Elektrivoolu töö ja võimsus. Elektrienergia arvesti

Mõtle ja arutle!

Kust tuleb elekter?
Kas tead, kui palju elekter maksab?

Elektrivoolu töö

Elektrivool valgustab ja soojendab, paneb tööle külmkappide, pesumasinate ja teiste kodumasinate mootorid. Elektrivool aitab käivitada elektrirongid ja trammid, arvutid, televiisorid, raadiod. Elektrivoolu abil laeme oma mobiiltelefonid. Tänapäeval ei kujuta me elu ilma elektrita ettegi.

Kõik energiaga laetud kehad võivad teha tööd.
Elektriväljal on energia ja seega võib see teha tööd.
Kõigis elektriseadmetes teeb elektrivool tööd.

Elektrienergiat saab kergesti muundada teisteks energialiikideks.
Näiteks:

elektripliidi küttekehas soojuseks
elektripirnis soojuseks ja valguseks
elektrimootoris mehaaniliseks energiaks ja soojuseks.

Elektrivoolu töö on füüsikaline suurus, mis iseloomustab vooluringis energia muundumist ühest liigist teise.

Elektrivoolu töö ühikuks on džaul, tähis J (sama kui mehaanilise töö puhul). Elektrivoolu töö on seotud võimsuse ja ajaga.

Töö = võimsus · aeg Ws (vatti sekundis) ehk teisendades kWh (kilovatti tunnis).

Elektrivoolu tööd mõõdetakse elektrienergia arvesti abil.
Mida võimsam on elektriseade ja mida kauem see töötab, seda rohkem tuleb selle eest maksta.

Kirjelda, mida nägid.

Aruta klassis koos õpetajaga.

Vaata videot elektrivoolu tööst.

Lisää aiheesta

Elektrivoolu võimsus

Elektrivoolu töö tegemise kiirust iseloomustab elektrivoolu võimsus.
Mida suurem on seadme võimsus, seda rohkem tööd võib seade sama aja jooksul teha.

Eri elektri-tarvitites võib elektrivoolu töö sama ajavahemiku jooksul olla erinev. Näiteks teeb elektrivool laualambis sama aja jooksul palju rohkem tööd kui taskulambi-pirnis. Sellepärast valgustab laualamp ka rohkem kui taskulamp.

Elektrivoolu võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd mingi jõud ajaühiku jooksul teeb.
Elektrivoolu võimsus on samuti seotud pinge ja voolutugevusega.

Voolu võimsuse ühikuks on vatt, ühiku tähis on W.

Vattmeeter – mõõteriist elektrivoolu võimsuse mõõtmiseks

Elektrivoolu võimsust mõõdetakse vattmeetriga, mis mõõdab korraga ka voolutugevust ja pinget.

Igale seadmele on kirjutatud selle pinge ja võimsuse väärtused.
Need on seadme suurimad pinge ja võimsus, millega seade võib töötada (nimipinge ja nimivõimsus).
Seadmetele märgitud nimivõimsuse väärtus aitab valida kõige sobivamat elektriseadet. Näiteks ei piisa ju lugemiseks elektripirnist, mille nimivõimsus on vaid 15 W. See on piisav öövalgustile.

Suurem pinge või võimsus võib rikkuda seadme ja tekitada lühise.

Kodumasin	Võimsus	Pinge	Hind

Kõige võimsam on (mis?)
Milleks seda kasutatakse?
Kes teie peres seda kõige rohkem kasutab?
Kõige väiksema võimsusega on
Milleks seda kasutatakse?
Kes teie peres seda kõige rohkem kasutab?
Kõige suurema nimipingega on
Milleks seda kasutatakse?
Kes teie peres seda kõige rohkem kasutab?
Kõige odavam on (mis?)
Milleks seda kasutatakse?
Kes teie peres seda kõige rohkem kasutab?
Kõige
Kes kasutab nimetatud masinaid kõige rohkem?

Aruta õpetajaga.

Ühe elektripirni võimsus on 15 vatti, teisel 100 vatti.
Leia, kuhu on see kirjutatud.
Esita 3–4 näitajat või nähtust, mille poolest lambid erinevad.

Arutage klassikaaslastega.

Lisää aiheesta

Elektrienergia arvesti

Elektrienergia tarbimises ja müügis kasutatakse voolu töö mõõtmiseks ühikut kilovatt-tund, ühiku tähis on kWh.

Elektrienergia müügis kasutatakse ühe mõõteriistana elektrienergia arvestit.
Kõnekeeles kasutatakse ka nimetust voolumõõtja. Arvestiga saab mõõta elektrivoolu tööd korteris, kogu majas jm.

Elektrienergia arvesti

Korteri elektrienergia arvesti paigaldatakse maja trepikotta või korterisse.
Arvesti esiküljel on aknake, kust on näha üks või kaks numbrite rida ja kontroll-lambike, mis vilgub siis, kui mõni elektritarviti töötab.
Numbrite rida näitab tarbitud elektrienergia väärtust kilovatt-tundides.

Iselugev elektrienergia arvesti

Kord kuus loetakse arvesti näit ja saadetakse firmasse, kellelt elektrit ostetakse.
Uuemad arvestid on iselugevad.
See tähendab, et inimene ei pea ise lugema ega edastama arvesti näitu. Seda teeb arvesti automaatselt.
Kuu jooksul tarbitud elektrienergia väärtuse saame, kui lahutame momendi näidust eelmise kuu sama kuupäeva näidu.

Kui arvesti aknast on näha kaks rida numbreid, siis mõõdab arvesti elektrivoolu tööd eraldi päevasel ja öisel ajal (siia kuuluvad ka nädalavahetused ja riigipühad). Öisel ajal elektrienergia tarbimine on enamasti odavam kui päeval.

Mõtle!

Mis sa arvad, miks on öisel ajal elektrienergia tarbimine odavam kui päeval?

Minu pere ostab elektrit ettevõttelt nimega
Veel müüvad Eestis elektrit (millised ettevõtted?):
Meie klassi peredes ostetakse kõige rohkem (nimeta ettevõte) elektrit.

Võrguteenust pakub .
See on (mis ettevõtte?) võrguteenus.
Elektrit tarbiti (mis?) kuus.
Arvesti algnäit päevase elektri kohta oli kWh.
Arvesti lõppnäit päevase elektri kohta oli kWh.
Sellel kuul tarbiti päevast elektrit (arvuta ja leia arvelt) kWh elektrit.
Kokku tarbiti sellel kuul elektrit kWh.
Elektrienergia ühiku hind on €.
Elektrienergia hind kokku oli €.
Kokku oli arve 7,74 €, mis koosnes:
- elektrienergia hind, maksumusega 1,91 €
- , maksumusega 2,30 €
- , maksumusega €.

Elektrienergia arvesti näit 30. novembril oli 07550 kWh $(A_{1})$ ja 30. detsembril 07865 kWh $(A_{2})$ . Elektrienergia hind (tariif) koos käibemaksuga oli 0,15 eurot / kWh.

Antud:

$A_{1}$ =

$A_{2}$ =

tariif =

Makse = ?

Lahendus:

El ektrienergia tarbimine detsembris on võrdne arvesti 30. detsembri ja 30. novembri näitude vahega.
$A$ = $A_{2} - A_{1}$
$A$ =
Makse = töö · tariif
Makse =

Vastus:

Detsembris tarbitud elektrienergia eest tuli maksta eurot.

Aruta koos klassikaaslastega lahenduskäiku ja saadud vastust.

1. Meie peres maksmise aluseks olev elektritariif on €.

2. Keskmine elektrienergia tarbimine ja selle eest tasumine minu kodus:

Kuupäev	Arvesti näit eile	Arvesti näit täna	Keskmine tarbimine (näitude vahe)	Maksumus ööpäevas

3. Keskmine elektrienergia tarbimine ja selle eest tasumine minu kodus ühe ööpäeva jooksul: (kuidas leian?)

Ühe ööpäeva elektri hind: €.

4. Keskmine elektrienergia tarbimine ja selle eest tasumine minu kodus ühe nädala jooksul: (kuidas leian?)

Ühe nädala elektri hind: €.

5. Keskmine elektrienergia tarbimine ja selle eest tasumine minu kodus ühe kuu jooksul: (kuidas leian?)

Ühe kuu elektri hind: €.

6. Keskmine elektrienergia tarbimine ja selle eest tasumine minu kodus ühe aasta jooksul: (kuidas leian?)

Ühe aasta elektri hind: €.

7. Arvuta, kui palju tarbiksid Eesti elanikud oma kodudes aastas kokku elektrienergiat, kui keskmine tarbimine oleks nagu sinu kodus.
Arvutustes lähtu oma pere liikmete arvust ja sellest, et Eestis on umbes 1,3 miljonit inimest.

Võrdle tulemusi klassikaaslaste tulemustega.

Paku võimalusi elektrienergia säästlikumaks kasutamiseks.

Aruta koos õpetajaga ülesande tulemusi.

Lisää aiheesta