Madala valuläve ja tundliku sotsiaalse närviga kirjanikud on ikka olnud need, kes ühiskonda teravalt kritiseerivad ja oma loomingu kui relvaga ebaõigluse vastu võitlevad. Kirjanikud on sütitanud lootust omariikluse tekkimise suhtes ning armastust kodumaa vastu ka neil aegadel, mil selliste tunnete väljendamine on olnud poliitiliselt keeruline, kuid hingele seda vajalikum.
Ühiskondlikult ärksad kirjanikud
Lugemise ajal
- Märgi tekstis kirjanike nimed ja neid iseloomustavad märksõnad.
- Märgi teise värviga laused või sõnad, kus tuuakse näiteid kirjanike piiratud väljendusvõimaluste kohta.
Lydia Koidula, Juhan Liiv, Marie Under, Ernst Enno ja Kalju Lepik on kirjutanud palju luuletusi Eestimaast ja eesti rahvast. Lydia Koidula luuletused õhutasid ärkamisajal ja õhutavad tänapäevalgi eestlastes kodumaa-armastust, paljud tema värsid on viisistatud ning tuttavad ja armsad igale eestlasele: „Mu isamaa on minu arm”, „Sind surmani”, „Kodu” jt. Juhan Liivi looming sisendas umbsel venestamisajal lootust paremasse homsesse, oma riigi tekkimisse – tema esmapilgul tumemeelses loomingus jääb alati kõlama ka helgem noot. Ernst Enno luule teine ärkamine tuli 20. sajandi lõpupoolel, kui seda hakati viisistama, näiteks kõlab „Rändaja õhtulaul” filmis „Nipernaadi”, paljud tekstid aga jõudsid ansambel Ruja repertuaari.
Poliitilised piirangud
Mitte alati pole lubatud kirjanikel kirjutada ühiskonna suhtes kriitilisi tekste. Selle eest on kirjanikke ka taga kiusatud, nende teoseid tsenseeritud ja hävitatud. Hitleri valitsemisajal põletati Saksamaal ideoloogiliselt ebasobivaid raamatuid, Stalini Venemaal oli osa kirjanike teoseid keelatud ning neid ei avaldatud, näiteks Mihhail Bulgakovi maailmakuulus romaan „Meister ja Margarita” ilmus muutmata kujul alles 49 aastat pärast kirjaniku surma. Sellest romaanist on pärit ka mõte „Käsikirjad ei põle”.
Tänapäeval esineb tsensuuri vaid autokraatliku režiimiga riikides, Eestis hakkas tsensuur juba nõukogude aja lõpus tasapisi kaduma. Nõukogude okupatsiooni ajal (1940–1941; 1944–1991) pidi aga osa kirjanikke jääma nn sisepagulusse, mis tähendas seda, et nende teoseid ei avaldatud, need vaikiti maha. Nii juhtus näiteks poetess Betti Alveriga. Või tuli tõde kirjutada ridade vahele, nagu tegi seda Jaan Kross. Et tsensuur raamatuid ei keelustaks, kuid mingi oluline sõnum ometi lugejateni jõuaks, siis peitiski Jaan Kross oma kaasaja kriitika ajaloolistesse romaanidesse.
Pagulus
Kirjanikud on pidanud oma loometegevuse tõttu ka kodumaalt põgenema. Näiteks elasid ebasobivate poliitiliste olude tõttu aastaid paguluses kirjanikud Friedebert Tuglas ja Eduard Vilde. Vastasel korral oleks neid tolleaegses Tsaari-Venemaa koosseisu kuuluvas Eestis oodanud vangistus. Suur osa kirjanikke lahkus pagulusse 1944. aastal. Kojujäämine oleks osutunud paljudele eluohtlikuks ning tähendanud kõigile loominguvabaduste piiramist. Nii lahkusid paadipõgenikena näiteks luuletajad Marie Under, Henrik Visnapuu ja Kalju Lepik, prosaistidest August Gailit ja Bernhard Kangro. Nende looming sai Rootsis või mujal elades tugevaid mõjutusi, domineerima hakkas koduigatsus ja mure oma isamaa käekäigu pärast. Paljude kirjanike teoste teemad olidki sõda, põgenemine ja võõral maal elamine.
Marie Underi külluslik ja mahlakas luule muutus 1950ndatel muretsevaks ja igatsuslikuks, sellele viitavad ka tema viimaste kogude pealkirjad: „Mureliku suuga”, „Sädemed tuhas”, „Ääremail” ja „Mu süda laulab”.
Kalju Lepiku Rootsis kirjutatud kodumaaluule on aga jõuline ja kirglik, tema sõnadest õhkub võitlusvaimu, lootust ja väge. Tema tuntumad luulekogud on „Mängumees” ja „Kerjused treppidel”. Ehtlepikulikule luuletusele „Kisendad, kodumaa” on poeet kirjutanud mitu järge.
Lugemise järel
a. Vaata üle kõik märgitud kohad õpitekstis ja meenuta nendevahelisi seoseid.
b. Vaadake pinginaabriga märksõnu ja rääkige kordamööda teineteisele, mis nende kohta meelde jäi.
c. Kummal meenus loetud tekst paremini? Kuidas peaks järgmisel korral lugema või mida lugedes tegema, et tekst paremini kinnistuks?
Uuri ajatelge
Kas kõik tekstis nimetatud autorid on ajateljele kantud? Kes on välja jäänud?
Missugust informatsiooni lisaksid veel ajateljele?
Lydia Koidula
Eesti muld ja eesti süda
Süda, kuis sa ruttu tõused
kuumalt rinnas tuksuma,
kui su nime suhu võtan,
püha Eesti isamaa!
Head olen näind ja paha,
mõnda jõudsin kaota’,
mõnda elus jätta maha –
sind ei iial unusta’!
Sinu rinnul olen hingand,
kui ma vaevalt astusin,
sinu õhku olen joonud,
kui ma rõõmust hõiskasin,
minu pisaraid sa näinud,
minu muret kuulnud sa, –
Eestimaa, mu tööd, mu laulu,
sull’ neid tulin rääkima!
Oh ei jõua iial öelda
ma, kuis täidad südame!
Sinu põue tahan heita
ma kord viimse’ unele.
Ema kombel kinni kata
lapse tuksvat rinda sa:
eesti muld ja eesti süda –
kes neid jõuaks lahuta’!
Miks sa nutad?
Miks sa nutad, lillekene,
nupud sul täis pisaraid?
Kas sa rasket hingevalu,
hellake, ka tunda said?
On sull’ Eesti pind ka rääkind,
vaikne öö sull’ teada ann’d
ennemuistsest rõõmupõlvest?
Kadund õnnest pajatand?
Tõsta pead, õiekene!
Koit on saanud isandaks!
Oma terad hiilgvalt saadab,
et nad nutu kuivataks!
Kui ta lõunavalgust puistab
üle õitsva Eestimaa,
oh, kuis tahame tall’ tänu,
õis, siis vastu õhata!
Lugemise järel
- Märgi isikustamine Koidula luuletustes. Kellele missuguseid inimlikke omadusi omistatakse? Missuguse efekti see luuletuses tekitab? Mida sellega rõhutatakse?
- Otsi luuletustes tugevate tunnetega seotud sõnu või värsiridu ja märgi need teise värviga. Arutle, kuidas väljendub Koidula luule kirglikkus ja isamaa-armastus nendes luuletustes.
- Kas luuletused on optimistlikud või pessimistlikud? Otsi sõnu või värsiridu, mis sinu väidet kinnitavad.
- Luuletused on kirjutatud ärkamisajal. Milline oli selle ajastu meelelaad? Otsi luuletustest sõnu või värsiridu, mis sellele vihjavad.
Kuula lisaks
Kuula ansambel Ruja laulu „Eesti muld ja eesti süda”.
Kuidas mõjub luuletus lauluna? Kas teksti mõtet on parem jälgida luuletust lugedes või laulu kuulates? Millest see võib tulla?
Need ei vaata tagasi
Kätki ümber soo ja sammal,
kidur maa ja mulla meel,
põllunõlvad, metsaääred,
mõisa luhad, laaned teel.
Ojake, kes sulle ütles,
kus on meri, kodumaa?
Tuhat ringi, tuhat kääru –
ei see tee küll otsa saa.
Siiski sulin, siiski vulin,
ikka, ikka edasi –
ojake, kes sulle ütles:
ära vaata tagasi! –
Rakus käed, õnn nii kidur,
vaevasammal, muresoo,
muld on toit ja muld on lõbu,
kustutas nii eluhoo.
Aate põllud, mõtte metsad –
ei see tee küll otsa saa –
luhad, laaned, süda, valgus –
talulaps, miks tõttad sa?
Talulaps, sa väike oja,
koduoja, ojake –
tuhat ringi, tuhat kääru –
süda, jäta järele!...
Tuhat ringi, tuhat kääru –
ei, nii ikka edasi!
Talulaps ja oja, süda, –
need ei vaata tagasi.
Kuula lisaks
Kuula Ruja laulu „Need ei vaata tagasi”.
Kuidas mõjub luuletus lauluna? Mida annab meloodia sõnadele juurde?
Kes meeldida tahab
Kes meeldida tahab, peab roomama,
„jah” üteldes „ei” peab mõtlema,
mis teine tahab, peab tegema,
peab ahelaid kandma ja – tänama!
Peab kandma lõpmata palju veel,
peab tundma, kuidas tal murdub meel,
peab kummardama kulla eel –
peab nuttes naeratama veel.
Ja kes ei taha, ei meelita ta,
ei taha, ei taha, ei tahagi ta!
Vaid külmalt elugi pakub ka –
tal enesel katsutaks’ meeldida!
Ja jääb ta nüüdki veel muutmata
ta tõe-armastus puut’mata,
Üks peab nüüd kahest sündima:
ta peab nüüd tõusma ehk langema!
Kuula lisaks
Kuula Ruja laulu „Kes meeldida tahab”.
Kuidas mõjub luuletus lauluna? Mis meeleolu laulust kõlama jääb?
Kusagil
Üle üksiku raja
kõnnin poolkummargil,
silmad alati aja
ruttaval osutil.
Ääres üksiku raja
külmetab viimne lill.
Surm niidab õnne ja aja
kusagil, kusagil…
Kusagil ootab üks maja –
mäleta, mäleta!
Kannataja, kannataja,
kusagil ootab üks maa…
Kusagil ootab üks maja,
kusagil ootab üks maa –
kannataja, kannataja:
südant neist lahti ei saa.
Lugemise järel
- Leia luuletusest kordused ja mõtle, mida need rõhutavad.
- Luuletus on kirjutatud paguluses. Märgi sõnad või värsiread, mis sellele viitavad.
- Missuguses värsireas väljendub kõige selgemini kodumaaigatsus?
- Millest kõneleb minategelane luuletuse esimeses salmis? Leia sellest sümboleid või metafoore ja kirjuta juurde, millele need võivad osutada.
- Üldista analüüsi põhjal, millest luuletus räägib.
- Kas luuletus on lootusrikas või kurb? Põhjenda.
- Mille poolest sarnaneb „Kusagil” Koidula luuletustega? Mille poolest see neist erineb?
Kisendad, kodumaa! II
1
Ükski võim
ei saa
sulgeda suud,
karjeks avatud suud
meie maa,
meie õiguse järele.
Ka siis, kui meie hõim
selga saab surisärgi
manala õues,
kuulete kisendust kõuest,
kanarbikus ja soos,
sügissajus ja rajuhoos
õiguse järele.
2
Sinu käed nad aheldanud,
kodumaa,
peksnud narmaiks su piha.
Aga su vabadusiha
murda ei saa
võõra piits ega kepp.
Vaevakask ja maarjalepp
nurmedel mullani maas.
Aga nad ei sure,
vaid tõusevad taas,
siis kui sureb
meie mure.
3
Pilved pahempidi karjun,
killu kisendan kuust.
Mu kisendus lõigaku läbi
teie lihast ja luust!
Tükkideks kisendan taeva,
kisendan mustaks päikese!
Kisendan, kuni teil väikese
ja vahva
maa ning rahva
kannatuse ja vaeva
pärast on
häbi!
Lugemise järel
- Leia luuletusest isikustamise kohta näiteid ja märgi need. Mida rõhutatakse?
- Kalju Lepik kirjutas selle luuletuse paguluses. Kuidas kujutatakse mahajäänud kodumaa olukorda? Märgi kohad, kus seda kirjeldatakse.
- Mida peab minategelane enda ülesandeks? Mis salmis ta sellest kõige otsesemalt räägib.
- Kes võib olla luuletuses „meie”, kes „teie”?
- Mis puud on vaevakask ja maarjalepp? Mille poolest on nende nimetused selles luuletuses kõnekad?
- Millised värsid on selles luuletuses sinu jaoks kõige mõjuvamad? Märgi need.
- Mille poolest sarnaneb „Kisendad, kodumaa” II Koidula luuletustega? Mille poolest see neist erineb?
Küsimused ja ülesanded
- Kuidas on ühiskond ja kirjandus seotud? Too konkreetseid näiteid.
- Missuguses selle peatüki luuletuses väljendatakse sinu jaoks kõige veenvamalt kodumaa-armastust? Põhjenda tekstinäidetega.
- Missuguses selle peatüki luuletuses väljendub kõige teravamini ühiskonnakriitika? Põhjenda tekstinäidetega.
- Service provided by Star Cloud LLC