Talveuni

Nendes kohtades, kus aastaajad muutuvad, muutuvad ka loomade elutingimused. Suvel on loomadel hea soe olla ja süüa on ka. Talvel on aga süüa vähe ja on külm. Selleks, et ellu jääda, tegutsevad loomad erineval moel.

Mõned loomaliigid leiavad toitu nii kevadel, sügisel, talvel kui suvel ja jäävad seetõttu ka külmal ajal koju, näiteks rebased. Teised rändavad sügisel külma ja vähese toidu tõttu soojemasse kohta, seda teevad paljud linnud. Kolmandad varuvad talveks hiigelsuuri toidutagavarasid, näiteks oravad. Neljandad aga jäävad talveks magama. Nende hulka kuuluvad ka meie karud.

Karud söövad nii liha kui ka marju ja taimi. Talvel nad Eestis enam piisavalt taimi ja vilju ei leia. Sügisel koguvad nad toidu söömisega suure rasvavaru ning lähevad siis koopasse. Sinna jäävad nad kevadeni, kui neil on jälle rohkem toitu.

Meie looduses on veel loomi, kes külma talve magades üle elavad. Kõige tuntum neist on siil. Siil võib mõnel kevadel veel isegi maikuus lehehunniku sees tukkuda.

Umbes pooled meie nahkhiireliikidest ei rända talveks minema, vaid otsivad endale talvitumiskoha koopas või keldris.

Peale karu jääb meil talvekoopasse veel mäger ja kährik. Nende talveuni on tihti kerge ja lühike.

Talveune ajal langeb loomade kehatemperatuur väga madalale, see võib olla vaid paar kraadi. Näiteks on siili tavaline kehatemperatuur tegutsemise ajal 35 °C. Aga talveune ajal on see ainult 2,5 °C. Tema süda lööb tavaliselt 230 korda minutis. Aga talveune ajal lööb see ainult 24 korda minutis.

Mesikäpp, metsaott, mõmm … Karu!

Me rääkisime täna koolis karudest. See oli väga huvitav! Enne seda teadsin ma, et karud on suured, magavad talveund ja söövad mett. Aga nüüd tean ma palju rohkem! Mida sina karudest tead?

Näiteks sain ma teada, et karu elab metsas. Ta on suur ja tugev, tema saba on lühike, silmad on väiksed, käpad on lühikesed ja viie varbaga. Talvel magab karu koopas või pesas. Sinna viib ta puuoksi, sammalt ja kuivanud taimi.

Pruunkaru on Eesti kõige suurem kiskja. Ta on küll väga suur, aga ta võib joosta väga kiiresti: 22–51 km/h (kilomeetrit tunnis). Kas te kujutate ette? See on ju väga kiire! Näiteks auto võib linnas sõita kiirusega 50 km/h. Alguses ma ei uskunud seda ja küsisin: „Õpetaja Laur, kas see on tõesti tõsi, et karu võib nii kiiresti joosta?” Õpetaja noogutas ja ütles, et karu on tegelikult väga ohtlik loom.

Karu sööb küll liha, kuid talle meeldivad väga ka putukad, taimed, puulehed ja marjad. Vahel murrab karu ka põdra, lamba ja lehma. See on minu meelest päris hirmus, sest põder, lammas ja lehm – nad kõik on ju suured loomad!

Pojad sünnivad karul tavaliselt jaanuaris-veebruaris. Karupoeg on sündides väga väike, umbes sama suur kui orav. Alguses on nad karvadeta ja pimedad ning kaaluvad umbes 400-600 grammi. Ehk siis umbes nii palju, kui palju kaalub 0,5-liitrine veepudel. Aga mis te arvate, kui palju täiskasvanud karu kaalub? Ta kaalub üle 200 kg! Kui mind oleks viis tükki, siis oleks üks karu minust ikkagi raskem! Uskumatu!

Veel sain ma teada, et karu tunneb hästi lõhna ja tal on hea kuulmine, aga nägemine on halb. Ja pruunkarul on hambaid rohkem kui inimesel. Karul on 42 hammast, aga inimesel on 32. Selline loom on karu!