- Maailmas on ... Helle Laasi järgi
- Dialoog „Tiina, aita mind!”
- Inimese iseloomustamine ülekantud tähendusega sõnadega
- Imelik inimene. Olivia Saare järgi
- Pere sissetulekud ja väljaminekud
- Kirjasõbra otsimine
- Varblase pangamaja. Jaan Rannapi järgi
- Seda sa nüüd oskad!
366. Loe.
Lugege. Esitage kahekõne õpikut kasutamata.
– Tiina, aita mind. Kuidas sa ütled mõtet „inimene, kes armastab teisi taga rääkida” teistmoodi.
– Lahendad ristsõna või? Las ma mõtlen. Inimene, kes armastab teisi taga rääkida, on vist ninatark.
– Ninatark? Ei, see ei sobi. See peab pikem sõna olema. Pealegi on ninatark see, kes on upsakas ja ülbe.
– Siis ma ei tea. Kas mõni täht on ristsõnas juba olemas?
– Jah. Esimesed kolm tähte on K, E ja E, keskel on P ja lõpus J ja A.
K E E _ _ P _ _ _ J A
– Siis tean. Inimene, kes armastab teisi taga rääkida, on keelepeksja.
– Keelepeksja. See sõna sobib. Kui naljakas sõna! Milleks ta oma keelt peaks peksma? Niisuguseid naljakaid sõnu on rohkemgi. Terve ristsõna ongi kokku pandud sellistest sõnadest. Kuula: laiskvorst, kiidukukk, jonnipunn.
– Huvitav ristsõna!
367. Loe ja tõlgi.
Loe ja tõlgi kirjalikult oma vihikusse. Kontrolli, kas su pinginaaber oskab sama teksti vene keelest eesti keelde tõlkida.
Maailmas on …
Helle Laasi järgi
Maailmas on palju puid – väikesi ja suuri.
Maailmas on palju loomi – väikesi ja suuri.
Maailmas on palju linde – väikesi ja suuri.
Taevas on palju tähti – väikesi ja suuri. Mõni ainult helendab rohkem.
Nii on ka ilmas inimesi – väikesi ja suuri. Aga kaugelt vaadatuna on nad kõik ühesugused. Astud lähemale, saad tuttavaks ega aja enam teistega segi. Aga see, kas ta teistest rohkem helendama hakkab, oleneb sellest, kui lähedalt sa oled teda näinud.
368. E-ülesanne 1
hädavares –
unimüts –
võrukael –
tuisupea –
pikanäpumees –
õnneseen –
naljahammas –
laiskvorst –
jonnipunn –
ninatark –
ihnuskoi –
mürakaru –
369. Korraldage võistlus.
Korraldage raadiodiktorite võistlus. Kes loeb kõige ilmekamalt ja aktsendita?
Unimüts
Ira Lember
Meil on üks Jüts,
kes korrast ei hooli,
iga päev tema
hilineb kooli.
Tunnis tal ees
veel unine nägu,
küllap jäi pooleli
unenägu.
Mis tal on viga,
nüüd ma siis tean:
unimüts sellel
Jütsil on peas.
Kui tal kord koju
jääks unimüts,
polekski unine
meie Jüts.
370. Loe ja tõlgi.
Loe ja tõlgi. Ütle,
1) missugune sa tahaksid olla;
2) missugune sa ei tahaks olla.
aeglane, arg, asjalik, graatsiline, ettevaatlik, heasüdamlik, heatahtlik, häbelik, hoolas, huumorimeelne, heatujuline, iseseisev, julge, jutukas, jõhker, kaval, kannatlik, kinnine, laisk, lohakas, lõbus, mitmekülgne, närviline, pahatahtlik, range, rumal, sõbralik, ebasõbralik, siiras, osavõtlik, uudishimulik, viisakas, virk, vaikne, ükskõikne, ülbe
371. Tõlgi.
Tõlgi eesti keelde.
Грубый и надменный человек, медлительная и доброжелательная девочка, строгая и терпеливая учительница, недоброжелательный и недружелюбный сосед, разносторонний и умный ученик, ленивая и неряшливая женщина, робкий и тихий мальчик, она любопытная и разговорчивая, она грациозная и весёлая, нервный и замкнутый, больной, у Ани красивая и хитрая улыбка (naeratus), у Виктории сильный характер.
372. Lugege osalistega.
Lugege osalistega. Miks on jutustusel niisugune pealkiri?
Imelik inimene
Olivia Saare järgi
„Mul on raha!”
„Kust sa said?”
„Isa andis.”
„Kui palju ta andis?”
„Kümme krooni.”
„Mis sa sellega teed?”
„Jäätist ostan.”
„Kas „Eskimo” või koorejäätist?”
„Koorejäätist. Seda saab kaks portsjonit. Lähme ruttu, näe, kiosk tehti lahti.”
„Küll on hea jäätis! Keele viib alla.”
„Vaata, jäätis hakkab sul juba sulama.”
„Sulagu. Ema ütleb ikka, et sulanud jäätis ei tee kurgule kurja.”
„Vaata, missugune jäätiseoja sul mööda pluusi alla voolab!”
„Las voolab, küll ema pluusi puhtaks peseb.”
„Oi-oi, sul on juba jäätiserada taga.”
„Olgu. Mul saigi isu täis. Ühest portsjonist oleks vist aidanud. Söö sina ülejäänu ära.”
„Ma ei taha.”
„Sina ei taha jäätist? Küll aga luiskab, nii et suu suitseb! Alles üleeile ostsid, andsid veel mullegi. Nüüd enam äkki ei taha.”
„Ei taha jah.”
„Imelik inimene! Mina pean nüüd jäätise minema viskama, sest tema ei taha seda süüa. Tõepoolest imelik inimene!”
373. Nõustu või ära nõustu.
Nõustu või ära nõustu.
Poiss keeldus jäätisest sellepärast, et
- ta ei armastanud jäätist;
- talle ei meeldinud tänaval jäätist süüa;
- ta ei saanud jäätist süüa, sest tal oli kurk haige;
- tal ei olnud isu;
- jäätis sulas ning oleks määrinud ta käed ja pluusi;
- sõber ei pakkunud talle jäätist kohe;
- poiss oli tüse ega võinud seepärast jäätist süüa;
- sõber pakkus jäätist alles siis, kui oma isu oli täis;
- ta oli imelik inimene, sõi ainult seda jäätist, mida ise ostis;
- sõpra võib nimetada ihnuskoiks.
374. Loe ja jutusta.
Loe tekste. Jutusta antud tekstinäidise põhjal ka oma pere sissetulekutest ja väljaminekutest.
- Vanemad kannavad Tiina pangakontole iga kuu taskurahaks 27 eurot. Tiina kasutab seda kosmeetikatarvete ostmiseks. Sel kuul sai Tiina endale ka uued teksapüksid, mis maksid 25 eurot.
- Mati saab iga nädal isalt taskuraha 5 eurot. Ta kulutab selle kiiresti ära, ostab kartulikrõpse, küpsiseid ja jäätist. Matil oli hiljuti sünnipäev ja vanaisa kinkis talle 20 eurot. Selle raha pani noormees hoiupõrsasse, sest ta kogub raha fotoaparaadi ostmiseks.
- Ema hoidis alles kõik ühe kuu arvete tšekid ja nüüd teame täpselt, et toidule kulus 329 eurot, kodukulude peale 167 eurot, teatripiletite peale 47 eurot, kõnedele neljalt mobiiltelefonilt 69 eurot. Peale selle sai isa uue jope, Tiina teksapüksid, ema moodsad saapad ja Mati põlve- ja küünarnukikaitsmed jalgratta- ja rulasõiduks.
- Kuu jooksul oli ka mitmeid planeerimata väljaminekuid. Triikraud põles läbi ja sellepärast tuli osta uus. See maksis 39 eurot. Emal oli gripp ja ravimite peale kulus ootamatult palju – üle 30 euro.
- Perekond Jõekäär on otsustanud sõita suvel automatkale Norrasse. Isa kannab selleks iga kuu eraldi pangaarvele 45 eurot. Isa arvestas, et kui suveks saab kokku 800–900 eurot, siis võib sõita.
375. Loe.
Loe. Jätka oma näidetega.
- Ma kulutan taskuraha nätsu ostmiseks, …
- Ema kulutab palju raha kosmeetikale, …
- Isa kulutab rohkem kui vaja tööriistade ostmiseks, …
- Suvel kulutame palju raha reisimisele, …
- Detsembris läheb palju raha kingituste ostmiseks, …
- Pangakaardiga on võimalik maksta toidu eest, …
- Perekonna suuremad väljaminekud viimasel aastal on olnud korteri remont, …
- Panga kaudu võib maksta elektri eest, …
376. Lugege lühidialooge.
Lugege lühidialooge. Koostage nendega sarnaseid dialooge.
- – Slava, kui palju kulub teie peres nädalas toidule?
– Täpselt ma ei tea, aga ema räägib iga päev, et toidule kulub järjest rohkem ja rohkem raha. - – Tanja, kas sa tead, kui suur on teie pere kuu sissetulek?
– Pole huvi tundnud. Ja tead, teiste inimeste rahaasjade kohta pole viisakas küsida. - – Nikita, kas sul on pangakaart?
– On küll. Mul on igasuguseid kaarte: mängukaardid, sõidukaardid, nimekaart, raamatukogukaart.
377. Loe jutustust.
Loe jutustust kaks korda. Kirjuta ümberjutustus.
Varblase pangamaja
Jaan Rannapi järgi
Kui ilmad jahedaks hakkasid minema, otsustas turuvarblane Silps panga asutada. Pangamaja oli sama hästi kui olemas – keegi oli turukioski katusele visanud tühja võikasti. Klientidest polnud samuti puudust. Turul oli linde rohkesti.
„Ühispank! Edu pant!” siristas Silps müügilaudade peal ja all.
„Leiad kaks terakest, paned ühe panka. Saad kolm leivaraasu, jätad kaks panka hoiule!”
Linnud ei saanud hästi aru, miks oli osa varast vaja hoiule anda, kuid Silps seletas: „Praegu on kõike rohkesti. Aga see ei tarvitse alati nii olla. Võib ka raskemaid aegu tulla. Siis on hea, kui abi omast käest.”
Seni olid varblased, tuvid ja tihased kõik, mis leidsid, oma kõhtu hoiule andnud. Aga kõht oli halb hoiukoht. Kõht ei kasvatanud hoiuvara.
Pangaga oli asi teisiti. Silps seletas: „Kaks tera panka tood, kolm tagasi saad.”
Ja hakkasidki linnud osa oma leiuvarast Silpsi panka paigutama. Vastu andis varblane lepalehe. „See on aktsia,” seletas Silps. „Tõend selle kohta, et nüüd olete kõik pangamaja kaasomanikud.”
Kaasomanikud võtsid aktsiad ja peitsid, kuhu keegi oskas. Silps ise enam turuplatsil ei kekselnud. Juhatajale jätkus pangamajas selletagi tööd ja leiba.
Aga ühel hommikul ronis kioski katusele klient kass. Tema ei tulnud midagi hoiule tooma, tema tuli lindude hoiuseid ära viima.
„Alustame pangajuhatajast,” arvas kass.
„Ei mitte,” siristas Silps ja lendas elektritraadile. „Enne ikka deebet ja kreedit!” siutsus ta sealt. Mis asjad need seesugused on, Silps ei teadnud, kuid panga juurde need käisid, seda oli ta kuulnud.
Kui turulinnud tulid järgmisel hommikul hoiuseid üle vaatama, puhus tuul läbi tühja pangamaja. Silps istus elektritraadil ja seletas, et klient kass oli kõik endale hoiustanud.
„Mida siis nüüd aktsiatega teha?” soovisid tihased teada.
Silps näitas nokaga turutädile, kes pühkis koltunud puulehti kokku. Silpsil endal aktsiaid ei olnud. Silpsil oli üht-teist ära peidetud. Silps oma edasise elu pärast muret ei tundnud.
378. Kirjelda.
Kirjelda, missuguse pildi sa jutustuse „Varblase pangamaja” juurde joonistaksid.
379. Rühmatöö.
Töötage rühmas. Koostage multifilmi stsenaarium „Varblase pangamaja”.
1. Arutage läbi, mitu kaadrit te planeerite.
2. Kirjutage kaadrite pealkirjad üles.
3. Koostage dialoogid:
- varblase ja erinevate lindude vahel multifilmi alguses;
- varblase ja klient kassi vahel;
- varblase ja lindude vahel multifilmi lõpus.
381. Loe ja kirjuta.
Loe. Vali üks lastest kirjasõbraks. Kirjuta kirjasõbrale lühidalt endast.
Ma õpin matemaatikakallakuga koolis. Välimuse poolest olen ma täiesti tavaline tüdruk, ma ei paista mitte millegi erilisega silma. Olen oma klassis kõige lühem heledate lokkis juustega tüdruk. Olen lühinägelik ja kannan prille. Iseloomult olen vaikne, tõsine ja natuke häbelik tüdruk. Armastan koduloomi. Mul on kodus viiekuune kaval ja uudishimulik kassipoeg Albert. Meil on ka internetiühendusega arvuti, kus mul on oma kodulehekülg. Ka kirjasõpru olen leidnud interneti kaudu. Suurema osa vabast ajast istungi arvuti taga.
Margit
* * *
Käin humanitaargümnaasiumis, aga mulle siin ei meeldi. Emakeel, inglise keel ja vene keel on mul tunnistusel „kolmed”. Mulle meeldivad tööõpetuse tunnid, mõnikord ka kehalise kasvatuse tund. Suurt tähelepanu pööran oma välimusele: soengule ja riietele. Koolis käin ainult ülikonnas ja lipsuga. Mulle ei meeldi lohakad ja ebaviisakad inimesed, eriti lohakad ja ebaviisakad tüdrukud. Meie klassi poisid ei saa aru, miks ma tüdrukutega alati viisakalt ja rahulikult räägin. Mulle meeldivad asjalikud ja tasakaalukad inimesed. Püüan ka ise selline olla.
Martin
* * *
Ma olen sale sportlik tüdruk. Mängin võrkpalli ja korvpalli. Vabal ajal armastan rulluiskudega sõita ja suvel ujuda. Jään oma välimusega inimestele kohe silma, sest olen punapea, põskedel on aga tedretähed. Iseloomult olen avameelne, heatahtlik ja siiras. Klassikaaslased peavad mind tuisupeaks ja võrukaelaks, aga ma arvan, et nad liialdavad. Vabal ajal teen karaoket ja käin diskodel.
Isabella
382. Kirjuta.
Tutvusta ennast kirjalikult nii, et internetist võimalikult palju kirjasõpru leida. Teata,
- kus ja kuidas õpid;
- milline on sinu välimus;
- missugune oled iseloomult;
- millega tegeled vabal ajal.
Uued sõnad
asuta/ma, -da, -n – основывать, учреждать
helenda/ma, -da, -n – светиться
hoiusta/ma, -da, -n – вкладывать, сдавать на хранение
paiguta/ma, -da, -n – помещать, устанавливать
hoiu/põrsas, -põrsa, -põrsast – копилка
hoius, -e, -t – вклад
hädavares, -e, -t – горемыка
keelepeksja, -, -t – сплетник
kurk, kurgu, kurku – горло
laiskvorst, -i, -i – лентяй
nalja/hammas, -hamba, -hammast – шутник
nina/tark, -targa, -tarka – умник
sissetulek, -u, -ut – доход
unimüts, -i, -i – соня
vara, -, - – имущество
väljaminek, -u, -ut – расход
õnneseen, -e, -t – счастливчик
jahe, -da, -dat – прохладный
E-ülesanne 3
asuta/ma, -da, -n –
helenda/ma, -da, -n –
hoiusta/ma, -da, -n –
paiguta/ma, -da, -n –
hoiu/põrsas, -põrsa, -põrsast –
hoius, -e, -t –
hädavares, -e, -t –
keelepeksja, -, -t –
kurk, kurgu, kurku –
laiskvorst, -i, -i –
nalja/hammas, -hamba, -hammast –
nina/tark, -targa, -tarka –
sissetulek, -u, -ut –
unimüts, -i, -i –
vara, -, - –
väljaminek, -u, -ut –
õnneseen, -e, -t –
jahe, -da, -dat –
Seda sa nüüd oskad!
- Loetle 10 omadussõna, millega saad inimest positiivselt iseloomustada.
- Loetle 10 omadussõna, millega saad inimest negatiivselt iseloomustada.
- Kirjelda ühe oma sõbra välimust, jutusta tema iseloomust ja huvidest.
- Anna klassikaaslasele 5 soovitust, kuidas tervislikult elada.
- Kirjuta endast inernetitutvustus teemal „Otsin kirjasõpra”.
- Loetle 5 teenust, mille eest tuleb korteris elades maksta.
- Loetle, millele ja kui palju kulub raha perekonnas ühe nädala jooksul.
- Jutusta, millele kulutad taskuraha.
- Koosta kirjalikult suurpuhastuseks vajalike tööde nimekiri.
- Kirjuta kaebekiri. Situatsioon: sa ostsid oma papagoile lemmikloomakauplusest kallist toitu. Müüja ütles, et see on parim papagoide toit. Sinu papagoi aga seda sööma ei hakanud. Sa tõid lahtise pakendi kauplusesse ja tahtsid raha tagasi. Müüja keeldus, sest pakend oli avatud.
- Service provided by Star Cloud LLC