Žanri mõiste

Poiss tahaks tüdrukul käest kinni võtta, aga tal on tunne, et ei tea.

Jan Kaus
Lisää aiheesta
Muut toiminnot

Kunstnikunali

Benvenuto Rambaldi da Imola, 14. sajand

Kui Giotto – sel ajal veel küllaltki noor – Padua selles osas, kus varem oli olnud areen, ühte kabelit välja maalis, juhtus Dante üle platsi mööda minema. Pärast aupaklikku vastuvõttu juhatas Giotto ta enda majja. Kui Dante seal mitut väga inetut (ja olgu kohe öeldud: isaga täitsa sarnast) last nägi, küsis ta:

„Oivaline meister, millest see tuleb, et te oma maalitud kujud nii kaunid, iseenda omad aga nii inetud teete?“

Giotto vastas naeratades: „Sest ma maalin päise päeva ajal, nikerdan aga öösel.“

Too vastus meeldis Dantele eriti, ja mitte sellepärast, et see tema jaoks midagi uut oleks olnud, sest selle võib leida juba Macrobiuse „Saturnaliast“, vaid sellepärast, et see näis olevat sündinud inimlikust geniaalsusest.

Tõlkinud Tõnu Tammets
13.-14. sajandi vahetusest pärinev seinamaal Firenzes Bargello kindluslossi kabelis. Maali autoriks peetakse Giotto di Bondonet (u 1266–1337) ning arvatakse, et maalil on teiste seas kujutatud Dantet (pildil keskel, punases rüüs). Kuulsa kunstniku ja kirjaniku kohta tekkis juba nende kaasajal palju lugusid ja legende, millest ühe on siinses tekstis vahendanud kirjanik Benvenuto Rambaldi da Imola (1330–1388).
Lisää aiheesta
Muut toiminnot

CCCLXIV

Francesco Petrarca, 14. sajand

Ükskolmatkümmend aastat õnnekumal
​mul Amor laskis piinelda ja loota,
​veel kümme aastat pisarail maad joota,
​kui Emand taeva läks, mul osatumal;

nüüd olen väsind, eksitus näib rumal
​see, kuis ma voorusseemne raisand soota,
​nüüd viimseil hetkil enam ma ei oota,
​vaid truult need sulle pühendan, suur Jumal,

kurb, kahetsev sest elueast nii väärast,
​kus rahu ma ei otsinud, vaid valu,
​leidmata sihti paremat kui säärast.

Ma sinu tahtel eks maist vanglat talu:
​mind, Issand, päästa igipiina määrast,
​kui tunnen süüd, ent andestust ei palu.

Tõlkinud Ain Kaalep
Illustratsioon inglise kunstniku Eleanor Fortescue Brickdale’i „Kuulsate naiste kuldraamatust“ (1919). Pilt kujutab Petrarca (1304–1374) kohtumist Lauraga – naisega, kellele on pühendatud kirjaniku itaaliakeelsed armastusluuletused, mis on tuntuim osa tema loomingust. Need on ülistus kättesaamatule ja idealiseeritud armastatule, naise surma järel leina väljendus ning ühtlasi mõtisklus selle kirgliku, kuid kujutlusliku suhte üle. Laura kuju ning Petrarca tunded tema vastu ei olnud fiktsionaalsed, kuid nende suhe piirdus ka elus napi kokkupuute ning luuletaja unistustega. Laurale pühendatud luule oli aga Euroopa kultuuris sajandeid mõjukas eeskuju selleks, kuidas armastust käsitada ja sellest luuletada.

1. Vasta küsimustele ja viita, millisest kohast luuletuses vastuse leidsid.

  • Laurale pühendatud luuletuste kogus on 366 luuletust. Mitmes on siinne?
  • Kas lüüriline mina kõneleb siin enne või pärast Laura surma?
  • Milliseid tundeid lüüriline mina meenutab? Milliseid ta parajasti tunneb?
Lisää aiheesta
Muut toiminnot

Metsaaluseid meenutavad pargid

Jan Kaus, 2014 (kogust „Tallinna kaart“)

Igas linnas on palju selliseid lugusid – poiss ja tüdruk kõnnivad kõrvuti puude all. Mustamäe nõlval või Nõmme tänavatel, kus neile satub vastu üksikuid inimesi: emad lapsevankritega, kaks poissi teel ühe kodust teise koju, turult tulev memm. On talv, päris krõbe külm, asjad on härmas, liikumatud. Võib-olla satuvad nad parki, kuhu Nõmme rajaja oli lasknud ehitada mõned unenäolised kujud. Poiss tahaks tüdrukul käest kinni võtta, aga tal on tunne, et ei tea. Lööb õõnsaks. Samas mõtleb ta, et tüdruk oli nõus temaga vara hommikul jalutama. Pühapäeva hommikul. Mine tea, mida see tähendab. Võib-olla mitte midagi. Tükk maad hiljem on suvi, nad satuvad juhuslikult vastamisi, mõlemad on pereinimesed, kunagise talvehommiku ja nende kahe vahel on aastakümned, haigused, surmad. Ja naine ütleb: „Oli hea näha.“ Korraks käib mehe peast läbi, et mis siis, kui ta ikkagi oleks käest kinni võtnud.

Jan Kaus (sünd 1971) 2011. aastal kirjandusfestivalil HeadRead. HeadRead on rahvusvaheline kirjandusfestival, mis toimub igal kevadel Tallinnas. Jan Kaus oli festivali peamisi ellukutsujaid, esimene festival toimus 2009. aastal.
Lisää aiheesta
Muut toiminnot

All

Eda Ahi, 2014

lääge suvi lehkab akna taga
​oma vängeid elumahlalõhnu
​und ei tule. tuleb armastada.
​igatsen su õlgu kuumi-kõhnu.
​kaardu minu üle, ära maga,
​ainuke ja õige suvetaevas.
​sinu all saan imekombel aimu,
​milline näeb välja ilmaruum –
​et ta kõrgub üle võimu-vaimu,
​võlude ja valude ja vaeva.
​hommik vajub. olen taas kord süsi
​kõigest sellest põlemisest öisest.
​tühja tollest päevast padutöisest
​kaardu hetkeks veel mu üle.
                                               ​püsi.

Eda Ahi (sünd 1990) 2012. aastal värske Betti Alveri kirjandusauhinna laureaadina Tartu Kirjanduse Majas. Betti Alveri kirjandusauhind antakse igal aastal silmapaistvaima ilukirjandusliku esikteose autorile.
Lisää aiheesta
Muut toiminnot

Mida lugedes märkasid?

  • Pööra tähelepanu sellele,
    • kas tekst jutustab loo või vahendab elamust,
    • kui konkreetselt või tinglikult on kujutatud olukordi, sündmusi, tegelasi.
        • Eda Ahi, „All“
        • Bevnenuto Rambaldi, „Kunstnikunali“
        • Francesco Petrarca, CCCLXIV sonett
        • Jan Kaus, „Metsaaluseid meenutavad pargid“
        • Iseloomusta jutustava(te) teksti(de) jutustajat ning lüürilis(t)e teksti(de) lüürilist mina.
        • Milliseid tekste oli lihtne liigitada, milliseid keerulisem? Miks?
            • Eda Ahi, „All”
            • Benvenuto Rambaldi, „Kunstnikunali”
            • Francesco Petrarca, CCCLXIV sonett
            • Jan Kaus, „Metsaaluseid meenutavad pargid”
            • Iseloomusta tekstide vormi täpsemalt.
              • Pööra tähelepanu teksti liigendusele, sõnavarale ja lauseehitusele, kõne- ja kõlakujunditele.
              • Mille poolest erinevad üksteisest värsstekstid, mille poolest proosatekstid?

            Kehaline ja meeleline armastus

            Hingeline ja kujutluslik armastus

            Armastus ja aeg 

            Armastus ja lootus

            Armastus ja kahetsus 

            2. Tee oma tähelepanekutest kokkuvõte.

            • Millised tekstid omavahel sarnanevad? Mille poolest?
            • Milliste tekstide vahel leidub suuri erinevusi? Milliseid?
            Lisää aiheesta
            Muut toiminnot

            Žanri mõiste

            Kirjandustekstid jagunevad vormiliste ja sisuliste tunnuste alusel hulka alaliikidesse ehk žanritesse. Žanrit saab määratleda järgmiste tunnuste kaudu:

            • põhiliik (lüürika, eepika või dramaatika);
            • vorm (proosa või värss);
            • ülesehitus (pikkus, kompaktsus, ülesehitusüksuste arv ja liik jm; näiteks romaan on mahukas, novell aga tihe, kompaktne žanr; näidend koosneb ühest või mitmest vaatusest, jõgiromaan paljudest üksikromaanidest jne);
            • sisu (teema, süžee, tegelaskond jm; näiteks ajalooline romaan kujutab minevikumaailma, seiklusromaan jutustab põnevatest sündmustest, kujunemisromaani tegelasteks on noored, arenevad inimesed jne).

            Iga žanri määratlemisel ei ole asjakohased kõik tunnused.

            Kindlapiiriline žanr

            Sonett on lüüriline luuletus, mis koosneb 14 värsist. Tuntumad variandid on itaalia sonett, kus värsid on rühmitatud kaheks nelja- ja kaheks kolmevärsiliseks stroofiks, ja Shakespeare’i sonett, kus on kolm neljarealist stroofi, millele järgneb üks kaherealine.

            Nüüd hoian sind kui lille veetlevat:
            ​su palged jumestuvad nagu eha –
            ​kuis aiman seda rõõmurikast keha,
            ​end armu vastuvõtuks vöötlevat!

            Mu poole kõik su meeled tõtlevad:
            ​kui kaunis sinu kinnisilmi näha,
            ​suu vaikib abitult: mis võin ma teha?
            ​Ah, kuumi mõtteid näen sind mõtlevat!

            Su tund on tulnud – ning sind vajutavad
            ​su kasinuse kammitsevad ketid:
            ​kui küpse kobar ripud nüüd mu suul;

            mu rinnal mesilõhna hajutavad
            ​su rinde roosa-rooside buketid,
            ​pääst meeled viib su mahlast nõrguv huul!

            Marie Under, „Sina ütled II“ (1917)
            • itaalia sonett
            • Shakespeare’i sonett

            Sonetižanrile on iseloomulikud väljapeetud, keeruka skeemiga riimid. Itaalia sonetis on küllaltki levinud riimiskeem abba abba cdc dcd, kuid see võib ka varieeruda.

            3. Mille poolest erineb Underi soneti riimiskeem Petrarca soneti omast?

            Veidi enne Underi kogu sajandat aastapäeva palusid luuletajad Hasso Krull ja Carolina Pihelgas viiekümnel eesti luuletajal kirjutada igaühel üks luuletus eeskuju põhjal, mis oli võetud Marie Underi kogust. Luuletajad väljendusid endale iseloomulikus ja meelepärases vormis, kuid ammutasid ainest ja inspiratsiooni Underi sonettidest. Eda Ahi luuletus „All“ on lähtunud sonetist „Sina ütled II“.

            Sonettides on tüüpiliselt käsitletud armastust ja loodust, kuid ka muid ühtaegu isiklikult elamuslikke ja üldistusjõulisi teemasid (luule, aeg, surm jm).

            Teemaarendusse saabub pärast neljarealisi stroofe sageli pööre (näiteks asendub välismaailma kirjeldus lüürilise mina tunnete väljendusega, üks meeleolu teisega) ning soneti viimane värss (inglise soneti puhul viimane värsipaar) võib tuua puändi (üllatusliku lahenduse) või kulminatsiooni (kõrghetke pinges või teemaarenduses).

            4. Seleta, kuidas avalduvad Petrarca ja Underi sonetis žanrile iseloomulikud tunnused.

            Sonetižanril on tähtis koht eesti kirjanduse arengus. 1917. aastal debüteeris 20. sajandi esimese poole andekamaid ja mõjukamaid luuletajaid Marie Under koguga „Sonetid“, mis oma elurõõmu ja meelelise julgusega suurt elevust ja skandaali tekitas. 

            5. Arutle, mis mõttes on Eda Ahi luuletus Underi soneti sarnane. Mis mõttes see sonetist vormiliselt erineb?

            Avatud žanr

            Romaan on mahukas jutustav teos. Nüüdisaegne romaan ja selle eelkäijad on kirjutatud proosas, kuid näiteks keskajal viljeldi ka värssromaani. Romaanide jutustamistehnika, ülesehitus, temaatika, stiil ja maht varieeruvad väga palju. Romaan on meie kaasajal väga mitmekesine žanr ning on aja jooksul palju muutunud. Selle mitmekesisuse raames on välja kujunenud hulk allžanreid, millest osa on küllaltki kindlapiirilised (näiteks kriminaalromaanil on selged žanritunnused), osa mitte.

            6. Seleta nende kahe žanrimääratluse põhjal, miks on mõne žanri kohta võimalik tuua žanrit selgelt esindav näide, mõne kohta mitte.

            7. Too koos kaaslas(t)ega näiteid teostest, mis kuuluvad romaanižanrisse. Arutlege, mis on neil teostel ühist ja kuidas nad näitlikustavad romaanižanri mitmekesisust.

            Mõne žanri puhul varieeruvad tunnused suuremal, mõne puhul vähemal määral. Žanritunnused võivad aja jooksul muutuda ning žanri määratlus seega avarduda ja mitmekesistuda.

            Vahel on raske teose žanrit üheselt määratleda, sest kõik tunnused, millele toetuda, ei ole hõlpsasti mõõdetavad ning sõltuvad tõlgendusest. Näiteks on pika romaani puhul ilmne, et tegu on romaaniga, lühema teose puhul võib tekkida küsimus, kas seda tuleks pidada pigem lühiromaaniks või mõne lühiproosa žanri esindajaks.

            Iga teost ei saagi žanriliselt määratleda. See juhtub näiteks siis, kui tekstil pole piisavalt palju ühiseid tunnuseid ühegi žanriga. Kui lugeja žanritraditsioone ei tunne, ei tarvitse ta teksti seoseid žanriga märgata ka siis, kui need olemas on. See ei takista teose lugemist, küll aga pärsib seoste loomist teiste teostega.

            Üsna sageli määratleb teose žanri autor ise ja paneb teosele vastava alapealkirja, mis näitab, mis laadi teiste teostega autor oma teost seostab. Seejuures võib autor määratlusega rõhutada žanri mõnda omadust, kuid see ei tähenda tingimata, et teosel on žanri kõik võimalikud omadused.

            8. Jan Kaus on oma kogu „Tallinna kaart“ alapealkirjastanud žanrinimetusega „Miniatuurid“. Kogumik „Renessansiraamat“ (1994), kust pärineb Benvenuto Rambaldi „Kunstnikunali“, kannab alapealkirja „Novelle Itaalia renessansikunstnikest“.

            Arutle, mis mõttes on need žanrimääratlused Kausi ja Benvenuto Rambaldi teksti puhul põhjendatud.

            Miniatuur ehk laast on peamiselt filosoofilist või lüürilist laadi lühike viimistletud stiiliga proosapala.
            ​Novell on jutustav tekst, mille süžee on napp ja pingestatud ning lõpp sageli efektne, üllatuslik.

            Lisää aiheesta
            Muut toiminnot