Peatükk 4.1 (KEAT)

Hädaolukorrad

Oluline on aru saada, millised hädaolukorrad võivad meid ohustada ja kuidas elutähtsate teenuste katkemisel hakkama saada. Hädaolukorrad on enamasti ootamatud, kuigi vahel on võimalik nende toimumist ka prognoosida, näiteks tormi või üleujutuse korral. Kõige paremini saab igaüks valmistuda oma perega, pidades silmas, et pere saab nädala iseseisvalt hakkama. Tea, et hädaolukorras võib ka abijõududel abi osutamine palju kauem aega võtta.

Saad teada:

  • Millised hädaolukorrad võivad Eestis tekkida?
  • Millised on elutähtsad teenused?
  • Mida ja kui palju peaks olema koju varutud?

Torm

Mis võib olla juhtunud?

  • Surnuaed otsustati ümber kujundada.
  • Surnuaeda külastas Une-Mati.
  • Surnuaialt käis üle torm.
  • Möllas maru.

Üleujutus

  • Üleujutus võib ohtlikuks muutuda kiiresti. Järgi ametlikke juhiseid.
  • Kui pead kodust lahkuma, võta kaasa vaid hädavajalik.
  • Üleujutus on tore vannipäev kogu majale.
  • Mitte midagi hullu üleujutusest ei sünni: vesi tuleb ja läheb. Kõik on korras.
  • Üleujutus kahjustab hooneid, elektriseadmeid ja ohustab inimesi ja loomi.
  • Üleujutuse keskmesse ei tohi minna ägedat pilti püüdma. Võid ennast ja teisi ohtu seada.

Tuisk

  • Lumetuisk pole kunagi ohtlik.
  • Lumetuisk võib ohtlikuks muutuda kiiresti.
  • Kui autoga sõitma minna, peab arvestama tee- ja ilmaoludega.
  • Talvisel ajal olgu autos lumelabidas ja tekk.
  • Talvisel ajal olgu auto kütusepaak vähemalt pooltäis.

Kemikaalid

  • Kemikaalid pole kunagi ohtlikud.
  • Kemikaalidega võivad juhtuda ohtlikud õnnetused.
  • Järgi ametlikku infot ja hoidu ohtlikest kohtadest.
  • Kemikaalid võivad reostada pinnast või saastada õhku.
Palun oota