Rütmirõõm
Aafrika muusikakultuuri võib jaotada vastavalt kultuurimõjutustele kaheks suureks piirkonnaks:
- Põhja-Aafrika alad Egiptus, Maroko, Tuneesia, Alžeeria;
- Sahara kõrbest lõunapoolsed alad Ghana, Nigeeria, Mosambiik, Angola.
Muusika tähistab elu olulisi sündmusi
Saharast lõuna pool elavate rahvaste ja hõimude muusikakultuur on väga mitmekesine. Samas on laul, tants, pillimäng ja draamaelemendid omavahel tihedalt seotud. Traditsioone hoitakse elus, sest koos keele ja muu kombestikuga on neil väga oluline osa hõimu ja piirkonna identiteedi säilitamisel. Igal hõimul on oma laulud, tantsud, pillid.
Muusika tähistab inimese elu olulisi sündmusi: sünd, naiseks ja meheks pühitsemine, kosimine ja abielu, suguharude pealike valimine. Religioossetes rituaalides suheldakse jumalate ja esivanemate hingedega. Musitseerimine on ühistegevus, millest võtavad osa kõik hõimlased.

Esituslaad ja kõla
Suur osa Aafrika lauludest esitatakse eeslaulja ja koori vaheldudes. Meloodiad on lühikesed, need koosnevad 4–7 noodist, sageli kasutatakse pentatoonilist helilaadi.
Mitmehäälsele laulule on iseloomulik liikumine paralleelsetes tertsides, kvartides või kvintides. Laulu saadab tihti löökpillide ostinato. Lauldakse palju ja erinevatel põhjustel. Öeldakse, et kui aafriklane on mures, võib ta laulda mitu päeva järjest ja valada oma mure helidesse. Siin on ka 19. sajandil tekkinud laululiigi bluusi juured.
Rütm annab jõudu
Tähtsaim väljendusvahend Aafrika muusikas on rütm. Seetõttu on eriti olulisel kohal kõikvõimalike kõlavärvidega löökpillid, millel esitatud korduvad rütmimudelid annavad muusikale sageli sisendusliku ja nõidusliku värvingu.
Korraga võivad kõlada ka erineva meetrumiga rütmimudelid, millest sünnib polürütmia. See nähtus peegeldub nii muusikas kui ka tantsus, kus iga tantsija (või grupp) võtab oma liikumise aluseks erineva rütmi-ostinato. Tihti lauldakse tantsule kaasa ja raputatakse keha või käte külge kinnitatud kellukaid-kõristeid. Väga laialt on levinud kehapilli kasutamine: helisid tekitatakse käteplaksude, jalamatsude, reie- või rinnakupatsudega.
Löökpille on läbi aegade peetud pühadeks ja maagilisteks pillideks. Neid kasutatakse tantsu saateks, rituaalsetel, religioossetel ning ka poliitilistel tseremooniatel. Suur osa Aafrikas elavate rahvaste keeltest on tonaalsed, st sõna tähendus sõltub hääletoonist ja üks ja sama sõna võib tähendada erinevaid asju. Kuna ka kõnelevatel trummidel on võimalik tekitada erinevaid helisid, kasutatakse neid pille sageli suhtlemisvahendina. Sel moel on sõnade rütme ja tämbreid imiteerides võimalik edastada nii lühisõnumeid kui ka jutustada terveid lugusid.

Kuula
Blekete hõimu laul (Ghana), katkend

Atsiagbeko (tants Ghanast), katkend
Ksülofon ja kõlapulgad (Põhja-Ghana), katkend
Hutu lastelaul (Kesk-Aafrika), katkend
Mõtle
Polürütmia
Mängi mitmikrütmi kehapillil. Rütmi harjutamiseks järgi nõuandeid.
- Õpi iga rütmirida eraldi. Alusta käteplaksudest, ja kui see selge, lisa põlvepatsud.
- Harjuta kahe rea kokkumängu.
- Võta ette kolmas rida. Astu jalalt jalale, sest nii on lihtsam: tekib omamoodi tants.
- Liida kõigi ridade rütm. Harjuta rütmi aeglases tempos. Kui kindlustunne käes, korda kiiremini.
- Rütmid n-ö kehamälusse talletatud, ümise kaasa mõnd tuttavat viisi.
Tubli!

Pauside lugemisel ja meetrumi hoidmisel on abiks kõlapulgad, millel antakse neli lööki ette.
Märka
„Nàá-Ndongoáé“
Seda Kesk-Aafrika laulu esitavad kaks lauljat, kes mõlemad mängivad ka pöidlaklaveril. Kõlavärvi lisavad kõlapulgad ja kõlistid. Laul jutustab sellest, et kui naine nimega Nàá-Ndongoáé on vihane, siis on teda võimalik rahustada heade sõnadega.
„Nàá-Ndongoáé“ (Kesk-Aafrika)
- Lugu algab ühehäälse vabas rütmis sissejuhatusega.

- Esimeselt pöidlaklaverilt kostab meloodiakäik, mis kõlab korduvalt kogu laulu vältel.
- Teine pöidlaklaver lisandub alates kolmandast meloodiakäigust, dubleerides esimest pöidlaklaverit oktaavi võrra kõrgemalt.
- Kõlama hakkavad kõlapulgad ja kõlistid, kumbki erineva rütmimudeliga.
- Lisandub vokaal. Pärast sissejuhatavat ümisemist jätkavad lauljad vaheldumisi.
- Kui kõik partiid on kinnistunud, jätkub musitseerimine samal 8-löögilisel mudelil (vt noodinäidet).
- Mitu nooti kõlab sissejuhatuses? Mitut helikõrgust kasutatakse?
- Esimest meloodiakäiku korratakse kogu loo vältel. Mitmest löögist see koosneb?
- Mitmendal löögil alustavad kõlapulgad ja mitmendal lauljad?
- Kuula veel kord ja pane tähele Aafrika muusikale kõige iseloomulikumaid jooni: varieeritud motiivikordused, häälte vahelduv sisseastumine, pillide ükshaaval lisandumine üldisesse helikangasse, erinevate rütmimudelite üheaegne kõlamine, iseloomulikult särisev tämber.

Sithi Molweni


Ostinato'd
Wimmoweh

Rütmipillide ostinato'd
Musalugu
V | vasak käsi |
P | parem käsi |
käepats (laud) | patsuta käega lauale |
käepats (tool) | patsuta käega toolile |
pliiatsid (laud) | koputa pliiatsitega lauale |
pliiatsid (tool) | koputa pliiatsitega toolile |
Rütmiabi
Kõlapulgad annavad meetrumi ja mängivad neli lööki ette.