Helivältus. Paus. Taktimõõt
Helivältused
Noodi- ja pausimärgid
Punkt noodi järel
pikendab nooti
poole võrra.👉
Taktimõõt
👉 Taktimõõdu ülemine number näitab, mitu lööki on ühes taktis.
👉 Taktimõõdu alumine number näitab, missuguse vältusega noot vastab ühele löögile.
Ühele löögile vastav noodivältus | Löökide arv taktis | ||
♩ | ♪ | ||
2-osaline taktimõõt | 2 | ||
3-osaline taktimõõt | 3 | ||
4-osaline taktimõõt | või C | 4 | |
6-osaline taktimõõt | 6 | ||
Enamlevinud rütmid
Nimetus | Kirjapilt | Kõla |
ti-ti |  | |
tai-ri |  | |
ta-i-ti |  | |
ti-ti-ri |  | |
ti-ri-ti |  | |
ti-ri-ti-ri |  |
Klaviatuur. Tähtnimetused. Märgid
Oktaavid, võtmed
Kõrgendus- ja madaldusmärk
Märgi mõju klaviatuuril
Märk noodijoonestikul
☝️ Bekarr (♮) on noodikirja keelumärk. Bekarr muudab dieesi või bemolli kehtetuks. Keeld kehtib taktijooneni.
☝️ Helistiku- ehk võtmemärgid kirjutatakse loo algusesse noodivõtme kõrvale ja need kehtivad noodirea lõpuni.
☝️ Juhuslik märk kirjutatakse noodi ette ja see kehtib taktijooneni.
Helilaad. Helistik
Helilaad
Duur on astmerida JO-st JO-ni.
👉
Moll on astmerida RA-st RA-ni.
👉
Helistik
👉 Helistik on helilaadi kõrgus helisüsteemis.
👉 Paralleelhelistikeks nimetatakse ühesuguste võtmemärkidega duur- ja moll-helilaadi.
Intervall. Akord
Intervall
👉 Intervall on kahe heli kõrguse vahe.
👉 Intervallide nimetused on ladinakeelseid arvsõnad, mis näitavad, mitu astet on ühest helikõrgusest teiseni.
☝️ Kolmkõlasid on võimalik ehitada helilaadi igalt astmelt.
☝️ Helilaadi esimeselt astmelt algavat kolmkõla nimetatakse toonikakolmkõlaks.
☝️ Laulude saateharmoonia kirjutatakse meloodia kohale akordimärkide abil, mis näitavad, missuguselt noodilt on akord ehitatud.
Akord
👉 Kooskõlaks nimetatakse mitme heli kõlamist ühel ajal.
👉 Kolmkõlaks nimetatakse kolme heli, mis järjestuvad tertsidena.
👉 Akord on vähemalt kolme eri kõrgusega heli üheaegne koos kõlamine. Enam kasutatakse I, IV ja V astmelt ehitatud akorde.
Dünaamika. Tempo
Dünaamika
👉 Dünaamika on helitugevus ja selle muutumine.
pp – pianissimo – väga vaikselt
p – piano – vaikselt
mp – mezzopiano – poolvaikselt
mf – mezzoforte – poolvaljult
f – forte – valjult
ff – fortissimo – väga valjult
Tempo
👉 Tempo on heliteose esitamise kiirus.
presto – väga kiiresti
vivace – elavalt, kiiresti
allegro – kiiresti
allegretto – liikuvalt, kergelt
moderato – parajalt, mõõdukalt
andante – rahulikult, jalutades
adagio – rahulikult
largo – laialt, väga aeglaselt
accelerando (accel.) – kiirendades
ritenuto (rit.) – aeglustades
tempo rubato – vabas tempos
molto – enam
meno – vähem
fermaat – pikendusmärk (it keeles fermata – peatus)
Vorm. Lõpetus
Vorm
👉 Vorm on muusikapala ülesehitus.
Kaheosaline lihtvorm | Rondo vorm |
AB | ABACA |
Kolmeosaline lihtvorm | Variatsioonivorm |
ABA või ABC | AA1A2A3A4 |
Lõpetus
👉 Volt märgib muusikapala lõpetamise viisi.
👉 Esimene lõpp – lauldakse esimese voldi lõpuni ja pöördutakse tagasi algusesse.
👉 Teine lõpp – kordamisel jäetakse esimene volt vahele ja liigutakse otse teise volti.
👉 Da Capo al Fine – heliteoses pöördutakse tagasi algusesse ja esitatakse see kuni sõnani fine.
👉 Dal Segno al Fine – muusikapalas hüpatakse eelmise segno märgi juurde ja lauldakse sealt kuni sõnani fine.
