupära.

Häälemurre

Häälemurre on tingitud häälepaelte mõõtmete suure­nemisest ning kõrikõhrede ja kõri muskulatuuri arenemisest suguhormoonide toimel.

Miks hääl „viskab kukke“?

Kaks häälepaela peavad võnkuma sümmeetriliselt. Kui see sümmeetria häirub, tekib häälehäire. Selleks, et aju hakkaks muutunud olukorras kõri jälle õigesti juhtima, läheb vaja aega.

Murdeiga murrab hääle

Teismeliseeas suurenevad kõri kõhred ja lihased ning ajul on neid mõnda aega keeruline juhtida. Häälemurre algab poistel keskmiselt 12–13 aasta vanuselt ja mehehääl kujuneb välja paari aasta jooksul. Tüdrukute häälemurre pole nii tajutav, sest häälepaelad pikenevad vähem kui poistel.

Häälemurde ajal ei tohiks mingil juhul vältida rääkimist ega ka laulmist! Mida rohkem häält kasutada, seda kiiremini häälemurre möödub.

Kui rääkida ja laulda, möödub häälemurre kiiremini

Hääle tervis

Mis häält mõjutab?

  • Ülemiste hingamisteede haigused ja köha
  • Mürarikas keskkond (inimene pingutab ja väsitab häälepaelu)
  • Heitgaasid ja suitsetamine
  • Psüühiline olukord (häälepaelad tõmbuvad pingesse)
  • Vale tööasend (lihaspinge kaela- ja õlavöötmes)
  • Kliima (õues on sageli jahe ja niiske, toas aga liiga kuiv õhk)
Rääkimine hõbe, vaikimine kuld

Kuidas häält hoida ja ravida?

  • Räägi võimalikult vähe.
  • Ära sosista ega kõnele ka üleliia valjusti.
  • Joo rohkesti vett, see niisutab häälepaelte limaskesti.
  • Väldi stressi, pingelist tööd ja magamata öid.
  • Ära püüa lärmakas seltskonnas teistest üle karjuda.
  • Kui hääl on pikka aega korrast ära, pöördu arsti poole.

Mõtle

        • nina­koobas
        • huuled
        • kõri
        • hambad
        • dia­fragma
        • kopsud
        • hääle­paelad
        • hinge­toru
        • suu­koobas

        Hääl tekib, kui

        • häälepilu avaneb
        • häälepaelad võnguvad
        • õhuvool on tugev

        Häälemurre tekib, kui 

        • kõri kõhred kahanevad
        • häält üleliia kasutatakse
        • häälepaelte mõõtmed suurenevad

        Lisalugu

        Jaapani teadlase Masaru Emoto fotod tõestavad, et nii mõjutab külmutatud vee kristalli rahvalik tantsumuusika ...
        ... selliseid kujundeid loob Mozarti muusika ...
        ... ja nii mõjutab jääkristalle heavy metal

        Helide mõju organismile

        Inimese keharakud koosnevad suures osas veest, vedelikus aga levib helilaine hästi. Nii osaleb hääle tekitamises ja vastu­võtmises terve keha: kui laulad, vaatad telerist huvitavat saadet või kuulad mõnusat kontserti, vibreerib keha helilainetega kaasa. Seepärast tasub mõelda, missuguses helide keskkonnas viibida.

        Laule öeldakse

        Ladinakeelne sõna canto tähendas algselt loitsimist, nõidumist, võlumist. Teisalt puudub keeltes tihtipeale laulmise kohta omaette sõna. See näitab, et laul oli inimese teadvuses kõnega üsnagi sarnane suhtlusvorm. Näiteks sõna dico tähendas keskajal sageli laulmist. Ka eestlased „ütlesid“ vanasti oma laule.

        Toomas Siitan. Õhtumaade muusikalugu I. Avita, 1998

        Raadiohääl

        Legendaarne raadiohääl Tõnis Erilaid koostas palju aastaid kuulajate kirjade põhjal Vikerraadio soovisaadet