Teisi tuntud metalle ja sulameid

  • Millised tuntud igapäevatooted on valmistatud sulamitest?
  • Miks vajame mitmeid erinevaid sulameid?
  • Millised on nende sulamite omadused?

Sulamid meditsiinis

Narvas tegutsev innovaatiline ja rahvus­vahelist kuulsust koguv ette­võte toodab titaanist detaile auto-, keemia- ja meditsiini­tööstusele. Näiteks valmistatakse seal luude parandamiseks mikro­skoopilisi titaanist kruvisid ning hammaste ja kesk­kõrva raviks vajalikke imepisikesi implantaate. Titaani kasutatakse peamiselt seetõttu, et see on äärmiselt vastupidav ja üks väheseid materjale, mis luuga hästi seostub ja mida inimorganism kergesti omaks võtab.

Titaanist valmistatakse hambaraviks vajalikke detaile.

Tsink

Tsink on keskmise aktiivsusega metall ning esineb seetõttu looduses ühenditena. Tsingi ühendeid ja sulameid tuntakse juba muinas­ajast, puhast metalli hakati tootma alles 18. sajandil. Tsink on sinakas hõbehall keskmise kõvadusega habras ja keemilistelt keskmise aktiivsusega metall. Metall kattub õhus kiiresti oksiidi­kihiga (ZnO), niiskes õhus korrodeerub metall CO2 toimel aeglaselt. Tsink reageerib kergesti hapete lahustega, kust tõrjub välja vesinikku.

Zn+2HCl ZnCl2+H2

Tsink on keskmise aktiivsusega metall, mis kattub õhus suhteliselt kiiresti oksiidi­kihiga.

Tsink on tähtis metall ning toodangu mahult raua, alumiiniumi ja vase järel 4. kohal. Tsinki kasutatakse kõige enam korrosiooni­tõrjes ohverdus­metallina (vt ptk 7.3), aga samuti akudes ja sulamites. Tsingiga kaetud terasest autokered ei roosteta isegi siis, kui värvikiht on kahjustatud, sest tsink on rauast aktiivsem ja oksüdeerub enne. Tsingi oksüdeerumisel Zn2+-iooniks eralduvat energiat kasutatakse ära patareides energia­allikana. Erinevalt liitiumioonakudest ei saa enamikku tsingil põhinevaid patareisid uuesti laadida, kuna neis tekkinud aineid ei saa elektri­voolu toimel tagasi lähte­aineteks muundada.

Tsink on odav ja hästi töödeldav, seetõttu valmistatakse sellest näiteks orelivilesid.
  • Tsink on helekollane keskmise kõvadusega habras metall.
  • Tsink on keskmise aktiivusega metall ja esineb seetõttu looduses peamiselt ühenditena.
  • Õhu toimel oksüdeerub tsink kiiresti ja kattub oksiidikihiga.
  • Toodangu mahult on tsink maailmas raua, alumiiniumi, vase ja titaani järel viiendal kohal.
  • Kõige rohkem leiab tsink kasutust patareides.

Lisalugemine

Patarei tööpõhimõte

Patarei on keemiline vooluallikas. Keemiliseks voolu­allikaks nimetatakse seadet, milles tekib elektri­vool keemilise reaktsiooni tulemusel. Näiteks tsink­patarei koosneb silindri­kujulisest tsink­kestast, mille keskel paikneb süsinik­varras. Tsink­patarei on täidetud niiske ammoonium­kloriidi (NH4Cl), mangaan(IV)­oksiidi (MnO2) ja söepulbri seguga.

Tsinkpatareis toimuva keemilise reaktsiooni käigus tsink (Zn) oksüdeerub tsinkiooniks (Zn2+) ja mangaan(IV)oksiid (MnO2) redutseerub mangaan(III)oksiidiks (Mn2O3), mangaan(III)­hüdroksiidiks (MnOOH) või mangaan(II)­hüdroksiidiks (Mn(OH)2). Elektronide üle­kandumisel tekibki elektri­vool.

Tina, plii ja jootetina

Tina ja plii on looduses suhteliselt vähe levinud, peamiselt sulfiidsete ja oksiidsete maakidena. Tina ja pliid tunneb inimkond juba tuhandeid aastaid, neid on kerge maakidest toota. Tina on kasutatud koos vasega pronksi saamiseks.

Tina on hõbedane kergesti töödeldav pehme (Mohsi skaalal 1,5, küünega kriimustatav) madala sulamis­temperatuuriga (232 ℃) metall. Üle poole tina toodangust läheb mitme­suguste sulamite valmistamiseks. Näiteks vasest ja tinast valmistatakse pronksi. Umbes kolmandik kasutatakse terasest konservi­karpide sisemuse katmiseks, kuna tina on vähe­toksiline ja keemiliselt suhteliselt püsiv.

Konservikarpide sisemused kaetakse tinaga.

Plii on sinakas hõbehall metall. See on sama pehme kui tina ja selle sulamis­temperatuur on 327 °C. Pea pool toodetavast pliist kasutatakse plii­akudes. Plii neelab hästi radio­aktiivset ja röntgeni­kiirgust ja sellest valmistatakse kaitseekraane. Plii ja selle ühendid on väga mürgised ning toidunõudes seda kasutada ei tohi.

Röntgenuuringutel peavad samas ruumis viibijad kandma pliipõlle, sest plii neelab röntgenikiirgust.

Jootetina on plii ja tina sulam. Joote­tina kasutatakse peamiselt elektri­seadmetes metall­kontaktide jootmiseks, st metall­detailid ühendatakse sulametalliga ehk joodisega. Kuigi jootetina koosneb 63% tinast ja 37% pliist, on selle sulamis­temperatuur mõlema puhta metalli omast madalam, s.o 183 °C. Jootetina on mugav kasutada ka koduse joote­kolviga, sest see ei vaja väga kõrget temperatuuri. Jootetina tuleb kasutada hästi õhutatud ruumis ja järgides ohutusnõudeid, sest kuumutamise käigus eralduvad plii­ühendid kahjustavad tervist. Täna­päeval on võimalik kasutada ka pliivaba jootetina, mis sisaldab näiteks 99,3% tina ja 0,7% vaske.

Elektrilistes seadmetes ühendatakse detailid joodisega.
      • Toksiline
      • Pronksi koostisaine
      • Sulamistemperatuur >300 ℃
      • Neelab eriti hästi radioaktiivset ja röntgenikiirgust
      • Sulamistemperatuur <300 ℃
      • Kasutatakse konservikarpide valmistamisel
      • Vähetoksiline
      • Kasutatakse peamiselt akudes
      • Kasutatakse peamiselt sulamite valmistamisel

      Titaan ja nitinool

      Titaan on üks korrosioonile vastu­pidavamaid metalle, sest moodustab hapniku toimel tiheda ja vastupidava oksiidikihi nagu alumiinium ja kroomgi. Titaani kõige tähtsam omadus on selle tugevus. Puhas titaan on paljudest terastest tugevam, kuid see­juures oluliselt väiksema tihedusega. Enamik toodetavast titaanist kasutatakse selle omaduste tõttu lennukiehituses ja kosmose­seadmetes.

      Paljud Saturni kuule Titaanile maandunud Cassini-Huygensi sondi osad koosnesid titaanist või selle sulamitest.

      Titaan on hinnatud metall ka meditsiinis, eelkõige luude asendamiseks. See ei purune ja on suhteliselt väikse tihedusega. Tähtsaim titaani omadus seejuures on selle sobivus organismiga: see ei oksüdeeru, keha ei hakka titaanist implantaadi vastu anti­kehi tootma ning luu kasvab titaaniga tihedalt kokku.

      Nitinool on titaani (50%) ja nikli (50%) sulam. Nitinool on nn mälu­metall, st pärast deformeerumist saab eseme esialgse kuju taastada, kui seda kuumutada. Nitinool on ka ülimalt elastne, seda on võimalik tugevalt painutada, enne kui see puruneb. Nitinooli kasutatakse meditsiinis väikese tiheduse ja painduvuse tõttu näiteks hamba­klambrites ja prilli­raamides.

      Nitinooli kasutatakse hambaklambrite valmistamiseks.

      Ma tean, et

      • Metallidel ja nende sulamitel on erinevad omadused, mistõttu saab neid kasutada mitmesuguseks otstarbeks.
      • Jootetina on tina ja plii sulam.
      • Nitinool on titaani ja nikli sulam.

      Jätan meelde!

      Metall

      Omadused

      Sulam

      Tsink

      Keskmise kõvadusega, keskmise aktiivsusega, odav, kergesti töödeldav; kasutatakse korrosiooni­tõrjes, aakudes

      Messing – tsingi ja vase sulam, akustilised omadused; valmistatakse puhk­pille

      Tina

      Kergesti töödeldav, pehme; kasutatakse, sulamite valmistamiseks, konservi­karpide sisemuses

      Jootetina – tina ja plii sulam; kasutatakse elektriliste seadmete kontaktide ühendamiseks

      Plii

      Pehme, mürgine, neelab hästi radio­aktiivset ja röntgeni­kiirgust; kasutatakse plii­akudes

      Titaan

      Tugev, korrosiooni­kindel, väikese tihedusega, sobib inimorganismiga; kasutatakse lennuki­ehituses, meditsiinis

      Nitinool (nn mälumetall) – titaani ja nikli sulam, väga elastne; kasutatakse hamba­klambrites

      Küsimused ja ülesanded

      • Miks saab tsinki kasutada korrosioonitõrjes ohverdus­metallina?
      • Miks on tina ja plii olulised metallid?
      • Kirjelda titaani ja nimeta selle kasutusvaldkondi.