Saateks

Süvendatud tutvumine füüsikaga algab tavaliselt klassikalisest mehaanikast. Põhjus on selles, et klassikaline mehaanika kirjeldab makroskoopiliste kehade liikumist neile mõjuvate jõudude toimel, selle liikumise põhjusi ja tagajärgi, seega meid vahetult ümbritsevat maailma. Klassikalise mehaanika aluseks on Newtoni seadused. Selles õpikus vaatamegi ainult klassikalist mehaanikat, nimetades seda lihtsalt mehaanikaks.

Füüsika üldse, sealhulgas ka mehaanika, on katseline teadus. Seetõttu öeldakse, et füüsikas on tõe kriteeriumiks katse. Tähendab see seda, et põhialuseks on katse (eksperiment), füüsika seadused on saadud aga katsetulemuste üldistamise teel ja vormistatud matemaatiliselt. Seetõttu on füüsika matemaatiline ja matemaatika osku­sest sõltub ka see, kui palju me füüsikast aru saame. Erinevus matemaatikast on aga selles, et igas füüsikavalemis on selles olevatel suurustel alati kindel füüsikaline tähen­dus ja kindel ühik. Järgnevas näeme, et juba lihtsa koolifüüsikaga saab seletada väga paljusid füüsikanähtusi. Nii näiteks saame mehaanikas näidata, miks kehad liigu­vad just nii, aga mitte teisiti.

Õpikus on neli peatükki. Kinemaatika peatükis käsitleme liikumise matemaatilist kirjeldamist ja sellega seotud mõisteid. Dünaamika peatükis uurime, kuidas liiku­mine toimub ja kuidas see sõltub kehade vahelistest vastastikmõjudest, mida me füüsikas kirjeldame jõudude kaudu. Siin panemegi kirja Newtoni seadused ja näitame nende rakendamist. Kolmandas peatükis vaatame jäävusseadusi ja räägime, kuidas need järelduvad Newtoni seadustest. Neljandas peatükis vaatame lühidalt mehaanilisi võnkumisi ja laineid.

Põhitekstile lisaks on õpikus toodud palju näiteid, mis aitavad esitatust paremini aru saada. Samuti on mõne teema juures veel kommentaarid. Need on mõeldud täiendavaks lugemiseks ja üldistavad tekstis esitatut. Selleks, et füüsikast paremini aru saada, tuleb lahendada lihtsamaid füüsikaülesandeid. Seetõttu on iga peatüki lõpus toodud valik ülesandeid, mille iseseisev lahendamine näitab, kuivõrd olete õpitust aru saanud. Nende ülesannete lahendamine annab ka oskuse lahendada teisi lihtsamaid füüsikaprobleeme ja mõista füüsikaliste seoste olemust. Ilma ülesandeid lahendamata ununeb õpitu kiiresti ja seetõttu pole õpitust ka mingit kasu.

Autorid tänavad õpiku toimetajat Kuldar Traksi toimetamise käigus tehtud asjalike märkuste ja tähelepanekute eest, mis olid suureks abiks õpiku teksti arusaadavamaks muutmisel.

Rein-Karl Loide
​Toomas Reimann