Helivältused, pausid ja rütmid
Helivältused
Pausid
Tuleta meelde!
Punkt noodi järel pikendab noodi vältust poole võrra.
Sama kehtib ka pauside kohta.
Enamlevinud rütmid
Nimetus | Kirjapilt | Kõla |
TI-TI |  | |
TA-I-RI |  | |
TA-I-TI |  | |
TI-TI-RI |  | |
TI-RI-TI |  | |
TI-RI-TI-RI |  |
Sünkoop
SÜNKOOP
Sünkoop on selline rütmivorm, kus rõhk langeb takti rõhutule osale.
Sünkoobi ülesehitus
Tuleta meelde!
- Takt on heliteose osa, mis algab meetrumi rõhulisest osast ja kestab järgmise rõhulise osani. Seega on taktis rõhulised ja rõhutud osad.
- Tavaliselt on takti esimene osa rõhuline.
Triool
TRIOOL
Jagades helivältuse kolmeks, saame triooli.
Triooli ülesehitus
Tuleta meelde!
Tavaliselt jagunevad helivältused paarisarvuliselt. Näiteks:
Taktimõõt
Enamlevinud taktimõõdud
Tuleta meelde!
- Ülemine number näitab, mitu lööki on ühes taktis.
- Alumine number näitab, missuguse vältusega noot vastab ühele löögile
Madaldus- ja kõrgendusmärgid
BEMOLL
Bemoll madaldab nooti 1/2 tooni võrra.
Tähtnimele lisandub silp -es, näiteks ♭f – fes.
Erandid: ♭a – as, ♭h – b, ♭e – es.
DIEES
Diees kõrgendab nooti 1/2 tooni võrra.
Tähtnimele lisandub silp -is, näiteks ♯f – fis.
BEKARR
Bekarr muudab dieesi või bemolli kehtetuks.
Bekarr kehtib taktijoonest taktijooneni.
Bassivõti
BASSIVÕTI
Bassivõti ehk f-võti määrab kindlaks
väikese oktaavi f-noodi asukoha neljandal joonel.
Pane tähele!
Madalas registris kõlavate pillide või meeshäälte partiide noodistamiseks viiulivõtmes tuleks kasutada rohkesti abijooni, mis muudaks noodilugemise keerukaks.
Seetõttu kirjutatakse esimesest oktaavist allpool kõlavad helid bassivõtmesse.
- Tutvu järgmise muusikakatkendi rütmiga ning esita see rütmi- või kehapillil.
- Määra laulu põhitoon ja helistik.
- Laula astme- ning tähtnimedega.
- Mis laul see on? Kes on laulu esitaja?
Helilaad
DUUR
Duur on astmerida JO-st JO'-ni.
Duuri valem
MOLL
Moll on astmerida RA¸-st RA-ni.
Molli valem
HARMOONILINE MOLL
Molli, kus on kõrgendatud 7. aste, nimetatakse harmooniliseks molliks.
Harmoonilise molli valem
Helistik
HELISTIK
Helistik on kindla algusnoodiga helilaad.
PARALLEELHELISTIK
Paralleelhelistikeks nimetatakse ühesuguste võtmemärkidega duur- ja moll-helilaadi.
Need kulgevad klaviatuuri samadel klahvidel.
Intervall
INTERVALL
Intervalliks nimetatakse ühe astme kaugust teisest.
Tuleta meelde!
Intervallide nimetustena kasutatakse ladinakeelseid arvsõnu, mis näitavad, mitu astet on ühest helikõrgusest teiseni.
Intervallid noodijoonestikul
Akord
AKORD
Mitme heli kõlamist ühel ajal nimetatakse kooskõlaks.
Akord on vähemalt kolme eri kõrgusega heli kooskõla.
Klassikalise harmoonia reeglite kohaselt peab neid helisid olema võimalik järjestada tertsidena.
Akordid klassikalises harmoonias
KOLMKÕLA
Kolme heli, mis järjestuvad tertsidena, nimetatakse kolmkõlaks.
Kolmkõlasid on võimalik ehitada helilaadi igalt astmelt. Helilaadi esimeselt astmelt algavat kolmkõla nimetatakse toonikakolmkõlaks.
Akordid pop- ja rock-muusikas
Pop- ja rock-muusikas kasutatakse enam I, IV ja V astmelt ehitatud akorde.
Laulude saateharmoonia kirjutatakse meloodia kohale akordimärkide abil, mis näitavad, missuguselt noodilt on akord ehitatud.
Dünaamika
DÜNAAMIKA
Dünaamika on heliteose esitamise tugevus ja selle muutumine.
Peamised dünaamikamärgid
- piano (p) – vaikselt
- forte (f) – valjult
- mezzopiano (mp) – poolvaikselt
- mezzoforte (mf) – poolvaljult
- pianissimo (pp) – väga tasa
- fortissimo (ff) – ülivaljusti
Vorm
Kaheosaline lihtvorm
Kolmeosaline lihtvorm
Rondovorm
Variatsioonivorm
