Informatsioon meie ümber
Me elame teabeväljas. See tähendab, et teavet ehk informatsiooni on kõikjal meie ümber. Miks siis peaks keegi vaeva nägema, et infot juurde hankida? Sest muidu ei pruugi me teada saada just seda, mida meil vaja läheb.
- Kust sina tavaliselt infot hangid, kui sa midagi teada tahad saada? Milliseid infoallikaid sa veel nimetada oskad?
Otsesed ja kaudsed allikad
Sageli kasutatakse otseseid infoallikaid: küsitakse otse pealtnägijatelt või uuritakse teksti, mis seda infot sisaldab. Paljudel juhtudel pole see aga võimalik: otsesed allikad on meist liiga kaugel, vajalikud dokumendid pole kättesaadavad või ei oska me keelt, milles need on kirjutatud. Siis tuleb kasutada kaudseid allikaid. Need on näiteks pealtnägijate kirja pandud mälestused, dokumentide tõlked, ajaleheartiklid, teatmeteosed, koduleheküljed.
Teabeväljas leidub igasuguseid infoallikaid. Ühest allikast teise liikudes võib teave mõnevõrra muutuda. Sellepärast on vaja võrrelda infot, mida me erinevatest allikatest oleme saanud, ja usaldada rohkem seda teavet, mis pärineb kõige otsesemast allikast.
- Vaata pilte. Milliseid teabeallikaid on neil kujutatud? Too otseste ja kaudsete infoallikate kohta veel näiteid.
- Mängige klassis telefonimängu: esimene mängija sosistab midagi teisele kõrva ja nii edasi, kuni viimane mängija ütleb kõva häälega välja, mida ta kuulis. Pange tähele, kuidas info moondus. Arutlege, kas teie oleksite usaldusväärsed infoallikad.
- teadlaste avaldatud uuring maavärinate kohta
- II maailmasõja sõduri elulooraamat
- kokkuvõte A. Lindgreni raamatust „Röövlitütar Ronja“
- veebientsüklopeedia artikkel Eesti ajaloo kohta
- tolmuimeja kasutusjuhend
- liiklusõnnetuse pealtnägija tunnistus
Teatmeteosed ja internet
Raamatukogu on suurepärane paik vajaliku teabe leidmiseks. Raamatutes, eriti teatmeteostes avaldatud faktid on enamasti kontrollitud ja tõesed. Seetõttu võib teatmeteostes olevat infot enamasti usaldada. Aga vaata kindlasti, mis aastal raamat on välja antud – mõnel alal on teadus tublisti arenenud ja saja aasta vanuses raamatus võib info aegunud olla. Sel juhul saame teada, mida sellest asjast saja aasta eest arvati. Tõe pähe ei maksa võtta ka mingil ajalooperioodil (nt diktatuurirežiimi ajal) avaldatud teavet, kuna info oli suuresti moonutatud.
Internet on teabe leidmisel hea abivahend, kuid peab arvestama, et kõik interneti-allikad pole usaldusväärsed. Mõistlik oleks võrrelda vähemalt kolmelt eri lehelt saadud infot.
- Millised teatmeteosed on teie kooli raamatukogus? Küsi raamatukoguhoidjalt, kas teil on ka e-raamatuid.
- Uuri Sõnaveebist, kas õige on kirjutada „kaamli“ või „kaameli“.
Ma tean, et...
- Infoallikaid tuleb hoolega valida, et mitte valeinfot saada.
- Allikad jagunevad otsesteks ja kaudseteks.
- Mõistlik on võrrelda mitmest allikast pärinevat infot.
