Luku 1.6 (Eesti k 3. kl, e-tund)

Mis on keel?

Tunni ülesehitus

  1. Sissejuhatus. Milliseid keeli on olemas?, 15 min
  2. Keelekaart, 15 min
  3. Keele muutumine, 15 min

Ettevalmistus

  • Katse jaoks printida ja lahti lõigata sedelid (igale rühmale üks komplekt).
  • Tunnis läheb vaja õpikut ja töövihikut, soovi korral võib sama peatüki ülesandeid lahendada ka e-õpikus.

Eelteadmised

  • Õpilane teab, et maailmas on palju keeli.

Tunni eesmärgid

  • Õpilane teab, et keeled võivad olla suguluses.
  • Õpilase silmaring laieneb.

Seotud materjal

Märksõnad ja meetodid

  • maailma keeled, keelekaart, sugulaskeeled
  • katse, kaardi lugemine, rühmatöö

Läbivad teemad

  • Kultuuriline identiteet. Teabekeskkond ja meediakasutus. Milliseid keeli on olemas?

1. Sissejuhatus. Milliseid keeli on olemas?

15

  • Häälestav küsimus
  • Loomulik keel ja tehiskeel

Häälestav küsimus

Tunni alustuseks nimetavad õpilased, milliseid keeli nad teavad. Õpetaja kirjutab õpilaste pakutud keeled tahvlile. 

Milliseid keeli on olemas?

Arvatavasti pakutakse eelkõige loomulikke keeli ehk neid, mida teatud inimrühm kasutab emakeelena, nt eesti, vene, inglise, soome, prantsuse keel. Kui lapsed neid ise ei paku, võib õpetaja lisada ka  salakeele, keele kui kehaosa, lukukeele (luku see osa, mis läheb uksepiida sisse), helikeele, lillede keele, pilkude keele, pillikeele jne. Ehk on mõni õpilane kuulnud programmeerimiskeelest?

Edasi palub õpetaja õpilastel mõelda, miks on läinud nõnda, et nii erinevaid asju nimetatakse kõiki keelteks. Mis sarnasus on lukukeelel ja inimese kehaosal? Aga mis on ühist kõneldaval keelel ja kehaosal? Mille poolest sarnaneb pillikeel inimese kehaosaga?

Loomulik keel ja tehiskeel

Kui jätta kõrvale inimese kehaosa, lukukeel ja pillikeel, siis on keel märgisüsteem, mida kasutatakse suhtlemiseks. Suhtlemiseks kasutatakse loomulikke keeli, mis on ise tekkinud (eesti, vene jt), ja ka tehiskeeli. Kui keegi mõtleb välja salakeele, siis see on näiteks tehiskeel.

Programmeerimiskeeled

Programmeerimiskeeles suhtleb inimene arvutiga ja ütleb sellele, mida too peab tegema. Sellises keeles kas kirjutatakse midagi arvutisse või siis lohistatakse seal väikseid pilte ehk ikoone sobivasse järjekorda.

On isegi selliseid programmeerimiskeeli, mis on lastele jõukohased, näiteks Scratch

2. Keelekaart

15

  • Sugulaskeelte leidmise katse
  • Euroopa keelte kaart
  • Lugemine ja arutelu, Õ lk 12

Sugulaskeelte leidmise katse

Õpilased jagunevad 3–4-liikmelistesse rühmadesse. Õpetaja annab igale rühmale ühe komplekti sedeleid. Sedelitel on üks ja sama sõna paljudes keeltes. Õpilaste ülesanne on proovida rühmitada sedelid nii, et sarnased sõnad (ja sarnased keeled) satuks ühte rühma. Tõenäoliselt ei suuda õpilased seda ülesannet ise lõpuni lahendada, sest see ongi päris keeruline ja selleks pole tunnis ka eriti palju aega. Pealegi ei määrata keelte sarnasust ainult ühe sõna põhjal. Sellegipoolest on põnev proovida niiviisi ise keeledetektiivi tööd teha.

Kui õpilased on saanud natuke pusida, siis arutatakse üheskoos, mis sõnad keegi ühte rühma paigutas. Kas mõni sõna jäi ka täiesti omaette?

Euroopa keelte kaart

Nüüd vaadatakse üheskoos lk 12 kaarti, millel on samad sõnad mis sedelitel. 

Sõna süda Euroopa keeltes

Sugulaskeeled on märgitud ühe värviga. Kaardil on näha järgmised sugulaskeelte rühmad:

  • romaani keeled (oranž): portugali, hispaania, prantsuse, itaalia, rumeenia (sõna inimă on küll täiesti teistsugune kui ülejäänud selle keelerühma keeltes, kuid nii see ongi: mitte kõik sõnad pole sugulaskeeltes alati ühesugused);
  • germaani keeled (roheline): inglise, saksa, norra, rootsi;
  • soome-ugri keeled (sinine): ungari, soome, eesti;
  • slaavi keeled (tumepunane): poola, ukraina, vene;
  • kreeka keel (roosakaspunane);
  • balti keeled (lilla): läti, leedu;
  • türgi keel (must) (türgi keelel on sugulaskeeli, kuid need jäävad kaardilt välja).

Lugemine ja arutelu

Järgmiseks loevad õpilased lk 12 kaardi ees olevat teksti ja arutlevad lehe allservas olevate küsimuste üle. 

Lisaks saab e-õpikust lugeda, kuidas väljendatakse kaheksas eri keeles mõtet kass on laual, ning arutleda, millised neist keeltest tunduvad lihtsamad, millised raskemad ning millised võiksid olla sugulaskeeled.

„Jussikese seitse sõpra“ mitmes keeles

Kui õpilasi huvitab, kuidas kõlavad seto, inglise, prantsuse, vene ja saksa keel, soovitame kuulata ja vaadata katkendeid Jussikese jutust eri keeltes.

Jutud on salvestanud ja animeerinud Jutupaunik.

Seto keeles
Inglise keeles
Prantsuse keeles
Vene keeles
Saksa keeles

3. Keele muutumine

15

  • Miks keel muutub?
  • Sugulased ja naabrid
  • TV lk 8 h 1

Miks keel muutub?

Keel pole aga mitte kogu aeg ühesugune, vaid ajapikku see muutub. See võib muutuda mitmel põhjusel. Näiteks leiutatakse uusi asju, mille nimetamiseks on vaja uusi sõnu, või avastatakse midagi uut või õpitakse naabritelt mõni uus oskus. Kõigil neil juhtudel on vaja oma keelde ka uusi sõnu, mis keelt tasapisi muudavad. 

Sugulased ja naabrid

Keeled on maailmas olemas olnud väga kaua ja seega on neil olnud palju aega, et muutuda. Nii on näiteks mõni rahvas mitmesse kohta laiali kolinud, omavahel vähem läbi käima hakanud ja tasapisi üha erinevamalt rääkima hakanud. Nii on ühest keelest arenenud mitu omavahel natuke sarnast, aga ka natuke erinevat keelt. Neid keeli nimetatakse sugulaskeelteks. Nagu ka inimesed, on sugulaskeeled mõnes mõttes natuke ühte nägu ja tegu, aga samas ka veidi erinevad. Eesti keele lähem sugulaskeel on soome keel, kaugem sugulane on aga ungari keel. 

Katses olnud keeltest on omavahel lähedalt sugulased näiteks läti ja leedu keel.

Mis sa arvad, mis keel mõjutab eesti keelt praegu kõige rohkem?

Ent keel võib muutuda ka naaberkeelte või isegi kaugemate, kuid mingil põhjusel tähtsate võõrkeelte mõjul. Eesti keelt on minevikus väga palju mõjutanud saksa ja vene keel. Saksa keele mõju on tunda näiteks selles, mis järjekorda pannakse lausetes sõnad. Praegu mõjutab eesti keelt väga palju inglise keel, sest inimesed vaatavad sageli ingliskeelseid filme, loevad ingliskeelseid veebilehti ja suhtlevad üle maailma teiste inimestega inglise keeles. Eestis õpetatakse ka koolis võõrkeeltest kõige enam just inglise keelt.

See, et keel muutub, on loomulik nähtus. Tasub aga meeles hoida, et kui keel liiga kiiresti muutub või kui seda ise jõuga muutma hakata, siis võib olla vanadel ja noortel inimestel lõpuks väga raske üksteisest aru saada. Või siis ei saa tuleviku inimesed aru praegu kirjutatud tekstist, nagu meil on raske aru saada väga vanadest rahvalauludest.

TV lk 8 h 1

Keele muutumist saab uurida lk 8 harjutuses 1 (ÜK h „Keel muutub ja areneb“). Sellest on võimalik leida järgmised erinevused mineviku ja tänapäeva eesti keele vahel:

  • männapuu männipuu
  • w – v
  • tarwitatakse – tänapäeval harilikum: kasutatakse
  • peab wisasti vastu – tänapäeval harilikum: peab hästi vastu
  • valus tuli – tänapäeval harilikum: kuum tuli
  • Et mänd waigune on, ... – siin on sõnade järjekorras märgata saksa keele mõju. Tänapäeval oleks harjumuspärasem alustada lauset nii: Kuna/Et mänd on vaigune, ... 
  • õeru – hõõru
  • wiimati – lõpuks

Kui raske või lihtne oli sul harjutuse tekstist aru saada?

Tunni kirjeldus

Õ lk 12, TV lk 8 h 1, e-õpiku ptk 1.6, sugulaskeelte leidmise katse, keelekaart

Odota