Alternatiivsed majandusmudelid

Kui sa oled seni tähele­panelikult eelnevaid pea­tükke lugenud, siis tead, et praegune majandus­mudel ei toeta piisavalt ei inimeste ega looduse heaolu. Õnneks on aasta­kümnete jooksul olnud inimesi ja organisatsioone, kes on püüdnud välja töötada alternatiivseid ning meelde tuletada varem toiminud õiglasemaid majandus­mudeleid, mis arvestaksid nii inimeste kui ka keskkonna heaolu.

Enne kui loed edasi, vasta all­järgnevatele küsimustele, mis aitavad sul mõelda, kuidas sina läheneksid ühiskonna jaoks olulistele teemadele, et luua õiglasem majandusmudel.

1. Riigi ja turu vaheline tasakaal

• Kuidas peaks majandus korraldatud olema: regulatsioonide, turu­vabaduse tagamise või veel millegi kaudu? Miks?

• Millistes valdkondades peaks riik kindlasti sekkuma?

2. Rikkuse ja ressursside õiglane jaotumine ühiskonnas

• Kuidas peaksid inimesed panustama ühisesse majandusse? Mil moel võiks osa inimeste sisse­tulekust ja varast suunata ühiste hüvede – nt koolide, teede­võrgu, tervise­süsteemi, politsei ja pääste – ülesehitamisse?

• Milliseid meetmeid saab kasutada, et vähendada majanduslikku eba­võrdsust? Siin mängib olulist rolli ka maksu­süsteem. Õiglaselt kujundatud maksu­süsteem aitab tagada, et kõik panustavad vastavalt oma võimalustele ning et ühised hüved oleksid kätte­saadavad kõigile.

3. Keskkonnasäästlikkus

• Kuidas vähendada saastamist ja loodus­ressursside ületarbimist?

• Kuidas võiksid riigid suurendada ring­majanduse ja taastuv­energia kasutamist?

4. Õiglaselt tasustatud ja inimväärne töö

• Millised peaksid olema miinimum­palk ja töö­tingimused? Kui oled kuulnud nn kodaniku­palgast, siis mida sa sellest arvad?

• Kui pikk peaks olema töö­nädal ja kui palju peaks olema inimestel vaba aega?

5. Rahvusvaheline kaubandus ja koostöö

• Mõtle Eesti osalusele rahvus­vahelises kaubanduses. Mis oleks meile kõige kasulikum: vaba­kaubandus või kohalike ette­võtete kaitse? Mõtle ka sellele, kes on siin see „meie“, kelle eest me seisame. Kuidas see muutub, kui mõtleme võimalikele rühmadele (ettevõtjad, tarbijad, töölised jne)?

• Kuidas tagada õiglane kaubandus ja vältida globaalse lõuna jätkuvat ekspluateerimist?

Kindlasti ei ole uue majandus­mudeli loomine nii lihtne kui mõnele küsimusele vastamine, aga nendele teemadele mõeldes saab aimu, mis valikud toetavad õiglase ühiskonna loomist ja millised lasevad võimul koguneda väheste kätte.

Majanduse kasvu mõõdetakse peamiselt SKT kaudu, mis näitab, kui palju kaupu ja teenuseid toodetakse riigis teatud aja jooksul. Sageli kuuleme poliitikute ja majandus­inimeste aruteludest, et majandus­kasv on hea, sest see loob töökohti, suurendab inimeste sisse­tulekuid ja võimaldab paremat elatus­taset. Mida sina arvad?

Majanduskasvu mõõdetakse üldiselt kvartalite (kolme kuu pikkuste jaotuste) või aasta põhiselt. Selleks, et majandus kasvaks, on vaja, et sel aastal toodetakse ja tarbitakse rohkem kui eelmisel aastal. Sellise lähenemisega kaasneb hulk probleeme.

1. Loodusvaradel on piirid. Suurem tootmine vajab rohkem maavarasid, energiat, tööjõudu ja tehnoloogiat. Ressursse saab kasutada tõhusamalt, kuid lõputu majandus­kasv ei mahu planeedi öko­loogilistesse piiridesse.
2. Majanduskasvu kasu ei jõua kõigini. SKT võib kasvada ka siis, kui suurem osa loodud rikkusest läheb väikesele hulgale inimestele. Keskmine sissetulek ei näita, kui suured erinevused inimeste vahel tegelikult on.
3. Rohkem kulutusi ei tähenda alati paremat elu. Pärast õnnetust, haigus­puhangut või keskkonna­reostust kulutatakse raha ravile, remondile ja kahjude kõrvalda­misele. See kasvatab SKTd, kuigi ühiskond püüab tegelikult tekkinud kahju parandada.
4. Tasustamata töö jääb arvestusest välja. SKT ei arvesta kodutöid, laste kasvatamist ega lähedaste eest hoolitsemist, kui selle eest palka ei maksta. Suur osa sellest tööst jääb kusjuures endiselt naiste kanda.
5. Jagamise väärtus jääb nähtamatuks. Vabatahtlik töö, enda tarbeks toidu kasvatamine, asjade jagamine ja teenete vahetamine SKTs sageli ei kajastu. Ometi võivad need tegevused parandada inimeste heaolu ja tugevdada kogukondi.
6. Keskkonnakahju jääb sageli mujale. Jõukates riikides tarbitavate kaupade tootmiseks kasutatakse sageli globaalse lõuna riikide loodus­varasid ja odavat töö­jõudu. Kasum liigub suuresti jõukamatesse riikidesse, kuid saaste ja loodus­varade ammendumine jäävad tootmis­piirkondadesse.
7. Tagajärjed ei kajastu SKTs. Ebavõrdsed majandus­suhted võivad nõrgestada kohalikke kogukondi, raskendada inimeste toime­tulekut ja suurendada välja­rännet. SKT kasv neid probleeme otseselt ei näita.

Majanduskasvu ja SKT ülemvõimu on kritiseeritud juba 1950. aastatest. Teadlased on loonud alternatiivseid majandus­mudeleid ja -teooriaid, mis analüüsivad majandus­kasvu ja selle potentsiaali hästitoimiva ühiskonna loomiseks.

Alljärgnevalt on toodud kolm näidet majandus­mudelitest, mis lähtuvad inimeste ja looduse heaolust. Maailmas on eri suurusega kogukondi, kus püütakse neid ellu viia või vähemalt rakendada mõnda nende elementi, kuid terviklikku ja laia­haardelist lahendust veel ei ole. See on alles kujunemisel.

Kõige süstemaatilisemalt ja otsesemalt on majandus­kasvule rajatud majandust kritiseeritud alternatiivse majandus­mudeli raames, mida nimetatakse tasa­arenguks. Tasa­areng juhib tähelepanu pideva majandus­kasvu taga peituvatele negatiivsetele nähtustele: näiteks üle­määrasele tarbimisele, toodete planeeritud iganemisele ja inimeste­vaheliste suhete kuhtumisele. Tasaareng soovitab selle asemel majandus­süsteemi loomist, mis mahuks planetaar­setesse piiridesse. Eriti otseselt tähendab see muutusi jõukamates riikides ning nende tekitatud kliima- ja keskkonna­kahju heastamist. Neis riikides on võimalik demokraatlikult ja juhitult vähendada tootmist ning tarbimist, et saavutada keskkondlik kestlikkus, sotsiaalne õiglus ning heaolu.

Teadlaste sõnum tasaarengu kohta on, et meil jagub piisavalt ressursse kõikidele inimestele üle kogu maailma elamis­väärse elu pakkumiseks[joonealune: Millward-Hopkins, J., Steinberger, J. K., Rao, N. D., & Oswald, Y. (2020). Providing decent living with minimum energy: A global scenario. Global Environmental Change, 65, 102168.], kuid mitte ekspluateeriva ja majandus­kasvule suunatud ühiskonna­korralduse raamides[joonealune: Kallis, G., Hickel, J., O'Neill, D. W., Jackson, T., Victor, P., Raworth, K., Schor, J., Steinberger, J., & Ürge-Vorsatz, D. (2025). Post-growth: The science of wellbeing within planetary boundaries. The Lancet Planetary Health, 9(1), e62–e78. https://doi.org/10.1016/S2542-5196(24)00310-3; Corvellec, H., & Paulsson, A. (2023). Resource shifting: Resourcification and de-resourcification for degrowth. Ecological Economics, 205, Article 107703. https://doi.org/10.1016/j.ecolecon.2022.107703].

Rohkem tasaarengu näiteid leiab veebisaidilt Degrowth.net.

Inimkonna kestlikkuse huvides on oluline püsida plane­taarsetes piirides. Selle toetamiseks lõi Kate Raworth sõõriku­majanduse kontseptsiooni.

Heleroheline ring näitab inimkonna jaoks ohutut ja õiglast tegutsemis­ruumi. Tume­rohelised ringid näitavad ökoloogilist lage (maksimumi) ja sotsiaalset vundamenti (miinimumi). Meie eesmärk peaks olema tegutseda nii, et me ei lähe üle ökoloogilise maksimumi ja tagaksime sotsiaalse miinimumi.

Kui ressursi­kasutust vähendatakse, aga eba­võrdsus ja osa inimeste kõrvale­jätmine on endiselt tava­pärane elu­korraldus, jõuab ühiskond varem või hiljem rahutuste, usalduse kaotuse ja poliitilise eba­stabiilsuseni. Õiglane ühiskond kindlustab, et üleminek loodusega arvestavasse, planeedi piiridesse jäävasse ühiskonda on inimeste jaoks mõistetav, õigus­pärane, legitiimne. Inimesed on valmis ökoloogilisi piire arvestama, kui nad tajuvad neid õiglastena, sh kõigile rakenduvatena, mitte ainult nende elu mõjutavatena.

Sõõrikumudeli kõige välimine ring näitab planetaarseid piire, mille ületamist peaksime vältima. Sisemine ring näitab sotsiaalseid tegureid, kus meie eesmärk peaks olema tagada inimestele miinimum, mis tagab inimväärse elu. Sotsiaalseteks teguriteks on energia, vesi, toit, tervis, haridus, sissetulek ja töö, rahu ja õiglus, poliitiline hääl, sotsiaalne võrdsus (võrdne juurde­pääs ühiskonna võimalustele ja ressurssidele, sõltumata inimeste sünnioludest või taustast), sooline võrd­õiguslikkus, eluase, sotsiaalsed võrgustikud.

Viimaste aastate jooksul on sõõriku­majanduse printsiipide järgimise ees­märgiks võtnud mitmed linnad (nt Barcelona ja Amsterdam), ette­võtted (nt jalgpalli­klubid) ja ka terved piirkonnad (nt California). Eri näidete kohta saab lugeda Doughnut Economicsi veebilehelt.

Sõõriku­majanduse idee autori Kate Raworthi sõnul peab 21. sajandi majandus ületama traditsioonilise kasvu­keskse mõtlemise ja arvestama planeedi ökoloogiliste piiridega. Ta rõhutab, et majandus peaks keskenduma inimeste heaolule, mitte SKT kasvule. Raworth kutsub üles väärtustama koos­tööd, ring­majandust ja jagamist, mõtlema süsteemselt ning tunnistama majanduse sõltuvust loodus­keskkonnast. Edu mõõtmisel tuleks arvestada rahalise kasumi kõrval ka sotsiaalset õiglust ja ökoloogilist kestlikkust.

Praegust majandus­mudelit kutsutakse lineaarseks: me võtame ressursi, toodame sellest toote, tarbime ja seejärel viskame toote selle elu- või kasutusea lõpus ära.

Lineaarne majandus­mudel toetub pidevale materjalide kaevandamisele ja majanduse mahu kasvatamisele. See ei võta arvesse asjaolu, et Maa ressursid on piiratud, ega ka seda, et Maa ei suuda toime tulla pidevalt kasvava jäätmete ja reostuse hulgaga. Pikas perspektiivis on ilmselge, et see ei ole kestlik.

Et piirata planeedi reostamist ja pidurdada kliima­muutusi, on vaja hakata rakendama ring­majanduse põhi­mõtteid kogu praeguses majandus­süsteemis.

Ringmajandus on majandus­mudel, kus toodete, materjalide ja ressursside väärtust hoitakse majanduses võimalikult kõrgel tasemel võimalikult kaua ja jäätmete teke on minimaalne.[joonealune: European Commission. 2015. “Closing the loop - An EU action plan for the Circular Economy’’, Communication from the Commission to the European Parliament, the Council, the European Economic and Social Committee and the Committee of the Regions, COM(2015) 614 final.]

Nagu juba tarbimise peatükis räägitud, mängib kõige olulisemat rolli ring­majanduses toodete ja teenuste disain. Ring­majanduslikud tooted peaksid olema vastu­pidavad, hooldatavad ja parandatavad. Peale kestliku toote­disaini on oluline luua uusi äri­mudeleid nii ette­võtetele kui ka tarbijatele. Näiteks tuleks eelistada asjade laenutamist nende omamisele. Ring­majandus saab luua uut tüüpi, n-ö rohelisi töökohti, nt kiirmoe tootmise asemel riiete laenutamise või parandamisega seotud töökohad, samal ajal vähendades survet keskkonnale.

Ringmajandusest lähtuvas disainis tuleb vastata kahele küsimusele.

1. Kas lahendus vähendab toor­materjalide ammutamist loodusest?
2. Kas lahendus vähendab jäätmete hulka?

Ringleva materjali määr on indikaator, mis näitab ringselt kasutatud materjali osatähtsust kogu materjali­kasutuses. Eestis oli ringleva materjali määr 2023. aastal vaid 18,1%. See tähendab, et 81,9% majandusse sisenevast materjalist on juurde kaevandatud toormaterjal. Globaalselt mõõdetakse „ringsuse lõhet“, mis 2023. aastal oli vaid 7,2%. See tähendab, et üle 92% toor­materjalidest, mida globaalselt aasta jooksul kasutati, kaevandati.

Ringmajanduse rakendamine ei mõjuta kõiki riike ühtemoodi. Riigid saab jagada kolme kategooriasse.

1. Muuda
2. Kasva
3. Ehita

Vaatame, mis neid riikide rühmi iseloomustab.

Mitmed riigid, näiteks Holland ja Indoneesia, on koostanud riiklikud ring­majanduse tegevus­kavad. Euroopa Liidul on samuti ring­majanduse tegevus­kava, mis annab suunised eri sektoritele, näiteks elektroonikale, vee­majandusele, toidu­süsteemile ja tekstiilile.

Ringmajandus ei saa reaalsuseks üleöö, kuid sammud selle suunas on mööda­pääsmatud ning lähi­aastatel näeme kindlasti eri ring­majanduslike lahenduste laialdasemat levikut.