Kunstnikunali
Kui Giotto – sel ajal veel küllaltki noor – Padua selles osas, kus varem oli olnud areen, ühte kabelit välja maalis, juhtus Dante üle platsi mööda minema. Pärast aupaklikku vastuvõttu juhatas Giotto ta enda majja. Kui Dante seal mitut väga inetut (ja olgu kohe öeldud: isaga täitsa sarnast) last nägi, küsis ta:
„Oivaline meister, millest see tuleb, et te oma maalitud kujud nii kaunid, iseenda omad aga nii inetud teete?“
Giotto vastas naeratades: „Sest ma maalin päise päeva ajal, nikerdan aga öösel.“
Too vastus meeldis Dantele eriti, ja mitte sellepärast, et see tema jaoks midagi uut oleks olnud, sest selle võib leida juba Macrobiuse „Saturnaliast“, vaid sellepärast, et see näis olevat sündinud inimlikust geniaalsusest.
Tõlkinud Tõnu Tammets
CCCLXIV
Ükskolmatkümmend aastat õnnekumal
mul Amor laskis piinelda ja loota,
veel kümme aastat pisarail maad joota,
kui Emand taeva läks, mul osatumal;
nüüd olen väsind, eksitus näib rumal
see, kuis ma voorusseemne raisand soota,
nüüd viimseil hetkil enam ma ei oota,
vaid truult need sulle pühendan, suur Jumal,
kurb, kahetsev sest elueast nii väärast,
kus rahu ma ei otsinud, vaid valu,
leidmata sihti paremat kui säärast.
Ma sinu tahtel eks maist vanglat talu:
mind, Issand, päästa igipiina määrast,
kui tunnen süüd, ent andestust ei palu.
_(14590736330)_m.jpg)
1. Vasta küsimustele ja viita, millisest kohast luuletuses vastuse leidsid.
- Laurale pühendatud luuletuste kogus on 366 luuletust. Mitmes on siinne?
- Kas lüüriline mina kõneleb siin enne või pärast Laura surma?
- Milliseid tundeid lüüriline mina meenutab? Milliseid ta parajasti tunneb?
Metsaaluseid meenutavad pargid
Igas linnas on palju selliseid lugusid – poiss ja tüdruk kõnnivad kõrvuti puude all. Mustamäe nõlval või Nõmme tänavatel, kus neile satub vastu üksikuid inimesi: emad lapsevankritega, kaks poissi teel ühe kodust teise koju, turult tulev memm. On talv, päris krõbe külm, asjad on härmas, liikumatud. Võib-olla satuvad nad parki, kuhu Nõmme rajaja oli lasknud ehitada mõned unenäolised kujud. Poiss tahaks tüdrukul käest kinni võtta, aga tal on tunne, et ei tea. Lööb õõnsaks. Samas mõtleb ta, et tüdruk oli nõus temaga vara hommikul jalutama. Pühapäeva hommikul. Mine tea, mida see tähendab. Võib-olla mitte midagi. Tükk maad hiljem on suvi, nad satuvad juhuslikult vastamisi, mõlemad on pereinimesed, kunagise talvehommiku ja nende kahe vahel on aastakümned, haigused, surmad. Ja naine ütleb: „Oli hea näha.“ Korraks käib mehe peast läbi, et mis siis, kui ta ikkagi oleks käest kinni võtnud.
All
lääge suvi lehkab akna taga
oma vängeid elumahlalõhnu
und ei tule. tuleb armastada.
igatsen su õlgu kuumi-kõhnu.
kaardu minu üle, ära maga,
ainuke ja õige suvetaevas.
sinu all saan imekombel aimu,
milline näeb välja ilmaruum –
et ta kõrgub üle võimu-vaimu,
võlude ja valude ja vaeva.
hommik vajub. olen taas kord süsi
kõigest sellest põlemisest öisest.
tühja tollest päevast padutöisest
kaardu hetkeks veel mu üle.
püsi.

Mida lugedes märkasid?
2. Tee oma tähelepanekutest kokkuvõte.
- Millised tekstid omavahel sarnanevad? Mille poolest?
- Milliste tekstide vahel leidub suuri erinevusi? Milliseid?
Žanri mõiste
Kirjandustekstid jagunevad vormiliste ja sisuliste tunnuste alusel hulka alaliikidesse ehk žanritesse. Žanrit saab määratleda järgmiste tunnuste kaudu:
- põhiliik (lüürika, eepika või dramaatika);
- vorm (proosa või värss);
- ülesehitus (pikkus, kompaktsus, ülesehitusüksuste arv ja liik jm; näiteks romaan on mahukas, novell aga tihe, kompaktne žanr; näidend koosneb ühest või mitmest vaatusest, jõgiromaan paljudest üksikromaanidest jne);
- sisu (teema, süžee, tegelaskond jm; näiteks ajalooline romaan kujutab minevikumaailma, seiklusromaan jutustab põnevatest sündmustest, kujunemisromaani tegelasteks on noored, arenevad inimesed jne).
Iga žanri määratlemisel ei ole asjakohased kõik tunnused.
Kindlapiiriline žanr
Sonett on lüüriline luuletus, mis koosneb 14 värsist. Tuntumad variandid on itaalia sonett, kus värsid on rühmitatud kaheks nelja- ja kaheks kolmevärsiliseks stroofiks, ja Shakespeare’i sonett, kus on kolm neljarealist stroofi, millele järgneb üks kaherealine.
Nüüd hoian sind kui lille veetlevat:
su palged jumestuvad nagu eha –
kuis aiman seda rõõmurikast keha,
end armu vastuvõtuks vöötlevat!
Mu poole kõik su meeled tõtlevad:
kui kaunis sinu kinnisilmi näha,
suu vaikib abitult: mis võin ma teha?
Ah, kuumi mõtteid näen sind mõtlevat!
Su tund on tulnud – ning sind vajutavad
su kasinuse kammitsevad ketid:
kui küpse kobar ripud nüüd mu suul;
mu rinnal mesilõhna hajutavad
su rinde roosa-rooside buketid,
pääst meeled viib su mahlast nõrguv huul!
- itaalia sonett
- Shakespeare’i sonett
Sonetižanrile on iseloomulikud väljapeetud, keeruka skeemiga riimid. Itaalia sonetis on küllaltki levinud riimiskeem abba abba cdc dcd, kuid see võib ka varieeruda.
3. Mille poolest erineb Underi soneti riimiskeem Petrarca soneti omast?

Sonettides on tüüpiliselt käsitletud armastust ja loodust, kuid ka muid ühtaegu isiklikult elamuslikke ja üldistusjõulisi teemasid (luule, aeg, surm jm).
Teemaarendusse saabub pärast neljarealisi stroofe sageli pööre (näiteks asendub välismaailma kirjeldus lüürilise mina tunnete väljendusega, üks meeleolu teisega) ning soneti viimane värss (inglise soneti puhul viimane värsipaar) võib tuua puändi (üllatusliku lahenduse) või kulminatsiooni (kõrghetke pinges või teemaarenduses).
4. Seleta, kuidas avalduvad Petrarca ja Underi sonetis žanrile iseloomulikud tunnused.
Sonetižanril on tähtis koht eesti kirjanduse arengus. 1917. aastal debüteeris 20. sajandi esimese poole andekamaid ja mõjukamaid luuletajaid Marie Under koguga „Sonetid“, mis oma elurõõmu ja meelelise julgusega suurt elevust ja skandaali tekitas.
5. Arutle, mis mõttes on Eda Ahi luuletus Underi soneti sarnane. Mis mõttes see sonetist vormiliselt erineb?
Avatud žanr
Romaan on mahukas jutustav teos. Nüüdisaegne romaan ja selle eelkäijad on kirjutatud proosas, kuid näiteks keskajal viljeldi ka värssromaani. Romaanide jutustamistehnika, ülesehitus, temaatika, stiil ja maht varieeruvad väga palju. Romaan on meie kaasajal väga mitmekesine žanr ning on aja jooksul palju muutunud. Selle mitmekesisuse raames on välja kujunenud hulk allžanreid, millest osa on küllaltki kindlapiirilised (näiteks kriminaalromaanil on selged žanritunnused), osa mitte.
6. Seleta nende kahe žanrimääratluse põhjal, miks on mõne žanri kohta võimalik tuua žanrit selgelt esindav näide, mõne kohta mitte.
7. Too koos kaaslas(t)ega näiteid teostest, mis kuuluvad romaanižanrisse. Arutlege, mis on neil teostel ühist ja kuidas nad näitlikustavad romaanižanri mitmekesisust.
Mõne žanri puhul varieeruvad tunnused suuremal, mõne puhul vähemal määral. Žanritunnused võivad aja jooksul muutuda ning žanri määratlus seega avarduda ja mitmekesistuda.
Vahel on raske teose žanrit üheselt määratleda, sest kõik tunnused, millele toetuda, ei ole hõlpsasti mõõdetavad ning sõltuvad tõlgendusest. Näiteks on pika romaani puhul ilmne, et tegu on romaaniga, lühema teose puhul võib tekkida küsimus, kas seda tuleks pidada pigem lühiromaaniks või mõne lühiproosa žanri esindajaks.
Iga teost ei saagi žanriliselt määratleda. See juhtub näiteks siis, kui tekstil pole piisavalt palju ühiseid tunnuseid ühegi žanriga. Kui lugeja žanritraditsioone ei tunne, ei tarvitse ta teksti seoseid žanriga märgata ka siis, kui need olemas on. See ei takista teose lugemist, küll aga pärsib seoste loomist teiste teostega.
Üsna sageli määratleb teose žanri autor ise ja paneb teosele vastava alapealkirja, mis näitab, mis laadi teiste teostega autor oma teost seostab. Seejuures võib autor määratlusega rõhutada žanri mõnda omadust, kuid see ei tähenda tingimata, et teosel on žanri kõik võimalikud omadused.
8. Jan Kaus on oma kogu „Tallinna kaart“ alapealkirjastanud žanrinimetusega „Miniatuurid“. Kogumik „Renessansiraamat“ (1994), kust pärineb Benvenuto Rambaldi „Kunstnikunali“, kannab alapealkirja „Novelle Itaalia renessansikunstnikest“.
Arutle, mis mõttes on need žanrimääratlused Kausi ja Benvenuto Rambaldi teksti puhul põhjendatud.
Miniatuur ehk laast on peamiselt filosoofilist või lüürilist laadi lühike viimistletud stiiliga proosapala.
Novell on jutustav tekst, mille süžee on napp ja pingestatud ning lõpp sageli efektne, üllatuslik.