Peatükk 1.1 (Ühiskond 6. kl)

Milleks suhelda?

Mida annab meile suhtlemine?

Mis on suhtlemine?

Suhtlemine on üks olulisi inimese vajadusi, see on loomulik osa meie igapäevaelust. Inimene tahab teistega suhteid luua, koostööd teha, lähedust ja ühtekuuluvust tunda. Me suhtleme nii suuliselt, kirjalikult, märkide abil kui ka kehakeelega. Isegi kui sa mitte midagi ei ütle, suhtled sa näoilme või kehahoiaku kaudu. Kui sa vaatad vestluse ajal kella või jalutad vaikides tuttavast mööda, on see üks suhtlusviisidest.

Suhtlemise ja suhete kohta on mitmesuguseid kõnekäände ja vanasõnu. Aruta, mida need tähendavad ja kas need vastavad sinu arvates tõele. Leia veel mõni kõnekäänd või vanasõna suhtlemise kohta.
Ka loomad suhtlevad omavahel, nad kasutavad häälitsusi, kehakeelt ja lõhnu. Kas sul on mõni koduloom? Mille järgi sa aru saad, et ta on näljane, hirmunud või et ta tahab hoopis mängida?
  • silmapilgutus sõbrale
  • punaste pükste kandmine
  • telefonikõne vanaemale
  • indiaanlaste suitsusignaalid
  • mõtete päevikusse kirjutamine

Mida suhtlemine annab?

Inimesed suhtlevad selleks, et teavet hankida ja edastada, otsuseid langetada, oma veendumusi kujundada, konflikte lahendada ja meelt lahutada. Suheldes hangime teadmisi ja kogemusi ning jagame neid teistega, et igapäevaelus paremini toime tulla, näiteks seda, kuidas lugema õppida, süüa teha, rattaga sõita.

Samuti õpime suheldes mõistma oma kultuuri ning kohanema selle normide ja reeglitega. Näiteks saame teistelt teada, kuidas viisakalt käituda ja mida peetakse heaks tooniks.

Suheldes väljendatakse ka oma tundeid ja saadakse teada, mida teised tunnevad. Nii leitakse sõpru ja hoitakse peres häid suhteid.

Inimest panevad tegutsema teatud vajadused, mida võib jagada bioloogilisteks ja ühiskonnast tulenevateks. Bioloogiliste ehk põhivajaduste hulka kuuluvad näiteks janu, nälg ja uni. Ühiskonnast tulenevad vajadused on näiteks soov tunda ühtekuuluvust ja ennast teostada
  • Nimeta põhjuseid, miks inimesed omavahel suhtlevad.

Robinson Crusoe üksikul saarel

Ma hakkasin nüüd tõsiselt vaagima oma olukorda ja neid tingimusi, milles mul tuli elada, ja oma mõtteid kirja panema – mitte niivõrd selleks, et pärandada neid inimestele, kes peaksid minu saatust jagama [---], kuivõrd selleks, et neid mõtteid, mis mind päevast päeva piinasid, välja öelda; ja kuna mu mõistus hakkas nüüd juba meeleheitest jagu saama, siis ma püüdsin end jõudumööda lohutada teadmisega, et oleks võinud ka hullemini minna; ja erapooletult nagu võlgnik ja võlausaldaja panin ma kirja kõik halva, mis mul tuli taluda, ja hea, mis mul sellele halvale vastu oli seada.

Daniel Defoe. Robinson Crusoe. Tlk Valter Rummel. Tallinn, 2007

Daniel Defoe romaani eestikeelne väljaanne

Halb

Ma olen inimühiskonnast lahutatud, olen üksiklane, kes on inimeste seast välja heidetud.

Mul pole kedagi, kellega rääkida või kellele hinge puistata.

Hea

Aga ma olen elus, ja mitte uppunud nagu kõik mu laevakaaslased.

Aga ma ei ole veel nälga surnud ega hukkunud sel viljatu pinnal, kus pole midagi, millest inimene elatub.

  • Mida oli Robinson Crusoel üksikul saarel raske taluda? Mis sa arvad, miks?
  • Kas oled vahel tundnud, et ei taha kellegagi suhelda? Millal?
  • Miks tahab iga inimene vahel üksi olla?

Ma tean, et...

  • Suhtlemine on üks inimese olulisematest vajadustest. See on tähtis osa meie igapäevaelust.
  • Suheldes hangime ja edastame infot, väljendame oma tundeid, jagame kogemusi ning õpime seeläbi paremini meid ümbritsevas keskkonnas toime tulema.
Palun oota