Peatükk 2.4 (Globaliseeruv maailm gümn)

Mitmekultuuriline ühiskond

Ühiskondi, mis on elanud muust maailmast üsna eraldatuna ning edendanud omanäolist kultuuri, nimetatakse ühekultuurilisteks. Samas, ühiskondi, mis koosnevad põhiliselt sisserändajatest, nimetatakse mitmekultuurilisteks. Ühed traditsioonilisemad ühiskonna mitmekultuurilisuse näitajad on ühiskonnas räägitavad keeled ja esinevad rahvused. Tegelikult on aga ühiskondade mitmekultuurilisusel palju aluseid: võib rääkida näiteks maa- ja linnakultuurist või noortekultuurist, sest maal ja linnas elavate inimeste elustiil on erinev, samuti on noortel omad eelistused ja hoiakud võrreldes vanemate inimestega. On ka võimalik vaadelda naisi ja mehi eri alakultuuride esindajatena.

Mitmekultuurilisus propageerib kultuurilist mitmekesisust kui väärtust omaette. Mitmekultuurilisus toimib paremini niisugustes ühiskondades, kus on palju erinevate kultuurikandjate rühmi ning kus poliitiline süsteem toetab väljendusvabadust ja soosib kultuuride vastastikust tundmaõppimist. Mitmekultuurilise ühiskonna tugevused on järgmised aspektid20.

  • Mitmekultuuriline ühiskond on põnev, selles levivad mitmekesised ideed ning on võimalik kogeda erisuguseid stiile ja olukordi. Kogedes enda kõrval teistsugust ning analüüsides erinevusi, märgatakse ja avastatakse paremini ka sarnasusi ja ühisosa.
  • Mitmekultuurilises ühiskonnas (eriti sellises, kuhu immigrandid on saabunud suhteliselt hiljuti) on vähemused sageli olukorras, kus nad peavad olema tugevad ja leidlikud. Sellistena muudavad nad terve ühiskonna tugevamaks ja uuenduslikumaks.
  • Mitmekultuurilise ühiskonna liikmetel on tänu paljude kultuuride mõjudele võimalik kujuneda mitmekesisteks, tolerantseteks ning dünaamilisteks isiksusteks. Väärtushinnangud ja demokraatia mõiste on sellises ühiskonnas laiemad.
  • Maailm muutub üha enam vastastikku sõltuvaks nii majanduslikult, poliitiliselt kui ka sotsiaalselt. Eri kultuuridega kontaktis olles suudetakse edukamalt ühendada eri süsteeme ning parandada sellega kogu maailma sidusust. Mitmekultuuriline riik on oma olemuselt rahvusvahelisem ning sellises riigis mõistetakse paremini ka ülejäänud maailma. Mitmekultuurilisus annab tänapäeva riigile dünaamilise ja areneva imago.

Vastukaaluks saab esitada ka mitmekultuurilise ühiskonna nõrkusi või ohte. Näiteks

  • On selliseid mitmekultuurilisi ühiskondi, kus iga rühm säilitab oma erijooni, kuid ühisväärtuste leidmise ja väljatöötamisega ei tegelda. Kui kultuurirühmad on sotsiaalselt alla surutud ning neil on ülejäänud ühiskonnaliikmetega suhtlemisel probleeme, siis teravnevad väärtushinnangute konfliktid.
  • Ühiskondades, kus on allasurutud vähemuskultuure, levivad kergesti ideed kultuuride hierarhiast – enamuskultuuride kandjad arvavad, et nende kultuur on kõrgem ja parem kui vähemuste oma. Vähemuskultuuridesse kuulujatel on suuremaid probleeme töö leidmisel ja ühishüvedest osasaamisel. See omakorda kallutab neid kergemini kuritegevusele.
  • Kui vähemuskultuuridele pööratakse vähe tähelepanu, siis neid ka ei mõisteta. Vähesest mõistmisest pole kaugel vääritimõistmine, mis on kõige sagedamini konfliktide allikaks. Nii tekivad näiteks müüdid mõnest rahvast kui patuoinast. Vähemusi võidakse süüdistada mõne ühiskonnaprobleemi põhjustamises.
  • Mitmekultuurilises ühiskonnas võetakse vahel kuulda vaid domineerivate rühmade häält ning teisi eiratakse. Mitmekultuurilisuse respekteerimise sildi all hoiab mõni valitsus tegelikult kontakti vaid vähemuste esindajatega, tõstes neid esile kui eliiti ning lõhestades sellega tervet kogukonda.

Info

Mitmekultuurilistest ühiskondadest rääkides kasutatakse mitmeid metafoore. Sulatuspoti metafoor (ingl ‘melting pot’) kirjeldab ühiskonda, kus immigrantidega kaasa tulnud kultuurid segunevad omavahel ilma riigipoolse sekkumiseta. Salatikausi metafoor (ingl ‘salad bowl’) juhib tähelepanu kultuuride kõrvuti eksisteerimisele, sulandumata ühenäoliseks kultuuriks. Kultuuriline mosaiik (ingl ‘cultural mosaic’) kirjeldab ühiskonnas olevate rahvuste, keelte ja kultuuride kooseksisteerimist, nende mitmekesisuse säilimist ning ühiskonda panustamist.

Mitmekultuuriline Eesti

Eesti rahvastiku koosseisus toimus Nõukogude ajal murranguline muutus. 1930ndate lõpus oli eestlaste osakaal rahvastikus ligi 90%, aga 1980ndate lõpuks moodustasid eestlased vähem kui 2/3 elanikkonnast. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel elab Eestis püsivalt 192 rahvuse esindajaid. Suuremad rahvusrühmad Eesti püsielanike hulgas on eestlased (889 770 = 68,7%), venelased (321 198 = 24,8%) ja ukrainlased (22 302 = 1,7%). Valgevenelaste (12 419) ja soomlaste (7423) osatähtsus jääb alla 1%. Üle saja esindajaga rahvusi on Eestis kokku 37. Teisisõnu on Eesti paljurahvuseline ühiskond. Lisaks võib öelda, et enamik eestlasi on teiste rahvustega segunenud ning täiesti puhastverd eestlast pole olemas.

Mõnevõrra problemaatiliseks teeb mitmekultuurilise Eesti mõistes see asjaolu, et riik on üles ehitatud rahvusriigi aluspõhimõttel. Põhiseaduse preambul sätestab, et Eesti riik „peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade”. Võib arvata, et eesti keele ja kultuuri kaitsmise ning samal ajal vähemustele oma keele ja kultuuri tagamise probleem jääb Eestis ka edaspidi päevakorda. Kuna suurim vähemusrühm on venelased ning Vene riigil on oma huvid oma „kaasmaalaste” kaitsmisel ja toetamisel, on teema ka poliitiliselt tundlik. Sageli saab Eesti rahvusvahelisel areenil ka etteheiteid. Nt Amnesty Internationali 2017. aastal, et määratlemata kodakondsusega inimeste arv on 80 000 s.o 7% rahvastikust ja enamik neist on vene keelt kõnelevad inimesed. Suur osa rahvusvahelistest inimõigusorganisatsioonidest pole Eestis inimõiguste rikkumist tuvastanud. Samas näitavad lõimumisteemalised uuringud ühiskonna kihistumist ka etnilistel põhjustel, mis nõuaks riigilt suuremat panust sallivuse edendamisse. Ajalooliselt on Eesti olnud eesrindlik vähemuste kultuuride kaitsja. 1926. aastal võeti Eestis vastu vähemusrahvuste kultuuriautonoomia seadus, mis andis teistest rahvustest inimestele seadusliku tagatise oma rahvuskultuuri säilitamiseks ja arendamiseks.

Uurimiseks
  • Omaette huvitav teema on sport, migratsioon ja mitmekultuurilisus. Nimelt näeb koondiste koosseisudes aina enam võõramaalasi. Uuri, millistest rahvustest sportlased esindavad riikide koondisi mitmesugustel spordialadel.
  • Uuri, kuidas ja missuguste seadustega on Eestis tagatud vähemuste õigused. Kas selline õiguste kaitse on sinu arvates piisav?
  • Missuguseid seoseid saab esitada ajaloos toimunud koloniseerimise ja tänapäeval toimuva migratsiooni vahel? Kas varasematest koloniaalriikidest rändab enam inimesi n-ö emamaale?

Mõningaid näiteid mitmekultuurilistest ühiskondadest

MITMEKULTUURILINE Ameerika

USA Ameerika Ühendriikides on immigratsioon ühiskonda mõjutanud alates 19. sajandi esimesest poolest. Ameerika paljurahvuselist ühiskonda kirjeldati kuni 1970ndateni nn sulatuspoti metafooriga. Immigrandid ja immigrantide rühmad sulandusid Ameerika ühiskonda omal kiirusel ja moel. Ehkki sulatuspoti metafoor on veel praegugi USA-s laialt levinud, on sotsioloogid ja ajaloolased seda alates 1970ndatest kritiseerinud kui kultuurilise mitmekesisuse homogeensesse vormi surumist. Sündis salatikausi metafoor, mis rõhutab assimileerimise asemel kultuuriliste eripärade säilimist üksteise kõrval elades.

New York

MITMEKULTUURILINE KANADA

Kanada valitsus võttis mitmekultuurilisuse vastu 1970. ja 1980. aastatel ametliku poliitikaga peaminister Pierre Elliot Trudeau valitsuse ajal. Sageli peetakse Kanada valitsust mitmekultuurilise ideoloogia õhutajaks, kuna ta on avalikult rõhutanud immigratsiooni sotsiaalset olulisust. Kanadat peetakse progressiivseks, mitmekesiseks ja mitmekultuuriliseks. Kanada ühiskonna kirjeldamisel kasutatakse kultuurilise mosaiigi metafoori.

MITMEKULTUURILINE PRANTSUSMAA

Prantsusmaa seaduse kohaselt on prantslane inimene, kellel on Prantsuse kodakondsus, sõltumata tema päritolu- või elukohamaast. Rahvuselt prantslaseks olemine ei eelda seega etniliselt prantslaseks olemist. Sellest tulenevalt ei kogu Prantsuse statistikaamet andmeid elanikkonna keele, religiooni ega etnilise päritolu kohta. Prantsusmaa on oma universaalsetel väärtustel põhineva rahvusluse ideega soosinud eri rahvaste segunemist. Rahvarühmade segunemise kõrval tuntakse Prantsusmaal uhkust põliskultuuri ja immigrantide kultuuride sulandumisel tekkinud vormide üle rahvusmuusikas, filmides ja kirjanduses. Sellest hoolimata on sedasorti rahvusriigimudelile juba 1980ndatest peale leidunud ka oponente. Viimastel aastatel korraldatud küsitluste põhjal on täheldatav rassistlike ja immigratsioonivastaste seisukohtade kasv.

Minu teadmised 

Vaata videoloengust (vali eestikeelsed subtiitrid) Kanada lähenemist integratsioonile. Loetle kolm põhjust, mis sind kõige enam üllatasid.

Palun oota