Katsenõue on täidetud, kui noorkotkas:
Droon ehk mehitamata õhusõiduk (MÕS) lendab automaatselt või kaugjuhtimisel nii, et selle pardal ei ole pilooti.
Lisaks mehitamata õhusõidukitele kasutatakse ka näiteks mehitamata vee- ja maismaasõidukeid. Selles peatükis keskendutakse mehitamata õhusõidukitele.
Rahvusvaheliselt kasutatakse mehitamata õhusõiduki kohta lühendeid UAV (Unmanned Aerial Vehicle) või UAS (Unmanned Aircraft System).
Mehitamata õhusõidukeid on erinevaid. Enamlevinud on neli droonitüüpi:
FPV-droon on kiire ja väle. Piloot näeb spetsiaalsete prillidega reaalajas drooni kaamera kuva, justkui istuks ise drooni sees. Kasutatakse võidusõitude filmimiseks, filminduses ja sõjanduses.
Vaatlusdroon on stabiilne ja töökindel. Hea kaamera, pikk lennuaeg ja GPS teevad sellest peamise tööriista kaardistamisel, päästetöödel ja järelvalves. See on kõige levinum droonitüüp.
Jäigatiivaline droon töötab nagu lennuk mitte nagu kopter. Tiivad annavad palju pikema lennuulatuse ja -aja, mistõttu sobib see ideaalselt suurte alade kaardistamiseks ja pikkade marsruutide läbimiseks. Vajab stardiks ja maandumiseks rohkem ruumi.
Heksakopterdrooni kuus mootorit annavad rohkem tõstejõudu ja töökindlust. Kui üks mootor läheb rikki, suudab droon siiski ohutult maanduda. Kasutatakse raskemate kaamerasüsteemide ja eriseadmete kandmiseks.
Droone kasutatakse paljudes erinevates valdkondades ja ametites. Oma töös kasutavad mehitamata õhusõidukeid näiteks päästjad, elektrikud kui ka videograafid.
Päästetööd – droon leiab eksinud matkaja metsast termokaamerat kasutades kiiremini kui terve otsingumeeskond jalgsi.
Põllumajandus – droon pihustab väetist täpselt sinna, kuhu vaja, ja säästab nii kemikaale kui ka aega.
Ehitus ja taristu – sillad, kõrgepingeliinid, tuulikud – droon kontrollib üle kohad, kuhu inimene end ohtu seadmata ei pääse.
Kaardistamine – droon suudab paari tunniga kaardistada ala, mille tavapärasele mõõdistamisele kuluks päevi.
Film ja meedia – kaadreid, mida varem sai teha ainult helikopteriga, on nüüd võimalik filmida palju väiksema eelarvega.
Sõjandus ja riigikaitse – droonid koguvad luureinfot ja täidavad ohtlikke ülesandeid pilooti ohustamata.
Droon leiab metsas eksinud matkaja termokaameraga kiiremini kui jalgsi liikuv otsingumeeskond. | |
Põllumajanduses kasutatakse droone ainult loomade jälgimiseks. | |
Droon saab pihustada väetist täpselt vajalikku kohta ning säästa aega ja kemikaale. | |
Droon aitab kontrollida ohtlikke või raskesti ligipääsetavaid kohti ehituses ja taristus. | |
Droonidega ei saa kontrollida sildu ega kõrgepingeliine. | |
Päästjad ei kasuta droone oma töös, kuna peavad ise veenduma olukorra ohtlikkuses. |
Kaugpiloot on lennuoperatsiooni ajal drooni aktiivselt juhtiv isik.
Käitaja on isik või juriidiline isik[joonealune: nt ettevõte], kelle nimele on droon registreeritud ja kes vastutab selle nõuetekohase kasutamise eest. Erakasutuses on käitaja ja kaugpiloot üldjuhul sama isik.
Drooninduses kasutatakse tihti erinevaid lühendeid. Seetõttu on oluline neid teada. Tutvu erinevate lühenditega.
Registreerimine Transpordiameti süsteemis LOIS. | Ei ole vajalik registreerimine |
Alla 250 g kaaluv droon kaameraga (salvestab inimeste pilte). | Alla 250 g kaaluv droon kaamerata. |
Droon kaaluga 250 g või raskem. | |
Üle 20 kg kaaluv droon. Kohustuslik ka vastutuskindlustus. |
Enne drooni käitamist tuleb tunda selle põhikomponente. Lennuohutuse tagamiseks on oluline mõista iga drooni osa rolli ja ülesannet.
Oluline on ka teada, milliseid osasid kontrollida enne drooni lennutamist.
Töötleb andureid ja hoiab drooni tasakaalus | |
Reguleerib iga mootori kiirust | |
Edastab kaamera videopildi prillide vastuvõtjasse | |
Võtab vastu raadiosaatja signaali ja edastab käsklused FC-le | |
Toidab kõiki pardasiseseid süsteeme elektrienergiaga |
Drooni üks osa on liitiumioonaku. Kuigi liitiumioonakud on tõhusad ja teevad meie elu mugavamaks, võivad need ka ohtlikud olla. Eriti ohtlikuks muutuvad akud siis, kui neid kasutatakse või hoiustatakse valesti.
Loe Päästeameti kodulehelt, mida teha kui süttib liitiumioonaku.
Euroopas kehtivad droonidele ühtlustatud reeglid (EASA). Eestis vastutab nende rakendamise eest Transpordiamet.
Vastavalt riskitasemele on kolm droonide käitamise kategooriat. Neist kõige väiksema riskiga kategooria on avatud kategooria. Avatud kategooria on kõige vabam viis drooni lennutada.
Luba ei ole vaja, kui:
Kui üks nõuetest on täitmata, tuleb eraldi luba taotleda.
Selleks, et drooni lennutamine toimuks ohutult on oluline teada mitmeid ohutusreegleid.
Enne drooni lennutamist peab kontrollima, millised on hoiatused või keelualad. Selleks peab silma peal hoidma järgmistel allikatel:
Vastutaja on alati piloot. Geopiirangute moodul ei asenda piloodi kontrolli.
Lennutan 200 g C0-drooni (kaamerata) pargis, kus käivad üksikud inimesed. Kõrgus 60 m.
Lennutan C2-drooni 15 meetri kaugusel jalakäijast (väikese kiiruse režiim väljas).
Lennutan 3 km kaugusel Tallinna lennujaamast luba küsimata.
Lennutan 150 m kõrgusel avatud väljal, inimesi lähedal pole.
Lennutan C3-klassi drooni (8 kg) põllul, mis asub elamualadest 160 m kaugusel. Inimesi lähedal ei ole.
Olukorrateadlikkus tähendab kaugpiloodi võimet jälgida ja tõlgendada samaaegselt kõiki lennuohutust mõjutavaid tegureid:
Puudulik olukorrateadlikkus on üks peamisi lennuõnnetuste põhjuseid.
Kaasaegsed droonid sisaldavad ulatuslikku automaatikat, näiteks GPS-positsioonihoidmist, RTH-d, geofencing´ut, takistuste vältimist.
Automaatika vähendab piloodi töökoormust, kuid tekitab samas petliku ohutustunde: lennu eest vastutab alati kaugpiloot, mitte droon. Käsijuhtimise oskus halveneb, kui seda regulaarselt ei harjutata.
Automaatika drooni lennutamisel on abiks ega asenda reaalset pilooti.
Kogemusega kaasneb enesekindlus, mis võib viia riskide alahindamiseni.
Varasemad õnnestumised ei garanteeri turvalisust järgmisel lennul – iga operatsioon on oma keskkonna, ilmastiku ja ootamatustega ainulaadne. Tihti keskendutakse liialt eesmärgi täitmisele, mistõttu ei lõpetata lendu õigel hetkel.
Drooni aku näitab 15%, oled 100 m kaugusel.
Märkad, et su tähelepanu hakkab hajuma.
Sõber ütleb: "Lenda festivalil rahvahulga kohal!"
Ilmastikutingimused mõjutavad otseselt lennuohutust. Enne igat lendu tuleb kontrollida:
Windy on keskkond, kust saab kontrollida tuulega seotud tingimusi.
Keskkonnaagentuuri portaalis Ilmateenistus näitab ilma konkreetses soovitus asukohas.
Droon on kerge masin. Ilm, mis näib inimesele normaalsena, võib drooni jaoks olla ohtlik.
Tuul on suurim tegur. Oluline on vaadata nii keskmist tuulekiirust kui ka puhanguid – droon peab mõlemaga toime tulema.
Kerge tuuleiiliga droon lihtsalt triivib, tugevama puhul kaotab piloot drooni üle kontrolli.
Igal droonil on maksimaalne tuulekindlus – see number on tootja juhendis ja seda tasub meeles pidada.
Enamik tarbijadroone ei ole veekindlad. Isegi kerge uduvihm võib elektroonika lühisesse ajada. Kui taevas tundub vihmane, tuleb lend ära jätta.
VLOS tähendab, et droon peab olema silmaga nähtav. Udus või häguses õhus kaob droon kiiresti silmist, isegi kui see on veel tehniliselt lennuulatuses.
Madal päike, mis paistab piloodile otse silma, teeb drooni jälgimise keeruliseks. FPV-prillide ekraanil ei näe peegelduse tõttu midagi. Tasub mõelda, kuhu poole päike lennu ajal jääb.
Külma ilmaga tühjeneb aku kiiremini kui tavaliselt. Talvel võib lennuaeg olla märgatavalt lühem kui tootja lubab.
Enne lennupaika kohale minekut tasub seda kõigepealt kaardilt uurida.
Aerofotod näitavad, mis seal tegelikult on – kas ümberringi on puid, hooneid, elektriliine või tihedat liiklust.
Kohale jõudes võivad mõned asjad olla teisiti, kui kaardilt paistis, aga umbkaudne ettekujutus lennupaigast on siiski olemas.
Maa-ameti geoportaal on Eestis lennutamiseks parim tööriist. Sealt leiab ajakohased ortofotod, kõrgusandmed ja katastriinfo – näeb, kellele maa kuulub ja kas seal üldse tohib lennata.
Google Maps sobib kiireks ülevaateks, aga ortofotod võivad olla vanad. See on hea täiendus, mitte asendus.
Kohale jõudes ei piisa ainult kaardi mäletamisest. Enne starti tasub alati ringi vaadata:
Kui oled sooritanud teooria osa, saad võimaluse harjutada ka drooni lennutamist.
Jälgi hoolega kõiki vajalikke nüansse, et drooni lennutamine oleks ohutu nii sinule kui ka ümbritsevatele inimestele.
Mida soovid tekstiga teha? Teksti töötleb tehisintellekt, see ei ole kontrollitud ega toimetatud! Tekstis võib esineda vigu. Kontrolli teksti õigsust õpiku originaaltekstist.
Vali failid, mida soovid lisada. Toetatud formaadid on txt, html, htm, pdf, odt, odp, ods, xls, xlsx, ppt, pptx, pps, doc, docx, rtf, png, jpg, jpeg ja gif.
| Nimi | |
|---|---|
| eemalda |
NB! Lingi alguses peab olema „http://”!
Opiq kasutab küpsiseid, mis on vajalikud veebisaidi töötamiseks, turvalise kasutamise tagamiseks, kasutamise analüüsimiseks ning parima kasutusmugavuse pakkumiseks.
Küpsis on kasutaja arvutist veebisaidi serverisse saadetav väike fail, mis sisaldab veebisaidi tööks vajalikke andmeid kasutaja ja tema eelistuste kohta.
Enamus küpsiseid on Opiqu tööks tingimata vajalikud. Analüütilistest küpsistest on võimalik loobuda ning sellisel juhul ei kasutata sinu kasutusandmeid Opiqu arendamiseks. Loe lähemalt