Kaardi­õpetus – geograafia tuum

Kaart loob ruumilised seosed

Geograafide üks põhilisi oskusi on oskus näha ruumis seoseid. Tähtsaks tööriistaks on seejuures kaardid, mis aitavad maailma paremini mõista. Iga kaart[mõiste: kaart – maapinna (või ka mõne muu pinna, nt taevalaotuse või Maa siseehituse) vähendatud, mõõtkavaline, leppemärkidega seletatud kujutis] kirjeldab sellele kantud objektide ja nähtuste asukohta ja seega ka nende omavahelist paiknemist. Kui kõrvutada erinevaid kaarte, saame uuritavat piirkonda kirjeldada mitme kandi pealt. Näiteks saab asustuse, looduskaitse, geoloogilise ja tuulekiiruse kaardi põhjal hinnata, kuhu oleks võimalik ja mõistlik rajada tuulepark.

Mõõtkava

Erineva otstarbega kaartidel on erinev mõõt­kava. Väikese­mõõt­kavalised on tugevasti üldistatud, et väikesele kaardi­pinnale suur maa-ala ära mahuks (nt maailma­kaart atlases). Mida suurem on mõõt­kava, seda väiksemat maa-ala saab korraga kujutada, aga seda üksik­asjalikum kaart on (nt linnaplaan). Nende kahe vahele jäävad veel keskmise­mõõtkavalised kaardid.

Mõõtkava näitab, mitu korda on tegelikke vahemaid kaardil vähendatud
Maailmakaart on väikese­mõõt­kavaline kaart
Eesti põhikaart on suure­mõõt­kavaline kaart
  • Suuremõõtkavalisele kaardile
  • Keskmisemõõtkavalisele kaardile
  • Väikesemõõtkavalisele kaardile
  • Suuremõõtkavalisel kaardil
  • Keskmisemõõtkavalisel kaardil
  • Väikesemõõtkavalisel kaardil

Mida suurem on arv mõõtkava, seda on mõõtkava ning sedaon tegelikke mõõte looduses kaardipildil vähendatud ehk sedaala on kaardil kujutatud.

Meenuta, mida õppisid mõõtkava kohta 7. klassis. 

Asukoha kirjeldamiseks kasutatakse koordinaate

Selleks, et osutada täpselt mingile kohale looduses või kaardil, kasutatakse koordinaate. Koordinaat­süsteeme on mitu, kõige tavalisemad on geograafilised koordinaadid[mõiste: geograafilised koordinaadid – geograafilisest laiusest ja geograafilisest pikkusest koosnev arvupaar, mis kirjeldab kindlat kohta maakera pinnal] (asukoht määratakse maakera pinnal kraadides) ja rist­koordinaadid (asukoht määratakse kilomeetrites kaardi XY-teljestikul). Geograafilisi koordinaate oled varem õppinud ja kasutanud, neid määratakse geograafilise laiuse ja pikkusega. Rist­koordinaatidest tuleb kohe juttu põhi­kaardi juures.

Geograafiline laius märgib nurkkaugust ekvaatorist
Geograafiline pikkus märgib nurkkaugust nullmeridiaanist

Meridiaanil

Paralleelil

  • 360°
  • 180°
  • 90°
  • 360°
  • 180°
  • 90°
  • Mõõdetakse nurk ekvaatoritasapinna ja sirge vahel, mis kulgeb Maa keskpunktist vaadeldava punktini maapinnal.
  • Mõõdetakse nurk Maa keskpunktist lähtuvate sirgete vahel, millest üks läbib nullmeridiaani ja teine vaadeldavat punkti maapinnal.
  • Mõõdetakse väikseim nurk Maa pöörlemistelje ja sirge vahel, mis kulgeb Maa keskpunktist vaadeldava punktini maapinnal.
  • Mõõdetakse nurk maapinnal nullmeridiaani ja ekvaatori vahel.
  • Mõõdetakse nurk ekvaatoritasapinna ja sirge vahel, mis kulgeb Maa keskpunktist vaadeldava punktini maapinnal.
  • Mõõdetakse nurk Maa keskpunktist lähtuvate sirgete vahel, millest üks läbib nullmeridiaani ja teine vaadeldavat punkti maapinnal.
  • Mõõdetakse väikseim nurk Maa pöörlemistelje ja sirge vahel, mis kulgeb Maa keskpunktist vaadeldava punktini maapinnal.
  • Mõõdetakse nurk maapinnal nullmeridiaani ja ekvaatori vahel.

Ajavööndid

Paiga koordinaatidest saame nii mõndagi välja lugeda. Geograafilisest laiusest oleneb näiteks see, kui palju päikesekiirgust piirkond saab. Mida väiksem laiuskraad, seda lähemal ekvaatorile ja seda rohkem päikest ja soojust. Geograafilisest pikkusest oleneb aga näiteks ajavöönd.

Kui Päike on oma päevateekonna kõrgeimas punktis, on kohalik päikeseaeg 12.00, st on keskpäev. Ühel ja samal meridiaanil on päikeseaeg alati sama. Elu oleks aga väga keeruline, kui igas paigas näitaksid kellad täpselt kohalikku päikeseaega. Seetõttu on Maa jaotatud 24 ajavööndiks, millest igaühe laius on 15 pikkuskraadi.

Meenuta, mida õppisid ajavööndite kohta 7. klassis. 

Maa on jaotatud 24 ajavööndiks
Maailma ajavööndite kaart
Maailma ajavööndid ja nende keskmeridiaanid
  • 17:00 eelmisel päeval
  • 7:00 järgmisel päeval
  • 14:00 järgmisel päeval
  • 16:00 samal päeval
  • 22:00 eelmisel päeval
  • 14:00 samal päeval

Eesti riigi kaardistamist korraldab Maa- ja Ruumiamet

Igas riigis on vähemalt üks asutus, mis kogub ja haldab ruumiandmeid ning korraldab riigi territooriumi kaardistamist. Eestis on selleks Maa- ja Ruumiamet. See koostab ja koondab riigi jaoks olulisi kaarte ja andmekogusid, näiteks mullastiku-, maapõue- ja haldusjaotuse kaardid, samuti linnaplaanid, kohanimed, kolmemõõtmelised maastikumudelid jpm. Selle asutuse ülesanne on ka maad hinnata, maaomandi üle arvet pidada, maakasutust korraldada ning maainfo ja ruumiandmed avalikkusele hõlpsalt kättesaadavaks teha.

Maa- ja Ruumiamet teeb suure osa oma kaarte kättesaadavaks veebipõhise kaardikeskkonna X-GIS kaudu. See on platvorm, kus saab vaadata ja kasutada erinevaid temaatilisi kaardirakendusi. Seal saab kaarti suurendada ja vähendada, valida aluskaarti ja kihte, mõõta ning objektidel klõpsates saab teada koordinaadid, kõrguse merepinnast ja lisainfot lugeda. X-GIS-is on üle poolesaja teemakaardi, mille kihte saab omavahel kombineerida – nii saab paremini seoseid näha.

Kuvatõmmis Maa- ja Ruumiameti X-GIS keskkonnast. Vasakul on näha valik kaardirakendusi, mida seal kasutada saab (näiteks fotoladu, jahikaart, kaitsealad, kohapärimus, kultuurimälestised)
Kuvatõmmis Maa- ja Ruumiameti X-GIS keskkonnast. Vasakul on näha valik kaardirakendusi, mida seal kasutada saab

Ava X-GIS ja tähista, millised nimetatud kaardirakendustest on seal olemas.

  • Ajaloolised kaardid
  • Haiglad ja kiirabibaasid
  • Ilm
  • Karuputk
  • Koolid
  • Kohapärimus
  • Kultuurimälestised
  • Merekaart
  • Ristipuud
  • Soojussaared
  • Üleujutusalad

Eesti tähtsaim kaart on Eesti põhi­kaart

Eesti kõige tähtsamaks kaardiks võib pidada Eesti põhikaarti[mõiste: Eesti põhikaart – Eesti territooriumi suuremõõtkavaline topograafiline kaart, millele on kantud maapinna reljeef, kõik olulisemad maastikuobjektid, maakasutus, kohanimed ja koordinaatvõrk], mis on kogu Eesti territooriumi hõlmav suure­mõõtkavaline topo­graafiline kaart. Põhikaardile on kantud maapinna reljeef, kõik olulisemad maastikuobjektid (veekogud, teed, hooned ja rajatised), taimkate ja maakasutus (nt põllud, metsad, sood, kaevandused, prügilad), lisaks ka kohanimed ja koordinaatvõrk.

Põhikaardil kasutatakse peale geograafiliste koordinaatide ka lihtsamaid rist­koordinaate[mõiste: ristkoordinaadid – punkti asukoht kahe ristuva telje suhtes; Eesti põhikaardil on ristkoordinaatsüsteemi telgedeks ekvaator ja telgmeridiaan (24° ip), koordinaadid tähistavad punkti kaugust nendest], mille põhjal on hõlbus arvutada kaugust, nurki ja pindalasid. Ristkoordinaadid saadakse kahe ristuva telje alusel ja koordinaadid tähistavad punkti kaugust nendest telgedest.

Põhikaardil on kasutusel süsteem, kus ida-läänesuunaline lähtetelg ehk E-telg on ekvaator ja põhja-lõunasuunaline lähtetelg ehk N-telg on 24° ip meridiaan. Seda nimetatakse ka antud ristkoordinaadistiku telgmeridiaaniks ja on valitud seetõttu, et see läbib Eesti põhikaardi ala enam-vähem keskelt (läbib Väike-Pakri saart ja Lääne-Eesti mandriosa).

Paiga kaugus ekvaatorist annab meile N-koordinaadi. Näiteks N = 6458 tähendab, et punkt on ekvaatorist 6458 km kaugusel. Kaugus telgmeridiaanist annab E-koordinaadi. Telgmeridiaanile on antud kokkuleppeliselt väärtus 500, et vältida negatiivseid arve. Nii näiteks asub E = 649 telgmeridiaanist 149 km ida pool, E = 440 aga 60 km lääne pool.

Joonis, mis selgitab Eesti ristkoordinaatsüsteemi. Joonisel näidatud punkti (Võrtsjärvest veidi idas) N-koordinaat on 6458 km (kaugus ekvaatorist) ja E-väärtus 648 km (kaugus nullmeridiaanist ehk 24 kraadi idapikkust meridiaanist)
Eesti põhikaardi aluseks olev ristkoordinaatsüsteem. Punkti kaugus määratakse ekvaatorist ja telgmeridiaanist, mis läbib Lääne-Eestit

Miks on põhikaarti vaja?​
​Selgita, kuidas toimib rist­koordinaatide süsteem.

Väljavõte Eesti põhikaardist, näha on Luke ümbrus
Fragment Eesti põhikaardi trükilehest 54.54. ​Koordinaatide määramiseks on trüki­kaardi lehe serval koordinaat­võrk. Eesti põhi­kaardi aluseks olev kaardi­võrk on tähistatud musta värviga. Seal on eri värvidega ka teisi ristkoordinaat­süsteeme, millel on oma lähteteljed ja spetsiifilised kasutusalad
Lennuk liigub üle maapinna, laserikiir skaneerib maapinda. Joonisel on ortofoto kaetud maapinna kõrgusmudeli pildiga
Maapinna kõrgusi mõõdetakse laser­skaneerimise meetodil. Lennukile paigaldatud seade (LIDAR) saadab lennu jooksul pidevalt laser­impulsse maapinna suunas ja mõõdab aega, mis kulub impulssidel vahemaa läbimiseks lennukist maapinnani ja tagasi. Saadud mõõtmis­tulemuste põhjal arvutatakse ületatud maa-ala kõrgused ja saadakse maa­pinna kõrgus­mudel

Põhikaarti koostatakse Eesti topograafia andmekogu andmete põhjal, mida Maa- ja Ruumiamet pidevalt uuendab. Andmeid kogutakse eri viisil ja mitmest allikast.

  • Maastikuobjektide ja taimkatte kaardistamiseks tehakse aeropilte.
  • Maapinna kõrgust mõõdetakse samuti õhust, selleks kasutatakse laserskaneerimist.
  • Ülejäänud info saadakse muude riiklike registritega pidevalt andmeid vahetades (nt ehitisregister, teeregister, kohanimeregister).
  • Andmelünkade täitmiseks, info kontrollimiseks ja täpsustamiseks tehakse vajaduse korral välitöid maastikul.

Kuna topograafia andmekogu sisaldab palju eri päritolu andmeid, siis uuenevad mõnd tüüpi andmed lühema, teised aga pikema aja vältel. Põhikaarti koostades tehakse topograafia andmekogust andmete väljavõte kindla hetke seisuga. Topograafia andmekogu põhjal koostatakse ka muid kaarte, kuid Eesti põhikaart on neist kõige mahukam.

  • kohanimed
  • kõik olulised maastikuobjektid nagu teed, veestik, maakasutus jm
  • rahvastiku tihedus
  • aastane sademete hulk
  • pinnamood
  • asustus
  • Istutab metsi.
  • Haldab riigimaid.
  • Kogub maa kasutamist kajastavat infot ja teeb selle avalikkusele kättesaadavaks.
  • Parandab riigile kuuluvaid maanteid.
  • Kaardistab Eesti riiki ja haldab ruumiandmeid.
  • Varustab ühiskonda ajakohaste ruumiandmetega.
  • erinevatest andmebaasidest
  • välitöödelt
  • kliimadiagrammidelt
  • aerofotodelt
  • vanematelt kaartidelt
  • maailmakaartidelt

Eesti põhikaarti koostatakse nii paberil kui ka digitaalsena

Eesti põhikaarti koostatakse kahes vormis: digitaalse kaardina ja trükitud kaardilehtedena mõõtkavas 1 : 20 000. Trükitud põhikaardilehe mõõtmed on 50 × 50 cm ja see katab 10 × 10 km suuruse ala. Kogu Eesti katmiseks kulub üle viiesaja kaardilehe. Digitaalne põhikaart luuakse igal aastal kogu Eestimaa ulatuses uuesti, trükikaarte uuendatakse harvem ja piirkondade kaupa.

Selleks, et põhikaardistamist korraldada, kaardilehtedele täpselt viidata ja et kaarte oleks lihtne üles leida, on loodud kaardilehtede süsteem. Selle tarvis on Eesti ala kaetud suurte ruutudega (100 × 100 km), mis on nummerdatud alt vasakult kuni üles paremale. Suuremad ruudud on omakorda jagatud sajaks väiksemaks ruuduks, mis on samuti nummerdatud (0–99). Iga selline väike ruut tähistabki kindlat põhikaardi trükilehte mõõtkavas 1 : 20 000. Igal trükikaardi lehel on oma ainukordne number, mis saadakse, kui panna kokku suure ruudu ja väikese ruudu numbrid, nt 54.54.

Ka digitaalset põhikaarti koostatakse ja kataloogitakse kaardilehtede kaupa. Sealjuures katab iga digitaalne põhikaardi leht trükilehest neli korda väiksemat ala ehk 5 × 5 km. Kaardilehtede süsteemis on nende jaoks jaotatud iga trükilehe ruut omakorda neljaks veel väiksemaks ruuduks (nummerdatud 1–4). Digitaalse kaardilehe number on niisiis viiekohaline, nt 54.04.4.

Skeem Eesti põhikaardi kaardilehtede jaotusest
Eesti põhikaardi kaardilehtede süsteem. Suured, 100 × 100 ruudud on omakorda jagatud sajaks väiksemaks ruuduks

Mille poolest erinevad digitaalne põhikaart ja paberil põhikaart?

Eesti põhikaart on topograafiline kaart, millel on esitatud Oma olemuselt on see Pinnamoodi kujutatakse põhikaardil Põhikaarti saab vaadata arvutis ja paberil, kusjuures arvutikaart on mõõtkavaga kui paberkaart. Üks paberkaardi leht katab km suuruse ala.

Mõisted

  • kaart – maapinna (või ka mõne muu pinna, nt taevalaotuse või Maa siseehituse) vähendatud, mõõtkavaline, leppemärkidega seletatud kujutis
  • Eesti põhikaart – Eesti territooriumi suuremõõtkavaline topograafiline kaart, millele on kantud maapinna reljeef, kõik olulisemad maastikuobjektid, maakasutus, kohanimed ja koordinaatvõrk
  • geograafilised koordinaadid – geograafilisest laiusest ja geograafilisest pikkusest koosnev arvupaar, mis kirjeldab kindlat kohta maakera pinnal
  • ristkoordinaadid – punkti asukoht kahe ristuva telje suhtes; Eesti põhikaardil on ristkoordinaatsüsteemi telgedeks ekvaator ja telgmeridiaan (24° ip), koordinaadid tähistavad punkti kaugust nendest