Kogu meie elu on tihedalt seotud mitmesuguste ainete ja materjalidega. Enamik meie kasutatavaid aineid on liitained.
Liitained jagunevad hapeteks, alusteks ja sooladeks.
Happed
Happeid tuntakse ja kasutatakse kaua aega.
Happeid leidub igas köögis ja neid kasutatakse toidutegemisel.
Kurkide ja seente marineerimisel kasutatakse äädikhapet. Sidrunhapet lisatakse jookidele, samuti lisatakse seda koos soodaga küpsetistele taigna kergitamiseks.
Piimhape tekib piima hapnemisel, seda leidub ka hapukurkides ja hapukapsastes.
Ka puuviljades ja marjades leidub happeid, mis annavad neile meeldiva hapuka maitse.
Sidrunhapet leidub sidrunites, apelsinides ja mandariinides, õunhapet õuntes ja pirnides, oblikhapet leidub rabarberis ja spinatis.
Hapete ühine omadus on nende hapu maitse. Sellest tuleneb ka nende nimetus.
hapukapsas | marineeritud seened | sidrun |
 |  |  |
| ||
rabarber | pirn | hapupiim |
 |  |  |
Ohutusnõuded hapete kasutamisel
Hapete hulgas on väga tugevaid happeid. Need on näiteks väävelhape, lämmastikhape ja soolhape. Neid happeid leidub näiteks puhastus-vahendites. Väävelhapet leidub akudes, patareides, WC puhastusvahendites.
Patareid ja akud sisaldavad väävelhapet.
Soolhapet leidub metall-esemete ja valamute puhastusvahendites. Soolhapet leidub ka eluslooduses. Nõrgem soolhape kuulub inimese maomahla koostisse, kus ta aitab kaasa toiduainete lagundamisele.
Tugevate hapete kasutamisel tuleb olla ettevaatlik.
Nahale sattudes võivad happed tekitada söövitust, mis sarnaneb põletusega. Eriti ohtlik on tugevate hapete sattumine silma.
See võib põhjustada isegi pimedaks jäämist.
Riietele võivad happed söövitada auke.
Ohutuse tagamiseks hapete kasutamisel on vajalikud kaitsevahendid: kummikindad, vajadusel ka prillid.
Nahale või riietele sattunud hape tuleb kiiresti veega maha pesta.
1. Happed on ohutud ja nendega ei pea ettevaatlik olema. | |
2. Väävelhapet leidub autoakudes ja patareidedes. | |
3. Happeid sisaldavad paljud puhastusvahendid. | |
4. Inimese ja teiste imetajate organismis happeid ei leidu. | |
5. Tugevate hapetega töötamisel tuleb kasutada kaitsevahendeid. | |
6. Happed võivad söövitada nahka ja riiet. | |
7. Kui tugev hape satub nahale, tuleb see koht koheselt sidemega kinni siduda. | |
Happevihmad
Kütuste (põlevkivi, kivisüsi, nafta jt) põletamisel satub õhku väävlit. Autode heitgaasidest ja tööstusest jõuab õhku lämmastikku. Lämmastikuühendeid tekib ka äikese ajal.
Õhus olevad väävli- ja lämmastikuühendid ühinevad õhus olevate veepiiskadega. Selle tulemusel muutub vihmavesi happeliseks. Vihmasaju ajal jõuab happeline vesi maapinnale ja veekogudesse.
Happevihmad kahjustavad eriti okaspuid. Nende okkad muutuvad kollaseks ja puud võivad kuivada. Ka veekogude vesi muutub happelisemaks. Seetõttu võivad seal hukkuda taimed ja loomad.
Happevihmad kahjustavad ka ehitisi, metalle, mälestussambaid. Eriti tundlikud materjalid happevihmade suhtes on lubjakivi ja marmor.
1. Kuidas võib põlevkivil toimiv elektrijaam põhjustada happevihmade teket?
2. Järjesta happesademete tekkimise etapid.
- Pilvest sajab haput vihma ehk happevihma.
- Väävliühendid ühinevad veepiiskadega.
- Veepiisad kogunevad pilvedeks.
- Kütuste põletamisel satub õhku väävlit.
3. Vasta küsimustele.
- Kuidas kahjustavad happesademed okaspuid?
- Kuidas mõjuvad happesademed veekogudele?
- Kuidas võivad happesademed kahjustada ehitisi?
