- Mis vahe on vajadustel, soovidel ja võimalustel?
- Mis on raha ja kus seda hoitakse?
- Kas raha on kõige tähtsam?
Vajadused, soovid, võimalused
Meil kõigil on mitmesuguseid vajadusi. Kõigepealt tahame süüa, sooja tuba ja riideid. Maailm on täis asju: külmkapis on toiduained, riidekapis riided, riiulis raamatud. Ainult asjadest ei piisa, vahel tahad käia teatris või kontserdil, vaadata mõnd head filmi, kohtuda sõpradega, reisida.
Seega võime rääkida eraldi materiaalsetest, vaimsetest ja sotsiaalsetest vajadustest. Et areneda, on vaja kõiki neid vajadusi rahuldada. Seejuures peab arvestama, et nii nagu pole tervislik süüa ainult kiirtoitu, ei saa piisavalt teadmisi vaid koomikseid lugedes või arvutimänge mängides.
Vahel inimesed tahavad, et neil oleks aina rohkem asju. Sageli on nende soovid suuremad kui võimalused. Võimalused on piiratud sellega, kui palju kellelgi raha on.
- Kas mobiiltelefon on materiaalsete ja/või sotsiaalsete vajaduste rahuldamiseks? Põhjenda.
- Kas kõik filmid arendavad vaimselt? Põhjenda.
- Too näiteid erinevate vajaduste kohta ja selle kohta, kuidas neid rahuldatakse.
Mis on raha?
Paljude vajaduste rahuldamiseks on vaja raha, aga kust seda saada? Võiks ju arvata, et vanemate käest või pangaautomaadist. Aga kuidas raha sinna saab? Lapsena poodi mängides joonistasid ise paberitükkidele rahanumbreid. Ka „Monopoli” mängus tehakse mängurahaga tehinguid: ostetakse näiteks raudteed või hotelle. Mängu- ja pärisraha puhul on ühine see, et raha põhineb poolte kokkuleppel. Ka ühiskonnas on inimesed omavahel kokku leppinud, et mingi paber või metall on raha.
Raha trükitakse teatud trükikodades väga erilisele paberile, lisaks vermitakse münte. Paberraha peab olema vastupidav ja sellel on palju turvaelemente (nt vesimärgid, peen graafika, fooliumist turvaribad). Neid on vaja, et raha oleks raske võltsida.
_m.jpg)
- kokkuleppelisus
- rahatähe vastupidavus
- ilusad pildid rahatähel
- raskesti võltsitavus
Kus hoitakse raha?
Raha hoidmiseks on kaks võimalust: kas kodus või pangas. Raha, mis on rahakotis, nimetatakse sularahaks. Vahel on see ainus makseviis, näiteks turul. Enamasti hoiavad inimesed raha pangas. Sel juhul annab pank neile pangakaardi. Sellega saab sularaha pangaautomaadist välja võtta ja maksta kohtades, kus on kaardilugeja.
Pangaautomaat tunneb kaardiomaniku PIN-koodi ehk neljakohalise numbrikombinatsiooni järgi ära. PIN-kood tagab turvalisuse, see tuleb pähe õppida ja meeles pidada. Mitte mingil juhul ei tohi PIN-koodi hoida koos pangakaardiga rahakoti vahel!
Pangas arvel olevat raha saab kasutada igal pool, kus on internetiühendus, st internetipanga kaudu. Internetipanka sisenemiseks on mitu võimalust.
- ID-kaart. ID-kaardilugejasse tuleb panna ID-kaart ja seejärel sisestada PIN-koodid.
- Smart-ID äpp. Smart-ID tegemiseks tuleb minna lapsevanemaga panka kohale. Seejärel saab alla laadida äpi ja luua PIN-koodid. Panka sisse logimiseks tuleb sisestada oma kasutajatunnus ja isikukood. Seejärel saadetakse mobiiltelefonile kontrollkoodiga sõnum. Kui see on sama, mis internetipanga avalehel, tuleb sisestada Smart-ID PIN-kood.
- Biomeetria. Internetipanka sisenedes oma nutitelefoni sõrmejälje- või näotuvastuse abil.
- Nimeta Eestis tegutsevaid erapanku.
- Mis plussid ja miinused on raha sularahana ja pangas hoidmisel? (Mõtle turvalisuse ja mugavuse peale.)
- Miks ei tohi PIN-koodi paberile kirjutada ja rahakoti vahel hoida? Aga kas seda telefoni märkmetesse pealkirjaga "PIN-kood" tohib üles kirjutada?
Eri riikide raha
Enamasti on iseseisvatel riikidel oma raha. Eesti sai oma raha – krooni – 1992. aastal, varsti pärast iseseisvuse taastamist. Eesti kroon oli eestlaste jaoks väga tähtis – see väljendas meie rahvuslikku iseseisvust.
Paljud Euroopa riigid on otsustanud kasutada ühist raha – eurot. Eesti ühines eurotsooniga, st eurot kasutavate riikidega, 1. jaanuaril 2011.
Soomes saab samuti maksta eurodega, see teeb reisimise mugavaks. Kuid Rootsis kehtib Rootsi kroon ja Venemaal rubla. Rootsi reisides tuleb eurod vahetada kroonideks. Ühe euro eest saab pangas või valuutavahetuspunktis 11 Rootsi krooni ja 47 senti. Eri riikide raha nimetatakse valuutaks ja nende omavahelist suhet valuutakursiks.
- Mis raha oli Eestis kasutusel enne eurot?
- Milliseid europangatähti ja -münte on olemas?
- Nimeta veel mõne riigi raha.
Kuigi Eesti ühines euroalaga 2011. aastal, on euro ühisrahana kasutusel juba 1999. aastast. Algul kasutati eurot vaid elektrooniliste maksete tegemiseks, kuid 3 aastat hiljem võeti see ka sularahana kasutusele. Euroopa Liidu 27-st liikmesriigist on euro kasutusel 20-s (seisuga 2023 a).
Euro paberrahad on kõikides riikides ühesugused, kuid müntide üks külg on rahvuslikult kujundatud.
Kas tunned euroala riikide münte? Vali rippmenüüst, mis riigi euromündiga on tegemist.
Asi pole ainult rahas
Ka aega tuleb mõistlikult kasutada. Erinevalt rahast on aega kõigil inimestel võrdselt: kõigi ööpäev on 24 tundi pikk. Osa sellest kulub sinust sõltumatult, st sa pead magama, sööma, pesema, kooli minema, õppima. Kuid see, mida sa oma vaba ajaga teed, on sinu enda otsustada.
Kui palju maksab vestlus sõbraga, kiitus heateo eest, naeratus või kallistus? Kas kallid asjad toovad rohkem rõõmu kui odavamad? Kas sa ikka vajad kõiki neid asju, mis sul on? Kas oled ostnud mõne uue asja enne, kui vana katki on läinud või ära kulunud? Kas rikkad inimesed on õnnelikumad? Kas sa tunned end hästi, kui sul on palju ilusaid asju? Kumb teeb rohkem rõõmu, kas vähem asju ning rohkem aega sõprade ja lähedaste jaoks või vastupidi? Mõtle selle peale.
- Mitu tundi päevast on sinu käsutada? Kas sa kasutad seda aega mõistlikult?
Ma tean, et...
- Soovid võivad olla suuremad kui võimalused neid rahuldada.
- Raha ja aega saab mõistlikult kasutada. Raha laseb ringlusse riigi keskpank. Seda saab hoida kas sularahana või pangaarvel. Eri riikide raha nimetatakse valuutaks ja nende omavahelist suhet valuutakursiks. Õnn ei peitu ainult rahas.
