Tervislik elukeskkond

Inimesed võivad elada väga erinevates kohtades: kuumas ja külmas, kõrgel mägedes ja avaratel tasandikel, mere ääres ja sisemaal. On kohti, kus elab koos väga palju inimesi, ja kohti, kus neid on väga hõredalt. Inimene on loomariigis kõige kohanemisvõimelisem liik, ta võib ümbrust oma vajaduste järgi muuta.

Tänapäeval elab enamik inimesi peamiselt linnas. Linnaelanike arv kasvab kiiresti. Eestimaa rahvastikust elab umbes 70% linnas ja 30% maal.

Looduskeskkond on selline keskkond, mida inimene on vähe mõjutanud, inimesi elab seal väga vähe.

Kui inimene kuhugi püsivalt elama asub, kujundab ja kohandab ta ümbruse oma vajaduste järgi. Tänapäeval elame kõik siiski tehislikus keskkonnas. Tehiskeskkond on inimese loodud keskkond, näiteks kõik inimasulad (külad, linnad), aga ka tänavad, väljakud, terviserajad, staadionid jms.

Inimese heaolu sõltub väga paljudest teguritest. Pole olemas ühte kohta, kus on kõige parem elada. Igal elupaigal on nii häid kui ka halbu külgi, inimese rahulolu sõltub tihti tema enda kohanemisvõimest ja soovidest. Kui inimesele tema kodukant meeldib, tunneb ta end hästi.

Kehaline tervis on seotud õhutemperatuuri, puhta õhu, küllaldase valguse ja liikumisvabadusega. Tervist kahjustavad ebasoodus ilmastik ja reostus (saastunud õhk, vesi ja pinnas).

On väga oluline, et tagatud oleks ka inimese vaimne ja sotsiaalne heaolu. Üldiselt tahavad kõik leida endale kaaslasi, nendega kohtuda, end harida, oma huvidega tegelda ning mõnusalt puhata. Linnas elavad inimesed tihedalt koos, seal on suhtlemine, koostegutsemine ja turvatunne väga olulised.

Tervislik elupaik on selline, kus miski ei ohusta inimese tervist, ta tunneb end hästi ja saab teiste inimestega suhelda.

Linnas ja väiksemates asulates on parem elada, kui seal tegutsevad toimekad kogukonnad. Kogukonna liikmed tunnevad üksteist ja hoolitsevad koos oma kodukandi eest (korrastavad maju, aedu, tänavaid, parke). Sellises kohas tunnevad end hästi nii elanikud ise kui ka nende külalised.

Asula, kus on mõeldud kõigi linlaste tervisele ja rahulolule, on hea elukeskkond. Õhk on puhtam siis, kui liiklus on keskkonnasõbralik, st paljud liiguvad kas jalgsi või jalgrattaga või sõidavad peamiselt ühissõiduki, mitte autoga. Ka pargid ja teised rohealad aitavad õhku puhastada. Linna avalik ruum, st tänavad, väljakud, pargid jms, hoitakse kenasti korras ning see on mõeldud kõigile: ka lapsed, vanurid, vaegnägijad, ratastooli kasutajad ja lapsevankriga jalutajad saavad vabalt liikuda. Sellises linnas on palju kohti, kus on tore jalgrattaga sõita, mitmel muul moel sportida ja muidu vaba aega veeta.

See, kas linnas on hea ja tervislik elada, sõltub elanikest, planeerijatest ja ametnikest. Linnaelanikel on õigus linnaelu kavandamisest osa võtta: teada saada, milline on linna tulevik, mida kavatsetakse ehitada või lammutada, ning selle üle oma arvamust avaldada.

Tervislik pole elada keskkonnas, mis on reostatud ehk saastatud. Reostus tekib siis, kui inimene kahjustab keskkonda mingite ainete, soojuse, vibratsiooni või müraga. Reostatud võivad olla õhk, vesi või pinnas.

Kehv elukeskkond pole tingimata seotud reostusega. Linnaelule mõjub halvasti ka ühetaolisus, näiteks linnaosas, kus kõik majad näevad ühtemoodi välja, on lihtne ära eksida ja seal kaob turvatunne. Kohas, kus inimestel on väga vähe võimalusi sisukalt aega veeta ja ennast arendada, tekivad kergesti ühiskondlikud probleemid (nt kuritegevus).

Ebatervislik keskkond

• Saastunud õhk. Linnaõhku mõjutab kõige enam liiklus. Automootorist satuvad õhku saasteained.
• Saastunud pinnas. Pinnasereostust põhjustavad tööstus, põllumajandus, liiklus jms. See on eriti ohtlik, sest reoained võivad imbuda põhjavette ja niiviisi levida reostuskohast kaugemale.
• Saastunud vesi. Puhas joogivesi on eluks väga oluline, kuid maailmas on palju kohti, kus seda ei jätku. Joogivee kõrval on tähtis ka loodusliku vee – merede, järvede ja jõgede – puhtus.
• Müra. Müra tekitavad enamasti ehitus ja transport.
• Õhk ruumis. Inimesed veedavad palju aega siseruumides: koolis, töökohal, kodus. Tervise ja hea enesetunde jaoks on olulised nii õhu puhtus ja temperatuur kui ka õhuniiskus. Eriti talvisel ajal on oht, et toaõhk on liiga kuiv.
• Saastunud pinnas. Pinnasereostust põhjustavad tööstus, põllumajandus, liiklus jms. See on eriti ohtlik, sest reoained võivad imbuda põhjavette ja niiviisi levida reostuskohast kaugemale.
• Tehisvalgus. Pidev viibimine ülevalgustatud või kiiresti muutuva valgusega keskkonnas (nt valgusreklaamid) koormab inimese tervist. Suurlinnade valguskuma häirib ka loomade-lindude elu.