
Enne esimese tunni algust käib klassis kõva kära*. Jaagup astub vaikselt uksest sisse.
„Näete, Jaagupil on ka pakk käes!” kilkab Karin. Jaagup jääb kohmetult* tagumise pingi juurde seisma.
„Mul on peaaegu samasugune!” hüüab Oskar ja vehib hoogsalt väikese pakiga.
„Mul on triibulise paberiga,” seletab Rain.
* kära – lärm, kisa
* kohmetult – aralt, kartlikult
Nüüd taipab Jaagup, et kogu klass on saanud koolivaheajal salapärased kingitused nagu temagi. Kes seda tegi? Kas õpetaja? Kuidas ta aga igale poole märkamatult sisse pääses?
Miks on lapsed ärevil?
„Muidugi oli see päkapikk,” on Piia kindel. „Keegi teine poleks sellega lihtsalt hakkama saanud. Välja arvatud ehk mõni osav murdvaras, aga murdvaras teatavasti kingitusi ei too.”
Kes on veel kingituse saanud?
Veidi enne tunni algust saabub õpetaja. Kõikide üllatuseks on temalgi pakk käes. Selgub, et õpetaja ei tea asjast rohkem kui lapsed. Ta lihtsalt leidis selle väikese kingituse ühel päeval kodust kuuse alt.
Imelik. Tõesti imelik. Kõik on põnevil. Mis saladust need pakid peidavad?
„Teeme lahti!” hüüab äkki Oskar.
Klass ohkab kergendatult. Õige mõte! Korraga läheb kõvaks krabinaks.
Paberitest ilmuvad välja igat sorti karbid. Mis need on? Need on ju mängud! Lauamängud, sõnamängud, kaardimängud, täringumängud…
Mida kingiti klassile?
Ühes pakis on kiri. Mis seal on kirjutatud? Õpetaja Anu võtab kirja ja hakkab lugema. Klassis jääb vaikseks.

HEAD UUT AASTAT, KALLID LAPSED! KÜLLAP TUNNETE VIST MIND? MINA JUBA TEAN TEID KÕIKI: SIND JA SIND JA SIND JA SIND.
TAHTSIN ÖELDA, SELLES LOOS EI OLE MISKIT IMELIKKU. NENDE KINKIDE EEST VÕITE TÄNADA ÜHT PÄKAPIKKU.
JUHTUS MULLE TEE PEAL VASTU, PAKKIDE ALL ÄGAS*. KOPERDAS JA KOMISTAS JA OLI PÜSTI HÄDAS.
AITASIN TAL KINKE KANDA, TEGIN KÕIK, MIS SUUTSIN. SELLEPÄRAST ENNAST PISUT NÄHTAMATUKS MUUTSIN.
MIS SIIS MUUD, KUI SOOVIN TEILE IKKA ARMASTUST JA HOOLT! ÕPIHIMU*, MÄNGURÕÕMU VÄIKSE PÄKAPIKU POOLT.
TEIE SÕBER ONU HEINO
* ägas – ohkis vaevaga
* õpihimu – õppimissoovi, tahtmist õppida
Lause koosneb sõnadest ja sõna koosneb tähtedest.
Tähtedel on sõnas kindel järjekord. Kui tõstame tähed sõnas ringi, siis saame hoopis teise sõna.
UKU — KUU
LAEV – VALE – ALEV – ELAV

- Mis lause saab tahvlil olevatest sõnadest kokku panna?
TÜDRUK
LOEB
RAAMATUT
- Siin on sõnakaardid, igal kaardil üks sõna.
KALENDER
SEINAL
RIPUB
- Pange koos pinginaabriga nendest sõnadest kokku lause.
- Mitu sõna on teie lauses?
- Lisage nüüd lausesse veel üks sobiv sõna.
- Kas lause muutus? Kuidas?
- Missuguse pildi saab selle lause järgi joonistada?
Teeme ise sõnakaardid, millest lauset moodustada.
- Mõtle üks kolmesõnaline lause.
- Õpetaja annab sulle kolm tühja kaarti.
- Kirjuta oma lause sõnad kaartidele, igale kaardile üks sõna.
- Kui oled kirjutamisega valmis saanud, siis kontrolli kindlasti üle, kas kirjutasid kõik sõnad õigesti.
- Vahetage pinginaabriga oma sõnakaardid.
- Koosta pinginaabri sõnadest lause.
- Õpetaja annab sulle veel ühe tühja kaardi.
- Lisa pinginaabri lausesse üks sõna. Kirjuta see tühjale kaardile ja aseta lauses õigele kohale.
- Kontrollige pinginaabriga vastastikku teineteise lauseid.
- Joonista saadud lause kohta pilt.
