E-ülesanne 1
1. Kes kirjutas Matile e-kirja?
- ta pere
- Robert
- Tiina
2. Kes on suur seenesõber?
- Robert
- Tiina
- Mati
3. Keda kutsub Robert seenele?
- Matit ja Tiinat
- Tiinat ja ta õde
- Mati venda
4. Mis ajaks kutsub Robert neid seenele?
- nädalavahetuseks
- vaheajaks
- vahetunniks
5. Kaua võttis Robertil aega, et korjata korvitäis seeni?
- paar päeva
- kolm tundi
- kaks tundi
6. Mis Robertiga metsas juhtus?
- Ta kaotas mobiiltelefoni ära.
- Ta eksis ära.
- Ta kaotas koera ära.
78. Loe.
Lugege kahekõnet ja esitage see klassikaaslasega õpikut kasutamata.
– Tiina, tule loe, mida Robert kirjutab.
– Seda poleks küll uskunud, et isegi kodumetsa võib ära eksida...
– Aga näe, juhtus. Õnnelik õnnetus. Kas sõidame maale?
– Ei tea, seeni tahaks küll. Aga ma ei tunne üldsegi seda metsa. Mis siis saab, kui ka mina ära eksin?
– Ega sa üksi metsa lähe! Ma võtan kompassi kaasa ja meil mõlemal on ju mobiiltelefonid. Peaasi, et need oleksid laetud. Loodan, et metsas on ikka korralik levi. Ja lõppude-lõpuks võime ju metsas nii käia, et me üksteist kogu aeg näeme.
– Kust sa, Mati, küll kõiki neid tarkusi tead? Oleksid nagu päästeameti töötaja.
– Kes teab, võib-olla saabki minust tulevikus päästja. Kas me siis sõidame maale?
– Sõidame, kui vanemad vastu pole.
– Olen kindel, et pole. Seenesoust maitseb ju kõigile!

79. Leia sarnase tähendusega laused.
Missugused laused on sarnase tähendusega? Kasutage fraseologisme omakoostatud kahekõnes teemal „Politseinikud narkokoertega koolis”.
Tuleb nagu tuld tooma.
Tal on tuli püksis.
Ta kogub tuliseid süsi pea kohale.
Ära vala õli tulle!
Ära mängi tulega!
Ära tõmba kellegi viha enda peale.
Astub korraks sisse.
Ta muudab olukorra veelgi pingelisemaks.
Tal on väga kiire.
Ära riski!
E-ülesanne 2
- tulle!
- Ära
- vala
- õli
- tuld
- Tuleb
- tooma.
- nagu
- tuli
- on
- püksis.
- Tal
- süsi
- pea
- kohale.
- Ta
- kogub
- tuliseid
- mängi
- Ära
- tulega!
80. Räägi.
Rääkige, mida teete, kui
- koolis peaks tekkima tulekahju ja te kuulete häiresignaali õppetunni ajal;
- koolile tehakse pommiähvardus;
- koolisööklas valab keegi teile kogemata kuuma teed käe peale;
- klassi ukselukuga on midagi juhtunud, te ei saa klassist välja;
- keegi õpilastest libises trepil, kukkus ja ei saa tõusta;
- spordisaali duširuumis tilgub kraan;
- võimlemistunnis hakkas klassikaaslasel halb;
- keegi on koera kooli toonud, koera omanikku pole võimalik leida.
81. Otsi ja loe.
Leia koolimajast evakueerumise plaan ja reeglid. Loe neid ja jutusta, kuidas tulekahju või mõne teise õnnetuse puhul tuleb koolis käituda.
Uued sõnad
aru saama = mõistma – понимать
eksi/ma, -da, -n – сбиваться с пути, ошибаться
hirmuta/ma, -da, -n – запугивать, устрашать
laadima, laadida, laen (akut) – заряжать
lõhkuma, lõhkuda, lõhun – разбивать, разрушать
ähvarda/ma, -da, -n – угрожать
süttima, süttida, sütib/süttib – загораться, воспламеняться
akulaadija, -, -t – аккумуляторная зарядка
pommiähvardus, -e, -t – бомбовая угроза, опасность взрыва
lukk, luku, lukku – замок
tikk, tiku, tikku – спичка
E-ülesanne 3
aru saama = mõistma –
eksi/ma, -da, -n –
hirmuta/ma, -da, -n –
laadima, laadida, laen (akut) –
lõhkuma, lõhkuda, lõhun –
ähvarda/ma, -da, -n –
süttima, süttida, sütib/süttib –
akulaadija, -, -t –
pommiähvardus, -e, -t –
lukk, luku, lukku –
tikk, tiku, tikku –