Aafrika

Musta mandri mõju muusikas

Rütmirõõm

Aafrika muusikakultuuri võib jaotada vastavalt kultuurimõjutustele kaheks suureks piirkonnaks:

  • Põhja-Aafrika alad Egiptus, Maroko, Tuneesia, Alžeeria;
  • Sahara kõrbest lõunapoolsed alad Ghana, Nigeeria, Mosambiik, Angola.
Aafrika kaart
​​Põhja-Aafrika alad jäävad ajalooliselt ja kultuuriliselt araabia mõjusfääri, lõunapoolseid võib pidada mustanahaliste põliselanike traditsioonilise kultuuri piirkonnaks. Aafrika muusika puhul räägitaksegi peamiselt viimasest.
Pidustused Nigeerias

Muusika tähistab elu olulisi sündmusi

Saharast lõuna pool elavate rahvaste ja hõimude muusikakultuur on väga mitmekesine. Samas on laul, tants, pillimäng ja draama­elemendid omavahel tihedalt seotud. Traditsioone hoitakse elus, sest koos keele ja muu kombes­tikuga on neil väga oluline osa hõimu ja piirkonna identiteedi säilitamisel. Igal hõimul on oma laulud, tantsud, pillid.

Muusika tähistab inimese elu olulisi sündmusi: sünd, naiseks ja meheks pühitsemine, kosimine ja abielu, suguharude pealike valimine. Religioossetes rituaalides suheldakse jumalate ja esivanemate hingedega. Musitseerimine on ühistegevus, millest võtavad osa kõik hõimlased.

Traditsioonid ja tänapäev

Esituslaad ja kõla

Suur osa Aafrika lauludest esitatakse eeslaulja ja koori vahel­dudes. Meloodiad on lühikesed, need koosnevad 4–7 noodist, sageli kasutatakse pentatoonilist helilaadi.

Mitmehäälsele laulule on iseloomulik liikumine paralleel­setes tertsides, kvartides või kvintides. Laulu saadab tihti löökpillide ostinato. Lauldakse palju ja erinevatel põhjustel. Öeldakse, et kui aafriklane on mures, võib ta laulda mitu päeva järjest ja valada oma mure helidesse. Siin on ka 19. sajandil tekkinud laululiigi bluusi juured.

Tuntumad pillid

Kõnelev trumm
​Liivakellakujuline trumm, mille mõlemad otsad on kaetud nahaga, need omakorda ühendatud nahast paelaga. Trummi hoitakse kaenla all ja paelu kaenla all kokku surudes või lõdvemaks lastes tekitatakse erinevaid kõlavärve.
Kõristi
​Kuivatatud pudelkõrvitsast valmistatud löökpill.
Pöidlaklaver
Tuntud ka kui kalimba või mbira. Pentatooniliselt häälestatud löökpill. Kõlakastile on kinnitatud erineva pikkusega metallist või bambusest liistakud (tavaliselt 830), mida mõlema käe pöialdega näpitakse. Mõnele neist „klahvidest“ võidakse kinnitada ka heli säravamaks muutmiseks metallist rõngad.
Kora
Näppekeelpill, mille kõlakast on valmistatud pooleks lõigatud suurest kuivatatud kõrvitsast, mis on nahaga kaetud. Pilli kaelale on kinnitatud keeled. Seda pilli mängivad põhiliselt mehed.
Ksülofon
Kindla helikõrgusega löökpill, mille puust plaatide alla on mõnikord kinnitatud kuivatatud kõrvitsatest valmistatud kõlakastid ehk resonaatorid. Resonaatoritele kinnitatud nahk või võrk tekitab Aafrika muusikale iseloomulikku särisevat kõla.
Kõnelev trumm. Kuula
Ksülofon ja marimbafon. Vaata

Rütm annab jõudu

Tähtsaim väljendusvahend Aafrika muusikas on rütm. Seetõttu on eriti olulisel kohal kõikvõimalike kõlavärvidega löökpillid, millel esitatud korduvad rütmimudelid annavad muusikale sageli sisendusliku ja nõidusliku värvingu.

Korraga võivad kõlada ka erineva meetrumiga rütmimudelid, millest sünnib polürütmia. See nähtus peegeldub nii muusikas kui ka tantsus, kus iga tantsija (või grupp) võtab oma liikumise aluseks erineva rütmi-ostinato. Tihti lauldakse tantsule kaasa ja raputatakse keha või käte külge kinnitatud kellukaid-kõristeid. Väga laialt on levinud kehapilli kasutamine: helisid tekitatakse käteplaksude, jalamatsude, reie- või rinnakupatsudega.

Löökpille on läbi aegade peetud pühadeks ja maagilisteks pillideks. Neid kasutatakse tantsu saateks, rituaalsetel, religioossetel ning ka poliitilistel tseremooniatel. Suur osa Aafrikas elavate rahvaste keeltest on tonaalsed, st sõna tähendus sõltub hääletoonist ja üks ja sama sõna võib tähendada erinevaid asju. Kuna ka kõnelevatel trummidel on võimalik tekitada erinevaid helisid, kasutatakse neid pille sageli suhtlemis­vahendina. Sel moel on sõnade rütme ja tämbreid imiteerides võimalik edastada nii lühisõnumeid kui ka jutustada terveid lugusid.

Rituaalne hõimutants Ugandas
Abraham Dumisani Maraire. „Mai Nozipo
Abraham Dumisani Maraire (mbira, ngoma trumm), Kronos Quartet
Traditsionaal. „Carillon pour deux koras
Moines Du Prieuré De Keur Moussa

Kuula

Blekete hõimu laul (Ghana), katkend
Traditsiooniline muusikuid kujutav Aafrika muster
Atsiagbeko (tants Ghanast), katkend
Ksülofon ja kõlapulgad (Põhja-Ghana), katkend
Hutu lastelaul (Kesk-Aafrika), katkend

Mõtle

Polürütmia

Mängi mitmikrütmi kehapillil. Rütmi harjutamiseks järgi nõuandeid.
  • Õpi iga rütmirida eraldi. Alusta käteplaksudest, ja kui see selge, lisa põlvepatsud.
  • Harjuta kahe rea kokkumängu.
  • Võta ette kolmas rida. Astu jalalt jalale, sest nii on lihtsam: tekib omamoodi tants.
  • Liida kõigi ridade rütm. Harjuta rütmi aeglases tempos. Kui kindlustunne käes, korda kiiremini.
  • Rütmid n-ö kehamälusse talletatud, ümise kaasa mõnd tuttavat viisi.

Tubli!

Pauside lugemisel ja meetrumi hoidmisel on abiks kõlapulgad, millel antakse neli lööki ette. 

Käteplaks
Põlvepats
Jalamats
Kõik koos

Märka

„Nàá-Ndongoáé“

Seda Kesk-Aafrika laulu esitavad kaks lauljat, kes mõlemad mängivad ka pöidlaklaveril. Kõlavärvi lisavad kõlapulgad ja kõlistid. Laul jutustab sellest, et kui naine nimega Nàá-Ndongoáé on vihane, siis on teda võimalik rahustada heade sõnadega.

„Nàá-Ndongoáé“ (Kesk-Aafrika)

  • Lugu algab ühehäälse vabas rütmis sissejuhatusega.
  • Esimeselt pöidlaklaverilt kostab meloodiakäik, mis kõlab korduvalt kogu laulu vältel.
  • Teine pöidlaklaver lisandub alates kolmandast meloodia­käigust, dubleerides esimest pöidlaklaverit oktaavi võrra kõrgemalt.
  • Kõlama hakkavad kõlapulgad ja kõlistid, kumbki erineva rütmimudeliga.
  • Lisandub vokaal. Pärast sissejuhatavat ümisemist jätkavad lauljad vaheldumisi.
  • Kui kõik partiid on kinnistunud, jätkub musitseerimine samal 8-löögilisel mudelil (vt noodinäidet).
  • Mitu nooti kõlab sissejuhatuses? Mitut helikõrgust kasutatakse?
  • Esimest meloodiakäiku korratakse kogu loo vältel. Mitmest löögist see koosneb?
  • Mitmendal löögil alustavad kõlapulgad ja mitmendal lauljad?
  • Kuula veel kord ja pane tähele Aafrika muusikale kõige iseloomulikumaid jooni: varieeritud motiivikordused, häälte vahelduv sisseastumine, pillide ükshaaval lisandumine üldisesse helikangasse, erinevate rütmimudelite üheaegne kõlamine, iseloomulikult särisev tämber.
Pillimäng, tants ja laul tähistavad kõiki argielu sündmusi

Si-si

Ostinato'd
Aafrika trumm

Ostinato'd

Agogo
Kõristid
Kõlapulgad
Trumm
Guiro
Djembe

Sithi Molweni

Aafrika traditsioonilised puidust käsitöönukud Kaplinnas, kaunistatud helmeste ja merekarpidega

Ostinato'd

Trummid
Djembe
Pulgad
Maracas
Suur tom
Kõik koos

Wimmoweh

Rütmipillide ostinato'd

1. hääl
2. hääl
3. hääl
4. ja 5. hääl
Kõik rütmipillid koos

Ikaboyé

Improviseeri rütmi-ostinato, kasuta kehapilli.

Musalugu

V

vasak käsi

P

parem käsi

käepats (laud)

patsuta käega lauale

käepats (tool)

patsuta käega toolile

pliiatsid (laud)

koputa pliiatsitega lauale

pliiatsid (tool)

koputa pliiatsitega toolile

Rütmiabi

Kõlapulgad annavad meetrumi ja mängi­vad neli lööki ette.

Käepatsude rütm
Pliiatsite rütm
Prügikasti rütm