Vask ja vasesulamid

Mis on vasesulamid?
Kus kohtame vasesulameid igapäevaelus?

Vasest skulptuur

Vask on esimene metall, mida inimkond õppis tundma juba tuhandeid aastaid tagasi. Sellest valmistati tööriistu ja tarbeesemeid. Oma punaka värvuse tõttu tehti sellest ka kauneid ehteid ja iluasjakesi.

Skulptuur „Suudlevad tudengid” Tartus on valmistatud vasesulamist pronksist.

Seotud sisu

Vask

Vask on keemiliste elementide levikult maakoores alles 26. kohal. Looduses leidub vaske puhtal kujul vähe, mistõttu toodetakse seda vasemaagist. Tähtsamad vasemaagid on vaskläik (Cu₂S) ja kalkopüriit (CuFeS₂). Vase tootmiseks vajalikud maagid on kiiresti ammendumas. Vase tootmismahu suurenemine ja maagikoguste vähenemine on tõstnud vase hinda sel sajandil mitu korda. Seetõttu peetakse vase taaskasutamist üha tähtsamaks.

Vaskläik (Cu₂S) on üks tähtsamaid vasemaake.

Vase omadused

Punakas
Suhteliselt pehme
Kergesti töödeldav
Väga hea elektri- ja soojusjuht
Tihedus 8,9 g/cm³
Sulamistemperatuur 1083 ℃
Keemiliselt väheaktiivne

Vask on väga hea elektrijuht ja keemiliselt vastupidav, mistõttu kasutatakse seda tänapäeval laialdaselt elektrijuhtmetes ja elektroonikas. Ligi pool vase maailmatoodangust kulub vasesulamite valmistamiseks, sest need on puhtast vasest tavaliselt kõvemad ja tugevamad, neid on parem vormida ja need on korrosioonikindlamad.

Vaske on piisavalt, seetõttu pole seda oluline taaskasutada.
Vask on keemiliselt aktiivne.
Vask on hea elektrijuht.
Vaske on keeruline töödelda.
Ligi 50% vase maailmatoodangust kulub vasesulamite valmistamiseks.
Tähtsaimad vasemaagid on vaskläik ja kalkopüriit.

Seotud sisu

Vasesulamid

Üks tähtsamaid vasesulameid on pronks. See koosneb peamiselt vasest ja tinast, kuid tihti sisaldab ka teisi lisandeid. Pronks on kas punane või kollakas. Enne roostevaba terase leiutamist valmistati pronksist laevaosi, sest see pidas vastu korrosioonile. Pronksi saab hästi valada ja sellest valmistatakse nt kirikukellasid, skulptuure ja monumente.

Lõvi kuju Trafalgari väljakul Londonis on valmistatud pronksist.

Messing on vase ja tsingi sulam, milles tsingisisaldus on kuni 40%. Kuna messing on helekollane, nimetatakse seda ka valgevaseks. Dekoratiivsuse tõttu tehakse messingist näiteks lühtreid või uksenuppe. Akustiliste omaduste tõttu valmistatakse sellest puhkpille, näiteks trompeteid ja saksofone.

Puhkpille valmistatakse tihti messingist.

Vask on oluline mündimetall, kuna see on keemiliselt stabiilne, võrdlemisi odav, hästi töödeldav ja antimikroobne ehk hävitab mikroorganisme. Metallraha valmistatakse vase ja nikli sulamitest, mis on kõvad tugevad ja korrosioonikindlad materjalid.