Tegevuskoht

Kus sündmused toimuvad?

Kõik loo sündmused toimuvad kuskil: õues, metsas, linnatänaval, koolis, kaubamajas, maal, lennukis, laevas. Kirjanikud on oma raamatute sündmusi viinud kõikjale, alates Maa kõige sügavamast sisemusest ja lõpetades kaugeima kosmosesopiga. Tegevuskoht võib olla päriselt olemas. Näiteks Mika Keräneni Rampsu-sarja tegevuskoht on Tartus Supilinnas ning teoses mainitud Emajõge ja botaanikaaeda võib igaüks kas või ise vaatama minna. Ent tegevuskoha võib ka välja mõelda, näiteks „Väikese printsi“ planeedid on kõik autori fantaasia vili, st välja mõeldud.

Vahel kirjeldab autor tegevuskohta pikalt ja üksikasjalikult, nii et lugeja silme ette kerkib elav ja täpne pilt. Vahel aga autor lihtsalt mainib, et tegevus toimub näiteks metsas, ja asub kohe sündmustest jutustama. Sel juhul peab lugeja tegevuskohta ise ette kujutama ning nii võib igaüks seda üsna erinevana kujutleda.

1. Kujutle tegevuspaiku

  1. Otsusta pealkirja järgi, kus võiks toimuda loo tegevus. Miks just seal? Ole loominguline.
    • „20 000 ljööd vee all“
    • „Lood Kukeleegua linnast“
    • „Une-Mati rannakülas“
    • „Totu Kuul“
    • „Vapustav Tulikametsa lugu“
    • „Kiviküla kooli poisid“
    • ​„Kollase Rähni Ordu“
  1. Mõtle välja tegevuspaiku, kus võiksid toimuda need tegevused. 
    • pandakaru toitmine
    • ​autoralli
    • uisutamine
    • vette kukkumine

Bianca Maria Tricarico, „Trummilinn“

Trummilinna rahvas on oma eluga igati rahul, kuni ühel õhtul pimeduse varjus saabuvad linna sissetungijad. Klaverilinlased eesotsas kurja kindral Steinwayga keeravad rõõmsa linnakese elu pea peale. Ühtäkki määravad kogu elu käsud ja keelud. Näib, et kõik on igaveseks muutunud, kuid trummilinlased ei anna nii kergesti alla ...

„Trummilinn“ on itaalia* kirjaniku Bianca Maria Tricarico raamat, millele on illustratsioonid teinud eesti* kunstnik Viive Noor.

* Tuleta meelde, millise algustähega kirjutatakse rahvaste nimetused.

Trummilinn

Katkend

Trummilinnas koitis uus päev. 

Kõrgel künka otsas asuva väikelinna elanikud nautisid veel viimaseid uneraasukesi, mõni alles norskas täiest väest.

Täpipealt kell kuus, kui esimesed koidukiired üle katuste valgusid, hakkas järsku kostma põrgulärmi: aknad löödi pärani lahti ja rõdudele ilmusid linnaelanikud, silmad unepaistes.

Seejärel – nii nagu igal hommikul – rullus üle linnakese trummipõrin. Ent häält ei teinud kaugeltki mitte trummid. Põrisesid hoopistükkis trummilinlaste kõhud!

Just nii, nende kopsakad kõhud, mis olid nii ümarad ja pingul, et nende peal sai mõnusasti sõrmedega põristada.

Linna pirakate meeste, naiste ja laste kõhud meenutasid igasuguseid trumme: suuri trumme ja basstrumme, tamburiine, väikesi trumme, marsitrumme, orkestritrumme ja paraku ka mõnd sõjatrummi.

Üle peaväljaku tervitas linnapea Pampurio Tamburone oma rõdult kaaslasi: „Tere hommikust! Mis kena päev!“ Valjuhääldist kõmas üle linna tema hääl, mida saatis kõrvulukustav kuulsusrikas naer, kus helisesid järjepanu kõik täishäälikud:

„Ahahahaa-
​Ehehehee-Ihihihii-
​Ohohohoo-

Uhuhuhuu!“; kusjuures iga silbiga tõmbus linnapea Pampurio ümarik kõht üha enam pingule nagu korralik trumminahk. 

(Jätkub järgmises peatükis)

  1. Märgi tõesed väited.
  • a) Trummilinn on suur. 
  • b) Trummilinn asub madalikul. 
  • c) Trummilinnas ei paista päikest. 
  • d) Trummilinnas kostavad igal hommikul kõhutrummid. 
  • e) Trummilinnas elavad kõhnad inimesed.
  • f) Trummilinnas elavad ainult mehed ja naised, lapsi seal ei ole. 
  • g) Trummilinnas on peaväljak. 
  • h) Linnapea elab Trummilinna peaväljaku ääres rõduga majas. 
  1. Leia iga väite juurde tekstis koht, mis kinnitab, et see on õige või vale. Märgi see koht kollasega.
  2. Kirjelda lühidalt seda paika, kus toimub „Trummilinna“ tegevus.

Küsimusi ja ülesandeid

3. Tegevuspaigad

Loe kirjeldusi ja paku, kus toimub tegevus. 

A.

Vitriinid särasid tuledes, uhked kübarad mannekeenide peas panid ahhetama. Seintel särasid suured peeglid.

​Reet Made, „Imeline kübar“

B.

Jalgealune ei õõtsunud enam ohtlikult, madalamad kohad hakkasid juba eemalt silma. Maad katsid sookailupuhmad, kukemarjad ja sinikad.

​Jaanus Vaiksoo, „Suvehommik“

C.

Peopesadesse tekivad villid, higi nõrgub silmadesse, väsimusest vettivad aerud, reisisiht aga seisab nagu naelutatult paigal. Meretee on pikk ja petlik.

​Harri Jõgisalu, „Killuke maad“