Digitaalklaver
Pill, mis ei sega naabreid
Digitaalklaver on üks süntesaatori alaliik, mis on orienteeritud klaveri kõlale ja mängutehnikale. See on sageli ehitatud sämplimise põhimõttel: iga klahvivajutus toob kuuldavale varem salvestatud heli(d).
Klaverisarnaseks teeb instrumendi normaalmõõtmetes klaviatuur, klahvide puutetundlikkus ning pedaalid.
Digitaalklaver on väiksemate mõõtmetega kui pianiino. Ideaalseks harjutuspilliks teeb digiklaveri omadus, et seda saab mängida ka koduseid või naabreid segamata, kasutades kõrvaklappe.
Püsib hääles ja talletab
Digitaalklaver on eelhäälestatud ega lähe ise häälest ära.
Pillil on palju digitaalselt salvestatud tämbreid, sageli ka sekventser ja helivõimendus.
Digiklaverit on võimalik MIDI-liidese kaudu arvutiga ühendada. Sekventseri abil saab talletada lugusid andmekandjale ning neid maha mängida ka ilma arvutita.
- Digiklaveri klaviatuur on mõnevõrra väiksem.
- Klahvide puutetundlikkus on neil pillidel ühesugune.
- Digiklaver ei lähe häälest ära.
- Kõla järgi on neid kaht võimatu eristada.
- Klaveri pedaalid on digiklaveri omadest tundlikumad.
- Digiklaver on süntesaatori alaliik.
Rütmimasin
Trummi asemel
Rütmimasin on süntesaatori alaliik, millel tekitatatakse generaatori abil väga erineva tämbriga löökpillide helisid.
Tänapäeva rütmimasinad võivad sisaldada ka digitaalseid sämplinguid. Esimese rütmimasina valmistas 1978. aastal firma Roland.
