KUIDAS ONU ÖÖBIK VANNIS KÄIB

Onu Ööbikule meeldib väga vannis käia. Vannis on tore sinist laevukest ujutada ja seebivahust korallsaari* teha. Väga mõnus on vannis ka ühte laulu laulda:

Seep, seep,
​seep see on,
​mis ilmast-ilma
​läheb silma,
muudkui silma.

Kui onu Ööbik vanni selili heidab ja küünarnukkidele toetub, siis seisab ta peaaegu et vee peal. Onu Ööbik mängib niiviisi allveelaeva. Ta põriseb ja tõuseb pinnale, põriseb jälle ja sukeldub vanni põhja. Ainult pea jääb tal vee peale nagu periskoop*.

Vahel võtab onu Ööbik vannituppa suure musta vihmavarju kaasa. Kui sellega duši all seista ja silmad kinni panna, siis võib mõelda, et on suvi ja sajab sooja vihma.

Ja pärast on huvitav vannitoa põrandal toatuhvleid ujutada.

Kui onu Ööbik pead peseb, karjub ta alati igaks juhuks valjusti appi. Ta teab küll, et kedagi appi tulemas ei ole. Ta karjub lihtsalt sellekohasest* harjumusest ja naabrite lõbustamiseks.

Kui onu Ööbik lõpuks vannist välja tuleb, on tal sõrmeotsad ja varbad krobelised nagu ilma kooreta kreeka pähklid.