Jazz’i allikad
Traditsioonide sulam
Jazz sündis 1900. aastate paiku Ameerika Ühendriikides. See muusikaliik ühendab endas Euroopa, Ameerika ja Aafrika rahvaste muusikatraditsioone.
Afroameerika muusika
Afroameerika muusika on alates 16. sajandist Aafrikast Ameerikasse veetud sadade tuhandete mustanahaliste orjade pärand.
Seda iseloomustab hetkes loomine, vaba rütmitunnetus ning eeslaulja ja koori vaheldumine (viimane on omane töölauludele, spirituaalidele ja gospelile).
Euroameerika muusika
Euroameerika muusika on pärit Euroopast välja rännanud rahvaste muusikatraditsioonidest ja kujunes välja 19. sajandil.
Selles on tunda mõjutusi nende lauludest, tantsudest ja pillimuusikast. Viimase puhul on eriti iseloomulikud marsiorkestrid – sealt pärit pillid leidsid koha esimestes jazz-ansamblites.
Lõbus meelelahutus tänavail
Pärast Ameerika kodusõda, 1865. aastal, lõpetasid paljud marsiorkestrid tegevuse ja pillid müüdi odavalt maha. Orjusest vabastatud mustanahalised moodustasid bände ja mängisid oma versioone euroopalikest marsilugudest. Sünkopeeritud rütmide kasutamine ja vabalt kuulmise järgi mängimine muutis musitseerimise lõbusaks. Muusikud improviseerisid oma partiid mängimise käigus.
Ragtime
Lonkav takt
Ragtime on stiil, mille arendasid välja mustanahalised pianistid. Muusika kõlab paarisarvulises taktimõõdus. Pianisti parem käsi mängib rohkete sünkoopidega meloodiat ning vasaku käe partii, mis hoiab meetrumit, moodustub bass-akord saatekäikudest.
Valmis teos klaverile
Ragtime’i afroameerikalikult kõikuv rütm on stiili kõige iseloomulikum tunnus. See sündis lõuna- ja lääneosariikide kõrtsides ning tantsusaalides. Ragtime oli esimene mustanahaliste stiil, mida aktsepteerisid ka valged.
Heliloojad toksisid oma teoseid mehhaanilise klaveri rullidele, mida levitati tuhandete kaupa. Esialgu eksisteeriski ragtime vaid klaverimuusikas. Need olid kirja pandud palad, milles puudus improvisatsioon.
Ragtime on mõjutanud paljude jazz-pianistide kujunemist. Hiljem kandus see ka orkestrimuusikasse ja mõnigi varane jazz-orkester võttis endale nimeks ragtime band.
Tuntuim ragtime’i-meister oli pianist ja helilooja Scott Joplin (1868–1917).
Scott Joplin. „The Entertainer“ aastast 1902. Kuula
Scott Joplin. „Magnetic Rag“
Bluus
Libisevad noodid
Bluusi esitusstiil on eriline: hääl libiseb veerandtoonide kaupa noodilt noodile, mis mõjub kõrvale, justkui lauldaks veidi mustalt.
Bluusi meloodiajoonis
Bluusi meloodia sisaldab 3., 5., ja 7. astme madaldusi. Muusikute keeles on nende nimi blue notes.
Muusikaline ülesehitus
Bluus koosneb kolmest fraasist: esimesed kaks on enamasti korduva meloodia ja tekstiga (A, A) ning kolmas põhineb uuel muusikalisel materjalil (B), olles justkui vastus eespool esitatud küsimusele.
Harmoonilise vormi alus on enamasti 12-taktiline akordijärgnevus, mis põhineb I, IV ja V astmelt moodustatud kooskõladel.
Aus ja kirjeldav
Bluus kujunes välja Ameerika Ühendriikide lõunaosariikides pärast orjuse kaotamist 19. sajandi teisel poolel.
Algselt oli bluus peamiselt kitarri või bandžo saatel esitatav soololaul, mis jutustas üksikisiku tunnetest ja läbielamistest. Laulud on sageli nukra alatooniga ja oluline roll on improvisatsioonil.
Bluusi jooned jõuavad jazz’i
Bluus tekkis vokaalmuusika vormina, kuid hiljem hakati seda esitama mitmesugustel instrumentidel, eeskätt kitarril ja klaveril. Edaspidi jõudis bluus ka orkestrimuusikasse.
1920. aastatest on bluus jazz’iga tihedalt kokku põimunud: jazz-vokalistid võtsid bluusilt üle esitusstiili ning improvisatsiooni põhjana on laialt kasutusel bluusi 12-taktiline vormiskeem.
Kuula
Töölaul. „Early in the Morning“, katkend
Spirituaal. „Down by the Riverside“, katkend
Gospel. „This Little Light“, katkend
Marsiorkester. W. K. Batchelder. „Glory Hallelujah Grand March“
Ragtime. Scott Joplin. „Maple Leaf Rag“, katkend
Bluus. „Good Morning Blues“
Mõtle
Ameerika kodusõda
- lõppes 1832. aastal
- lõppes 1865. aastal
- lõppes 1889. aastal
Paljud marsiorkestrid
- rõhutasid parema nooditundmise vajalikkust
- lõpetasid tegevuse ja pillid müüdi maha
- kahanesid väikesteks ansambliteks
- täiendasid repertuaari klassikalise muusikaga
Ragtime
- tähendab tõlkes „räbaldunud takti“
- on improvisatsiooniline klaveripala
- on valgenahaliste jazz’i-stiil, mille kiitsid heaks ka mustad
- on mustanahaliste jazz’i-stiil, mille kiitsid heaks ka valged
Bluus
- oli algselt soololaul
- kasvas välja kirikulauludest
- kirjeldab tundeid ja läbielamisi
- ei kasuta improvisatsiooni
- Kauboilaul
- Meretemaatika
- Töölaul
- Ballaad
- Akordion
- Bluus
- Spirituaal
- Gospel
