Rahvalooming
Itaallased määratlevad oma rahvuslikku identiteeti sageli muusika kaudu. Sealne sajanditevanune muusikatraditsioon on mõjutanud kogu Euroopa kultuurilugu.
Itaalia rahvalaul
Itaalia rahvamuusikas on regiooniti märgata mõningaid erinevusi: Põhja-Itaalias kohtab naaberriikide Prantsusmaa, Austria ja Sloveenia jooni, Lõuna-Itaalia muusikas Araabia, Kreeka ja Aafrika päritolu intonatsioone ja rütme.
Itaalia rahvalaulude hulgas on nii hälli-, laste-, kalendritähtpäevade laule kui ka tavandi-, tantsu- ja töölaule. Olulisemad laululiigid on eepilised ballaadid, mis levisid enam Põhja-Itaalias ning lüürilised laulud Lõuna-Itaalias.
Napoli laul
Üks üldtuntud laululiik itaalia rahvamuusikas on Napoli provintsist pärit Napoli laul. See on soololaul, mida esitavad traditsiooniliselt mehed kohalikus napoli dialektis. Laulud on iseloomult melanhoolsed ja sentimentaalsed ning väga poeetilised: lauldakse armastusest, murtud südamest, kirest ja igatsusest kallima järele.
Tantsud ja pillid
Vanimad rahvatantsud Itaalias on maagilis-rituaalsed ning seotud saagikorjamisega: nendega tähistati näiteks viinamarjade valmimist, aga ka õnnestunud kalalkäiku. Itaalia tuntumaid tantse on Lõuna-Itaaliast Tarantost pärit tarantella. See on 6/8 taktimõõdus kiiretempoline tants. On levinud arvamus, et seda tantsides saavat ravida tarantli hammustuse põhjustatud mürgitust.
Enim kasutatud pillid: akordion, torupill, mitmesugused flöödid, tamburiin, triangel ja kastanjetid.
Helikunst noodikirjas
Panus Euroopa muusikasse
17. sajandil sündis Firenzes barokiajastu kõige suurejoonelisem ja selle perioodi muusikaesteetikale üks iseloomulikumaid kunstmuusika žanre – ooper.
Soolopillidest viiuli kiire esilekerkimine 17. sajandi Euroopas on seotud Itaalia kuulsate viiulimeistrite koolkondadega Itaalias Cremonas: Nicolò Amati, Antonio Stradivari ja Andrea Guarneri töökodades kujunes välja viiulite perekonna (viiul, vioola, tšello, kontrabass) tänapäevani säilinud põhikuju. Üks maailma muusikaajaloo legendaarsemaid viiulivirtuoose on 19. sajandil tegutsenud Niccolò Paganini.
Ka klaveri sünd on seotud Itaaliaga: 18. saj algul leiutas itaallane Bartolomeo Cristofori haamerklaveri, tänapäevase klaveri eelkäija.
Kogu tänapäeval kasutatav muusikaterminoloogia on itaaliakeelne.
Guido Arezzost täiustas noodikirja
11. sajandil võttis munk nimega Guido Arezzost kasutusele tänapäevani kehtiva noodijoonte süsteemi. Ta lihtsustas ka noodilugemist, nimelt sidus ta 6-noodilise tõusva helirea kindlate silpidega – ut, re, mi fa, sol, la (hiljem lisandus si ning silbi „ut“ asemel võeti kasutusele do).
20. sajandil toetus samale printsiibile ungari helilooja Zoltán Kodály. Tema suhtelisele helikõrgusele rajanevat muusikaõpetuse käsitlusviisi tunneme Eestis JO-LE-MI-meetodi nime all.
Ooperiloojaid
- Claudio Monteverdi
- Gaetano Donizetti
- Gioachino Rossini
- Vincenzo Bellini
- Giuseppe Verdi
Pillimuusika loojaid
- Antonio Vivaldi
- Tomaso Albinoni
- Ottorino Respighi
- Luciano Berio
- Luigi Boccherini
Kuula
Lõuna tarantella
Napoli laul „O sole mio“, katkend
Napoli laul „Torna a Surriento“, katkend
Ottorino Respighi. Tarantella balletist „Võlulaegas“
Niccolò Paganini. Kapriis nr. 24 a-moll, op.1, tsüklist „24 kapriisi sooloviiulile“ (seade viiulile ja orkestrile), katkend
Antonio Vivaldi. „Sügis“, III osa tsüklist „Aastaajad“
Mõtle
Kindlate silpidega helirida, mille võttis kasutusele Guido Arezzost
- re
- sol
- ut
- mi
- si
- fa
- la
- do
Tuntumad laululiigid itaalia muusikas
- šansoon
- ballaad
- lüüriline laul
- tarantella
- Napoli laul
- staccato
Olulised ooperiloojad
- Claudio Monteverdi
- Antonio Vivaldi
- Gioachino Rossini
- Luciano Berio
- Tomaso Albinoni
- Giuseppe Verdi
- Gaetano Donizetti
Kuulsad viiulimeistrid
- Antonio Stradivari
- Niccolò Paganini
- Andrea Guarneri
- Nicolò Amati
- Bartolomeo Cristofori
Itaalia rahvatants tarantella
- kiiretempoline
- tarantli liikumist jäljendav
- aeglast valssi meenutav
- 6/8 taktimõõdus
La campana
Tutte le fontanelle
